Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Majanduslik seisukord - Elamud

Majad olid kõik ühe plaani järele ehitet, koosnesid kolmest ruumist – rehealune, rehetuba ja kammer. Korstent majal ei olnud, olid suitsutared.
Toon siin esile Tammiste valla Erma talu plaani, mille sarnased olid kõik elumajad. (Selle plaani on üles joonistanud Lõusa talu peremees Juhan Oidermann. Vaata nimestik nr 1.)
Põrandad toal, kambril ja rehealusel olid mullast. Seinad, kambri ja toa laed – ümargustest palkest. Rehe all olid jämedad puud, mille pääle peenikesed latid üksteise kõrvale laotati – laud`i nime all.
Rehe all pekseti rehte käsitsi. Talivilja rabati vastu seina, ehk rabamise laual. Suivilja talutati hobustega. Rukki õled seoti kubusse, need said toa pääle ritta laotud. Laudile pandi hobustest talutet põhk. Rehealuse väravate pääl sai peksetud vili tuulatud.
Selleaegsed talu toa uksed olid kõik lükata uksed soone pääl.
Õhtul ja hommikul, kui koldes keetu polnud, olid kõik uksed kinni ja maja valgustas peerg, mis ahju rinnal põles. Kui aga oli keetmine või tuli ahjus, pidi 2 ust lahti olema. Ahi oli lahtise kerisega. Suits tuli siit välja, läks õue ja rehealla, säält laudile. Pika aja jooksul tegi suits kõik katusealused tahmast nõretama. Suitsu ajal oli tuba talvel külma täis. Kui tuld ahjus ega koldes polnud, lükati väline uks kinni, aga ukse päälmine, lahtine laud lükati lahti, et valgus ka tuppa tuleks. Toa uksed olid kahest järgust – päälmine ja alumine osa. Kui toas suitsu, võeti ülemine uks lahti, ööseks pandi aga mõlemad kinni. Toal akent ei olnud, valgus tuli siia uksest. Kambril oli väike auk sees. Klaas aken tuli alles hiljem tarvitusele. Kambri aknale käis soone pääl liikuv klapp ette, ka olid kambri aknal mõnes kohas suil pulgad ees, talvel topiti riide kaltsudega kinni.
Kamber oli talvel harilikult külm, sääl ei elatud. Toas käisid ka kanad, kuked, seapõrsad, tegid siia ka mustust, lapsed roomasid põrandal ühes nendega.
EKLA, f 200, m 8:4, 129/131 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

1860. a ümber pole Tori vallas ühtegi kivi korstnaga maja olnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 131 (III,5) < Tori khk., Arakaoja t. – Ada Piirak < Peet Tammann, 76 a. (1925)

Puusaares tehtud esimene korsten üle Tori valla. Seda kutsutud siis varrega ahjuks.
EKLA, f 200, m 8:4, 131/2 (III,5) < Tori khk., Metsaküla k. – Ada Piirak < Jaan Tilk, 77 a. (1925)

Enne 1876. aastat olnud Taali vallas ainult 1 korstnaga maja – vist Vanamõisas.
EKLA, f 200, m 8:4, 132 (III,5) < Tori khk., Kõrsa t. – Ada Piirak < Juhan Alberg, 53 a. (1925)

Kõik töö tehti pirru valgusel. Küünal oli ainult lauda juures käimiseks. Mõisast anti lõmmu puud, ca ½ sülda talu pääle.
EKLA, f 200, m 8:4, 132 (III,5) < Tori khk., Raba k., Kägu t. – Ada Piirak < Ado Kägu, 66 a. (1925)

Pirru puuks oli harilikult kask, kui seda polnud, siis haab, kui seda polnud, siis mänd.
EKLA, f 200, m 8:4, 132 (III,5) < Tori khk., Kildema t. – Ada Piirak < Jaan Liidemann, 75 a. (1925)

Lõmmu õrred seisid üleval. Puud kooriti ära, lõhuti lõhvi, pandi siis üles.
Öösel pirru tule valgusel kedrasid naised, mehed tegid puutööd, regesid, pangi, vankri puid jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 132 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Naistel pidid takud enne jõulu kedratud olema, küünlapäevaks linad, siis tuli kanga kudumine ja pleekimine. Jüri päevaks pidi kangas pleegitud olema ja siis tuli särgi õmblus.
EKLA, f 200, m 8:4, 132 (III,5) < Tori khk., Saaresoo k., Metsavahe t. – Ada Piirak < Mari Toht, 79 a. (1925)