Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Majanduslik seisukord - Toitmisolud

Leib olnud üldiselt väga vaene. Rehetoa ukse pääl sõelutud vili läbi sõela ära. Kõik mis läbi sõela läks, pandi aita leiva jaoks. Kui juhtus tuul olema ja vili liig puhas sai, pandud veskile viies aganaid juure. Leiva puhtus olenes talu jõukusest. Kus jõukam talu, sääl olnud puhtam leib ja vastuoksa. Ka olevat õle pead viljast välja võetud ja siis veskile viidud. Niisugusest jahust tehtud leiba kutsutud – vahepaluke.
EKLA, f 200, m 8:4, 127 (III,5) < Tori khk., Muti k., Lepiku t. – Ada Piirak < Liisu Pool, 70 a. (1925)

Vili oli nii aganane, et salvest võttes ta nagu müür püsti seisis.
EKLA, f 200, m 8:4, 128 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Uuetoa t. – Ada Piirak < Tõnis Tiide, 60 a. (1925)

Kui niisugune leiba ära kuivas, pidi teda tule eest hoidma. Lastele öeldud – hoidke tulukese eest, leivapaluke laudel.
EKLA, f 200, m 8:4, 128 (III,5) < Tori khk., Kaseküla k., Kadaka t. – Ada Piirak < Jaan Miller (1925)

Pühiks tehtud siis puhast leiba. Esimesel jõulu pühal saanud odra vahelikku (väike odra päts). Igaühele antud 1 väike viilakas, see olnud Jõulu sai.
EKLA, f 200, m 8:4, 128 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Uuetoa t. – Ada Piirak < Tõnis Tiide, 60 a. (1925)

Sedagi agana leiba polnud täitsa võtta. Vaesem talu laenas heina ajal ikka heina leiba.
EKLA, f 200, m 8:4, 128 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Harilikuks leiva kõrvaliseks oli räim. Seda söödi siin väga palju. Pärnust toodud 10-20 pange korraga, kuivatatud ära ja soolatud sisse.
EKLA, f 200, m 8:4, 128 (III,5) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu –Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Kes räimi osta ei jõudnud, sellel oli leivakõrvaseks sool või silgu soolvesi. Pääle võeti ka hapu taari või piima.
EKLA, f 200, m 8:4, 128 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Keedu aineks olid herned, oad, läätsed, kapsad. Ka naerid söödi palju. Kartulid oli võrdlemisi vähe. Suur talu teinud ca 5 vakka maha. Kartuli seemet hoitud varnas pükste sääres või pää kotis.
Liha, iseäranis sea liha saanud harva süüa. Pühap. ja neljap. tehtud liha suppi.
EKLA, f 200, m 8:4, 128/9 (III,5) < Tori khk., Raba k., Nõmme t. – Ada Piirak < Jaan Nõmme, 83 a. (1925)

Suures talus tapetud aastas 1 lehm pastelde tarvis ja 2 siga ära. Teoline, kes mõisas käis, pidi paremini süüa saama. Temale pandi ühes suured karbid liha, räimi, võid. Lapsed saanud liha ainult siis, kui teomeestele juure pandud.
EKLA, f 200, m 8:4, 129 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Mäelta t. – Ada Piirak < Peet Lekstein, 72 a. (1925)

Lihavõtte pühade ajal olnud viimane liha. Suviste pühiks hoitud ka natuke. Mis üle jäänud, müüdud ära.
EKLA, f 200, m 8:4, 129 (III,5) < Tori khk., Tammiste v., Piiri k., Otti t. – Ada Piirak < Kaarel Blumfeld, 79 a. (1925)