Suusõnaline traditsioon - Usulised liikumised - Veneusu tulek

Tori ap. õigeusu kiriku kroonikast on näha (Vaata käesolev aruanne lhk. 40), et Toris mindi luth. usust vene usku 1846, -47 ja -48 aastatel.
EKLA, f 200, m 8:4, 150 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

V. usku pole mitte väga suurel arvul mindud. Nii on praegu Toris üks vene usu kirik, õige väikse kogudusega, hingede arv kaugelt alla 1000.
EKLA, f 200, m 8:4, 150 (III,8) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Kõige rohkem vene usulisi on Toris, Riisa külas, Tori külas ja Ore külas.
EKLA, f 200, m 8:4, 150 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kuda vene usku minek üldse alganud, selle kohta teadis keegi jutustada:
3 tudengit vaadanud, et vene usku vähe on. Kuni Peterburini küll kõigil vene habemed suus, kuid ise luth. usku. Nad läinud keisri juure ja küsinud, kas ta tahaks rohkem rahvast oma usku saada. Keiser olnud nõus, kuid lubanud rahvast vene usku kutsuda ainult kindla sõnaga, mitte aga kõiksugu lubadustega. Tudengid läinud siis rahva sekka ja hakanud neid vene usku kutsuma. Inimesed aga küsinud igal pool: – Mis keiser meile selle eest lubab? – Tudengid näinud, et nii asjast midagi välja ei tule. 2 neist läinud Riiga ja hakanud siis rahvale vene usku mineku puhul kõiksugu asju lubama – maksest, orjusest vabadust, maad juure jne jne, ise kiirustanud rahvast: – Tulge ruttu, muidu hiljem enam ei saa. Rahvas rutanudki siis.
EKLA, f 200, m 8:4, 150/1 (III,8) < Tori khk., Oreküla k., Oja t. – Ada Piirak < Juuli Koch, 73 a. (1925)

Vene usku minek oli nagu tuhing, nagu palavik. Rahvast liikus tropi kaupa Pärnu poole üles kirjutama, valged rätis pääs, leivakotid seljas; läksid keisri usku saama.
EKLA, f 200, m 8:4, 151 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

See üldine palavik kiskus üksikud kaasa. Nii ütelnud üks perekonna isa: – Kõik lähevad vene usku, võib olla nurisevad lapsed pärast, et mina ei läinud.
EKLA, f 200, m 8:4, 151 (III,8) < Tori khk., Kõrsa k., Mangu t. – Ada Piirak < Ann Kukk, 75 a. (1925)

Pää põhjus, miks vene usku mindi, oli lootus kõiksugu kergenduste pääle. Siis pidi mõisa teost, kõiksugu maksest vabaks saama, maa pidi ära jagatama ja vene usulistele hingemaaks antama, ka olevat kuulda olnud, – kes keisri usku läheb, see saab prii leivaga toidetud.
EKLA, f 200, m 8:4, 151/2 (III,8) < Tori khk., Metsaküla k. – Ada Piirak < Jaan Tilk, 77 a. (1925)

Riisa külas olnud tol ajal 2 ergemat meest. Teine neist võitnud pooled oma nõusse, toonud Vene preestri ja viinud nad vene usku.
EKLA, f 200, m 8:4, 152 (III,8) < Tori khk., Arakaoja t. – Ada Piirak < Peet Tammann, 76 a. (1925)

Ka Riisa külast pidanud maad saama.
EKLA, f 200, m 8:4, 152 (III,8) < Tori khk., Riisa k., Ado-Jaani t. – Ada Piirak < Ado Stern, 80 a. (1925)

Vene usulistel oli valla maks odavam, neil polnud kooli ega kiriku maksu, ka matus, laulatus jne oli neil prii. Tori kirikuvallast mindud just sellepärast vene usku, et kooli maksust vabaneda.
EKLA, f 200, m 8:4, 152 (III,8) < Tori khk., Oreküla k., Kiisa t. – Ada Piirak < Mihkel Kiisk, 64 a. (1925)

Vene preestrid olevat kihutustööd teinud, asja igatpidi edendanud. Inimesed olevat kõik uskunud, mis neile räägitud.
Mitmelt poolt kuulsin ka sarnast juttu: Kes vene usku ei lähe, sellele pannakse õue väravasse punased postid, kes lähevad – neile valged postid. Siis tulevad soldatid ja tapavad need ära, kus punane post õue väravas.
EKLA, f 200, m 8:4, 152/3 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Kui mineku hooaeg alanud, pole miski üleminejaid takistada suutnud. Need püütud üleskirjutama minekul kinni, toodud tagasi, peksetud, kuid see pole aidanud.
EKLA, f 200, m 8:4, 153 (III,8) < Tori khk., Sindi – Ada Piirak < Arak (1925)

Kirikõpetajad ja mõisnikud olnud väga vene usuliste vastu. Kes vene usku läks, sellel võtnud mõisnik koha käest ära.
EKLA, f 200, m 8:4, 153 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Taali vallast läinud 5 talupoega vene usku, härra võtnud neil kohad ära. Need käinud Riias kaebamas. Sääl öeldud: – Saate maad, härra ei või teile midagi teha. Antud Riias meestele siis 1 rbl reisu raha ja kiri ka kaasa, kästud härrale viia. Mehed viinudki. Kirjas kästud meestele 65 vitsa hoopi anda, mis ka täidetud.
EKLA, f 200, m 8:4, 153 (III,8) < Tori khk., Suigu v., Küüne t. – Ada Piirak < Jaan Sakkeus, 74 a. (1925)

Ilma härra tunnistuseta pole õpetaja hingekirja välja annud. Keegi läinud härra käest tunnistust saama. Härra ütelnud mehele kõrvale kutsudes: – Mis sa sinna kärnaste sekka lähed, ma annan sulle suurema koha, ära mine ühtegi. Mees pole ka läinud ning saanud suurema koha.
EKLA, f 200, m 8:4, 153 (III,8) < Tori khk., Kõrsa t. – Ada Piirak < Juhan Alberg, 53 a. (1925)

Kui möödus suur ülemineku palavik, tuli pettumus. Suured lootused, millega üle mindi, ei teostunud. Siis hakati tagasi luth. usku tahtma, kuid tulid seadused, mis seda takistasid.
EKLA, f 200, m 8:4, 154 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Vene usk on siinse rahvale enamvähem võõraks jäänud. Vene usulased on senini luth. usu lauluraamatut tarvitanud, on tunnud kõik luth. usu viisid jne.
EKLA, f 200, m 8:4, 154 (III,8) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Mannare külas Männiku talus sündinud vene usulastele laps. Tori vene preester olevat kuulda saanud, et laps on, kuid ristida pole talle toodud. Preester sõitnud siis ise tallu, et last ristida. Ema tahtnud talle aga kaelakooguga anda.
EKLA, f 200, m 8:4, 154 (III,8) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)

Suur Vene usu vastane oli õpetaja Raedlein, mis talle ka koha maksis.
Enne Tori vene kiriku ehitamist peeti vene usu jumalateenistusi Ore külas Ado Tamm`e talus ja Suigus, kus selle tarvis puust kirik olevat olnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 154 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Esimene vene usu preester Orekülas olnud Ado Tamm. Tema olevat ise ka luth. usust üle läinud. Hiljem tulnud ta aga jälle luth. usku tagasi. Ta joonud enese täis, istunud hobuse selga, valge lina ümber, vene usu Jumala ema kuju käes. Läinud Koonu mäele ja põletanud kuju ära.
EKLA, f 200, m 8:4, 154/5 (III,8) < Tori khk., Oreküla k., Kiisa t. – Ada Piirak < Mihkel Kiisk, 64 a. (1925)

Suigu vallas on vene usulistele maad antud, 5-13 vakamaad suured. Siin olevat 31 kohta antud. 7 olevat 60 vakamaad suured olnud. 10 aastat antud enne asumise aega, siis tulnud rent.
EKLA, f 200, m 8:4, 155 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Soldatitele antud 4 kohta, 1½ vakam. põldu, 1½ vakam. heinamaad. See antud neile poole pensioni raha eest.
EKLA, f 200, m 8:4, 155 (III,8) < Tori khk., Suigu v., Küüne t. – Ada Piirak < Jaan Sakkeus, 74 a. (1925)

Suigu valda taheti ära jagada. Küsiti enne valla elanikkelt, kas on hingemaa soovijaid. Suigu valla elanikud vastasid ei, sest lootsid, et maa siis tükeldamata jäeb. Kuid vene usulised lasksid nimestiku kokku seada ja said siin nii hingemaad. Suurelt jaolt tulid need Torist ja Sindist. (Suigu valla kirjutaja – Mihkel Martin)
EKLA, f 200, m 8:4, 155 (III,8) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)