Suusõnaline traditsioon - Usulised liikumised - Ebausk

Väga laiali lagunenud oli usk Tõnnisse ehk Tõnnivakka. Iseäranis Tori vallas olen selle üle palju kuulnud, teistes valdades vähem. Toris olnud Tõnnivakk Päästale hiie saarel, Puistal, Muraka Peedi talus, Mannare Jaani talus, Riisa külas Tõnistoa talus.
Miks üldse Tõnnivakk sisse seati, selle üle ma otsusele ei jõudnud. Hääd ta igatahes midagi ei toonud, tegi vaid paha. Üks ütles isegi –
EKLA, f 200, m 8:4, 146 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tõnn oli ikka kurjast vaimust.
EKLA, f 200, m 8:4, 146 (III,8) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)

Tõnni asukoht olnud ikka harilikult kusagil aida nurgas. Tõnnivakas olnud vask vaagen, kuhu annid sisse pandud.
Kus talus Tõnnivakk asus, pole sellest häämeelega rääkida tahetud.
EKLA, f 200, m 8:4, 146 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kui mõni haigeks jäi, käidud Tõnnile ohverdamas või lastud Tõnnile püssiga. Tõnni laskmisel pandud pastla nõel püsti, säetud püssi ots üle pahema õla ja lastud siis. Pastla nõel pidanud Tõnnile sisse tungima. Tõnni võis mitme versta tagant lasta, pidi aga püssi otsa Tõnni asukoha poole pöörama.
EKLA, f 200, m 8:4, 146/7 (III,8) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)

Tõnni asukoha juures ei võinud midagi paha rääkida, siis juhtunud kohe mõni õnnetus.
EKLA, f 200, m 8:4, 147 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kord kirunud üks poiss Tõnni lähedal, kukkunud kolu pää pääle maha.
EKLA, f 200, m 8:4, 147 (III,8) < Tori khk., Randivälja k. – Ada Piirak < Katariina Kalbus, 48 a. (1925)

Keegi olevat Päästale hiie saarelt sõrmuse leidnud ja selle koju viinud, kuid jäänud pimedaks.
EKLA, f 200, m 8:4, 147 (III,8) < Tori khk., Puusaare t. – Ada Piirak < Liisu Tilk, 67 a. (1925)

Üks talu sulane läinud metsa heinu tooma, jäänud haigeks, tulnud koju, silmad pööritanud. Peremehel tulnud meele, et poiss Puista koeri narrinud, toonud püssi, lasknud Puista majade poole, majad nagu mühanud. Poiss saanud selle pääle varsi kohe terveks.
EKLA, f 200, m 8:4, 147 (III,8) < Tori khk., Röövliaugu t. – Ada Piirak < Mari Post, 73 a. (1925)

Jaagusaares olnud rätsepp – Mihkel Riismann. Ta olnud haige, käinud kaardimooril, see ütelnud – kui riided teed, pead üks paar ikka Tõnnile tegema. Rätsepp teinudki Tõnnile ühed väiksed, nagu nuku riided ning see aidanud.
EKLA, f 200, m 8:4, 147 (III,8) < Tori khk., Aesoo k., Mäelta t. – Ada Piirak < Peet Lekstein, 72 a. (1925)

Puistal olevat tahetud aita, kus Tõnn asus, põlema panna, see aga pole süttinud. Kui uut lauta ehitet ja vana maha lõhutud, olevat aida pääl põlenud käsnu leitud.
Puista talus olnud vanatüdruk, nn Puista Mari. See olevat pahane olnud, võtnud Tõnnivaka, see olnud nagu koore kirn, tina taldrek all ning visanud selle ahju. Tõnivakk pole aga ära põlenud, siis visanud ta selle jõkke, jõgi uhtunud aga välja, siis visanud ta selle veel kaugemale, nüüd jäänud Tõnivakk kaduma. Mari ise aga jäänud haigeks, tal tulnud juuksed ära.
Kambri otse olevat ka mingi salapärasusega seotud olnud, siin käinud, asunud maja vaimud.
Räägitakse, et üks vana talu ema viinud jõulu laupäeval kambri otsele, vaimudele vorsti. Sulane söönud vorstid ära, ise teinud taldrekule mustust. Perenaine tuleb hommikul taldrekut ära tooma, näeb, lausub: – Jumalukene, ära söönud teine, kuid rooja jätnud järele.
EKLA, f 200, m 8:4, 147/8 (III,8) < Tori khk., Aesoo k., Kubja t. – Ada Piirak < Mihkel Tammann, 80 a. (1925)

Neljapäev olnud nagu pool püha, see olnud jumalate püha. Siis mindud harilikult kosja, ei tehtud suuremat tööd, ei kedratud, – siis ei sigineda lambad jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 148/9 (III,8) < Tori khk., Puusaare t. – Ada Piirak < Liisu Tilk, 67 a. (1925)