Asjalised mälestised - Kalmed

Utrias on Tiila-Jaani krundil koht, kust tuleb künniga surnuluid üles. Pidavat olema vanaaegne kabeli koht; seal olevat ka vanaaegne kelder. (J. Vilk) Nüüd see koht on kõik põlluks küntud. (M. Levonka)
Utria maal on veel Pappi-kiviku, mis asub Utria ja Ridaküla vahel. See on praegu kruusaauk. See olevat vana surnuaed.
Kruusavedajad on leidnud sõrmuseid. Seal pidi ka rahaauk olema, mõned on otsind kulda. [Pappi-kivikust osa on võetud muinsuskaitse alla.] (M. Levonka) Pappi-kivik olevat juba ligi tuhat aastat vana. Nimi pandud sõja ajal, kui Põhjasõja ajal sinna maetud surnuid. (L. Veski)
Oksanõmmes (Utria järele) olevat hauad, millest tulevat välja suurtükikuule, tääke ja konte. (L. Veski)
Uus-Sõtke külas Lehtmetsa veski juurest leiti kartulikeldri kaevamisel pronksraha ja surnuluid. (Maarja Proment) See koht asub Uus-Sõtke jõe kaldal. Seal oli üks vare, nüüd on kartulikelder. Leitud asjade hulgas oli üks 37 tolli pikkune pronkskett, mis viidi Tartu muuseumi. Kett asus kontide peal. Kondid olid süsimustad. (J. Uustalu)
Paganahauda on üks küngas Uus-Sõtke külas Säbari (Sebari) krundil. Sealt leitud piigiots ja surnuluid. Õige pikad sääreluud olnud. See pidi üks sõjakalme olema. (J. Uustalu)
Viivikonnas on kalmuväli. Üks küngas või vare asub Topsi toa juures. (A. Kask)
Vana-Sõtke küla heinamail jutustaja (A. Kask) on laotand ahervart, surnuluud tulnud välja.
Enne rootsi sõda olnud inimesi paksult elamas, siis maetud metsadesse surnuid. Metsades on praegu künkad, ikka ahervarred sees. “Seal olid ikka siis ka põllud ja külad.” (A. Kask)
Vääska külas oli “kalmu”, sinna maeti jooksikuid ja võõraid inimesi. (T. Kasikov)
Samokrassi külas on mägi, kutsutakse Kalmumäeks. Seal on ka Pappitiik ja Pappikaev, viimane on kinni vajund. (Fr. Feldbach)
Mustjõel oli venelaste “kalmu”. Pärast künti üles, tehti põlluks. (A. Kask)
1867. a. olnud Mustjõel viimane venelane, teenind kuskil kõrtsis. Ta surnud ja maetud küla koplisse. Üks küla-karjane teind jutu lahti, et venelane maetud sinna. Surnu kaevati üles ja maeti Merikülasse. (Fr. Feldbach)
Mustjõel on Vladimiri-nimeline kalm. See on kividega kaetud. Jutustaja (F. Feldbach) kaevand kalmu, sõrmuseid tulnud välja ja paari jala sügavuselt surnuluud. Ennem olnud kalmul kiviristid. (F. Feldbach) Kalm asub kabeli läheduses. (L. Talu)
Vaivara mõisa juures leidund kalmud, mis lõhutud vene kaevikutega. (Kibin)
Auveres Pällo talu maal asub “rootsi sõja kalm”. Talu nimigi on Kalmu. (A. Asmel) Jutustaja (J. Jääger) mälestuses leidus kalmul veel kolm kiviristi. Kaevamisel olnud näha, kuidas munak laotud munaku kõrvale. Tääke, hobuseraudu ja surnupealuid tulnud välja. (J. Jääger)
Auveres Valfischi juures olevat palju kive. See olevat matuspaik. Mida suurem ja tähtsam isik maetud, seda suurem kivi pandud hauale. (A. Asmel)
EKLA f 200, m 18:1, 3/7 (2) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)