Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord vanemast ajast pääle

Kõige vanemal ajal, mis rahvas mäletab, pole koole üldse mitte olnud. Siis õppinud, kes saanud, kodu vanemate juhatusel lugema. Koolivanem käinud lapsi mööda küla katsumas. Kirjutada pole keegi osanud, arveid tehtud pulkade pääl.
EKLA, f 200, m 8:4, 136 (III,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kui hakanud koolid tekkima, olnud palju, iseäranis naisi, kes sajatanud – nüüd te koole teete, et hobusevargaid kasvatada.
EKLA, f 200, m 8:4, 136/7 (III,7) < Tori khk., Oreküla k., Tiidu t. – Ada Piirak < Juuli Tuisk, 65 a. (1925)

Tori valla Selja kooli kroonikas on kirjutet, et vanasti (kunas just, seda pole kindlaks saanud teha) olnud kusagil Kasekülas Mihkli saun, kus asunud esimene kool, koolmeister Kirjusauna Jakobi juhatusel (Kirjusauna – Päästale külas, Tori vallas.) Kaua kool siin Kirjusauna Jakobi juhatusel töötanud, pole teada. Raskel kõhutõbe ajal kolinud kool köstri juure ja koolimaija, Kaseküla Mihkli sauna paigutet kõhutõbe haiged. (Praegu ei tea rahvas enam midagi sellest koolist.)
EKLA, f 200, m 8:4, 137 (III,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

1843 tulnud sundus, et igas vallas pidi kool olemas.
EKLA, f 200, m 8:4, 137 (III,7) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu – Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Kõige vanemad koolid olnud: Tori vallas – Köstri kool, Taali vallas – Urumarja kool, Tammiste vallas –Röövliaugu kool.
Kooli sundust polnud. Kes tahtis, pani lapse kooli, kes ei tahtnud, jättis koju. Kui laps juba lugeda oskas, polnudki vaja kooli minna. Kus ka väike sundus oli, sääl võis siiski kooliskäimisest kergesti vabaneda, kui mõisas rääkimas käis.
EKLA, f 200, m 8:4, 137 (III,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Nii läinud ühe tüdruku ema mõisa, ütelnud härrale: – Kuhu see tüdruk selle tarkusega läheb. – Neljapäeva õhtul tuleb härra kooli, küsib: – Kus on see Vanamõisa tüdruk, (See tüdruk oli – nimestikus nr 77), laseb lugeda, tüdruk loeb kaunis hästi. Härra ütleb: – homme hommikul võid koju minna. –
EKLA, f 200, m 8:4, 137/8 (III,7) < Tori khk., Vabriku k., Kiviselja t. – Ada Piirak < Liisa Terlap, 86 a. (1925)

Tori köstri kool asus endises köstri majas. Koolitoaks oli vana suur kahe aknaga peretuba. Koolilapsed magasid köstri rehes. Õpetati laulu, piiblilugu, katekismust, lugemist, ka natuke kirjutust ja rehkendust. Köster sai selle eest väikest rahalist tasu.
EKLA, f 200, m 8:4, 138 (III,7) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Siin käinud ainult poisid, tütarlapsed mitte.
EKLA, f 200, m 8:4, 138 (III,7) < Tori khk., Päästale k., Martsoni t. – Ada Piirak < Miina Martson, 84 a. (1925)

Ainult rikkamad panid oma lapsed siia, vaesed jäid niisama, ilma koolita.
EKLA, f 200, m 8:4, 138 (III,7) < Tori khk., Leviküla k., Jaanitoa t. – Ada Piirak < Andres Tilk, 88 a. (1925)

Koolimajaks oli harilik talu maja, milles koolitoa aset täitis kamber. Ka kooliõpetajal oli väike tuba, kuhu koolitoast uks läks. Nägin vana Randivälja koolimaja. Siin oli kooliõpetaja tuba väga väike, ainult 2 sammu lai ja sarnane oli ta igal pool.
Toon siin esile Tammiste valla Röövliaugu koolimaja plaani, mille sarnased olid ka väikse erinevustega kõik teised. (Selle plaani on joonistanud Juhan Oidermann, kes 1863–1875 Röövliaugul kooliõpetajaks oli. Koolimaja on ehitet 1843. a ja oli ainuke Tammiste vallas.)
Aknad olid koolimajal ikka ühekordsed. Talvel olnud koolitoas nii külm, et lapsed kasukais istunud. Igaüks sulatanud hinge õhuga akna ruudu sisse augu, et tee pääle näha. (Jutustanud Tilga talu perenaine, kes Raudivälja vanas koolimajas käinud.)
EKLA, f 200, m 8:4, 138/9 (III,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Oma mälestusis Röövliaugul koolitamisel 1863–1875, ütleb Juhan Oidermann järgmist:
Põrand koolikambril, rehetoal ja rehealusel, kõik olid mullapõrandad, laed rehetoal ja koolikambril ümargutest palkidest ja seinad tahumata. Ühekordsed aknad, väikeste ruutudega. Kooliõpetaja pidi koolimaja kütte eest muretsema. Et koolimaja mõlemist külast – Mäeltvallast ja Kiisa külast pääle 10 versta kaugel oli, oli lastel väga raske kooli tulla, aga veel halvem kooliõpetajal vaeseid teid mööda jala või ratsa hobusega mõlemasse külasse rännata lapsi katsuma, pääle selle veel lapsi ristida, surnuid kirstu panna ja surnuaiale saata. Koolilastele laulu õpetamiseks tegi mõisa tisler värvitud kriipsudega tahvli, mille pääle laulu noote võis kirjutada. Isa tegi ühe 4 jalaga laua, selle ääres istus kirikhärra ja köster, kui lapsi katsumas käisid. Linna õpetaja kevadine katse päev peeti Kiisa külas.
Et lastel kodu kaugel, olid nad nädal otsa koolimajas. Nende magamise kotid olid kitsas rehetoas kõrges hunikus ning leivakotid koolitoas nurgas laua pääl.
Oli 5 kiikuvat lauda, mille juures lapsed pikkadel pinkidel istudes õppisid. Lastel olid õppimiseks küünlad, mida kooliõpetaja andma pidi. Hommikul kell 5-6 aeti lapsed üles õppima, kell 8 algasid tunnid ...
EKLA, f 200, m 8:4, 139/141 (III,7) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu – Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Õppus oli pääaegu kõik vaimuliku sisuga. Loeti ja õpetati piiblit, testamenti, lauluraamatut, piiblilugu, katekismust.
Kooliõpetajad ise polnud lastest palju targemad. Et kooliõpetajaks saada, selleks polnud vaja erilist ettevalmistust. Kes vähe nupukam mees oli, hästi lugeda ja laulda oskas, sai kooliõpetajaks.
EKLA, f 200, m 8:4, 141 (III,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Röövliaugu kooli esimene kooliõpetaja – vana Oidermann – pole koolis käinudki. Ta olnud leeris, osanud hästi lugeda, linna õpetaja küsinud – kas tahad kooliõpetajaks hakata? – ja nii saanudki ta selleks.
Kooliõpetajal palka rahas pole olnud, palgaks oli väike metsa maa tükk. Et raha saada, vedanud kooliõpetaja talvel linna puid. Kooliõpetaja proua istunud siis klassis, puu kõrval, kes pea raamatust üles tõstnud, see saanud puuga.
EKLA, f 200, m 8:4, 141 (III,7) < Tori khk., Rõigu karjamõis – Ada Piirak < Mihkel Paavelson, 70 a. (1925)

Röövliaugu kooliõp. Oidermann olnud hull mees, teinud ukse lahti, näidanud ukse prao vahelt lastele keelt. Lapsed hakanud kõik naerma. Siis tulnud kooliõpetaja proua ja hakanud lapsi peksma.
EKLA, f 200, m 8:4, 141/2 (III,7) < Tori khk., Tammiste v., Metsaküla k., Kajuoja t. – Ada Piirak < Tõnis Oldsen, 75 a. (1925)

Ühel lõuna vaheajal tulnud kooliõp. klassi ja käratanud: – Kasige välja lahutama. – Lapsed läinud ja teinud lume sõda. Kooliõp. näeb läbi akna seda, tuleb ja käsutab: – Tuppa! – Ise seisab vitsaga uksel ja peksab kõik sisseminejad läbi.
EKLA, f 200, m 8:4, 142 (III,7) < Tori khk., Muti k., Lepiku t. – Ada Piirak < Liisu Pool, 70 a. (1925)

Tammiste hr Seeberg olnud kiriku vöölmünder, aetud kokku konverentsile. Esiti võetud ette lapsed. Need pole aga midagi teadnud, sest ka kooliõpetaja ei teadnud midagi. Kooliõpetaja leidnud aga kohe vabanduse: – Lapsed olid haiged, ei saanud õppida. Siis hakatud kooliõp. Oidermanni käest küsima. Kästi laulda – Sul, sul Jehoova tahan laulda. Oidermann pole seda laulu osanud, kuid ta ei kohku, ütleb: – Mis sul, sul Jehoova, parem juba – Oh ristirahvas laulge; oh vaga Jumal, kes... Lastudki tal siis neid laule laulda.
EKLA, f 200, m 8:4, 142 (III,7) < Tori khk., Põua karjamõis – Ada Piirak < Ann Steinberg, 78 a. (1925)

Taali valla vene usu koolis, mis asus Nõmme pääl, olnud kooliõpetajaks lihunik. See pole õpetusest midagi hoolinud, tulnud klassi, annud vitsu ja läinud jälle ära. Oma asemele jätnud ta ühe poisi ülevaatajaks, see siis kaebanud ära, kes vallatust tegi. Lapsed pole siit koolist midagi õieti saanud.
EKLA, f 200, m 8:4, 143 (III,7) < Tori khk., Oreküla k., Tiiniidu t. – Ada Piirak < Elts Pärn, 74 a. (1925)

10-aastaselt hakati koolis käima. Enne seda, alates 7 aastaga oldi katselaps. Iga kuu 10. või 11. päeval oli katsepäev, kus katselapsed kokku tulid ja vastasid, mis eelmine kord üles antud. Pääle kooli kuni leeri ajani käidi ka katsel.
EKLA, f 200, m 8:4, 143 (III,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Leeriskäimine oli õpetajale töö tegemine. Leerilapsed kedrasid lõnga, kerisid, noppisid sulgi, poisid lõigasid kaera jne jne. Nii olevat Toris praegugi ütlus: – Kas papi sead söödetud? – see tähendab – Kas leeris käidud.
EKLA, f 200, m 8:4, 143 (III,7) < Tori khk., Murru k., Jõeääre t. – Ada Piirak < Kristjan Jürwetson, 55 a. (1925)

Õpetaja Offe kiitnud leeris seda, kes talle hää töö teinud, aga seda, kes halva töö teinud, laitnud ta.
EKLA, f 200, m 8:4, 143 (III,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Offe armastanud, et temale kõiksugu meelehääd viiakse. Kui leerilaps kanamune, võid või midagi meelehääks viinud, ütelnud ta selle kohta, ilma et ta teadmisi oleks näinud: – ja, ja, ma tean sa oskad küll –, ehk leerilapsel millestki aimu pole olnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 143/4 (III,7) < Tori khk., Aesoo k., Uuetoa t. – Ada Piirak < Tõnis Tiide, 60 a. (1925)

Keegi viinud Offe ajal lapse leeri, kes vähe lugeda oskab ja isegi – Meie Isa palvet ei tea. Offe pahandanud väga. Mees läinud linna, olnud hää kalasaagi aeg, toonud jaluse (s.t. 50 tükki) vimmasid ja viinud kirikuhärrale. Offel muidugi hää meel, kiitnud siis: – Sa võid oma lapse koju viia, ta oskab küll.
EKLA, f 200, m 8:4, 144 (III,7) < Tori khk., Uru k. –Ada Piirak < Jüri Erm, 63 a. (1925)

Hiljem asutati siis rohkem koole. Nii asutati 1857 Tammistes Mannarel teine kool, mis juba suurem ja ruumikam oli kui Röövliaugul. Tori vallas asutati 1857 ühe aastaga 3 kooli: Levi, Selja ja Viira. (Vaata käesolev aruanne lhk. 33)
EKLA, f 200, m 8:4, 144 (III,7) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Õpetajad Offe`d ei hoolinud palju kooli asjust. Raedleini ajast pääle saab sisse seatud nn konverents – kooliõpetajate jaoks, kuhu need õpetaja soovil kokku tulid. Igas koolis olid kordamööda konverentsid, kus kooliõpetaja näitas, kuda ta õpetab. Siis oli veel nn konvent, kus revidendid kuulutasid, kuda koolide seisukord on.
EKLA, f 200, m 8:4, 144/5 (III,7) < Tori khk., Sohlu k., Lõusa t. < Mannare k. < Tammiste v., Röövliaugu – Ada Piirak < Juhan Oidermann, 78 a. (1925)

Koduõpetust korraldas väga hästi õpetaja Rickhoff. (Vaata käesolev aruanne lhk. 38) 7-10 aastani olid katselapsed, 13 a - leerini olid kordamise kooli lapsed. Katselapsed käisid kord kuus, iga viimasel laupäeval katsel. Neile olid teatud kohad kogumiseks määratud. Väiksemate laste ilmumata jäämisel olnud sagedane vabandus – vaesed inimesed, pole riiet. Katselapsed käisid koolis katsel, olid seatud veel väikselaste katsujad. Õpetaja Rickhoff olevat väga täpselt üles tähendanud, mis tagajärgedega edasi saadi. Ta olevat isegi statistika teinud, missugused Tori perekonnad hääd lauljad on ja missugused andeta. Levi kooli ringkond olnud õpetaja Rickhoffi ajal parim kooli ringkond.
EKLA, f 200, m 8:4, 145 (III,7) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)