II Arhiivid

Vaivara kiriku arhiiv viidud 1915. a. Vaivara mõisa, kuna kirikumõisa paigutatud Austria sõjavangid. Osa olevat viidud konsistooriumi, kuna kardetud arhiivi hukkumist. 1918. a. sügisel toodud arhiiv köstrimajasse. Sel ajal leidund arhiivis muu hulgas kõige vanem kirikuraamat, aastast 1752, mis saadetud Obkirchvorstamti nõudel Tallinna ning pidand minema rüütelkonna arhiivi. Praegu arhiiv on üsna korraldamata, nii et sellest on raske saada provisoorsetki ülevaadet. Suur osa arhivaale leidub pastori hooldamisel kirikumõisas, kuid osa visitatsiooniprotokolle jm. asub käärkambris kapis, täiesti korraldamata. Huvitavam ja korraldatum kaust “C Archiv Alter Dokumente” sisaldab muuseus järgmist:
Kaardid: 1. “Abriss oder ein unbestimter Auftrag von der Situation des Pastorats Landes bey der Kirche zu Waiwara, so nach dem in Jahr 1767 geschähenen Tausch mit Cr. Hoch... etc Carl von Sievers...”
Valmistanud lepingu põhjal past. G. Kempe.
2.“Situations-plan einer Hoch-Reichs Gräfe... Carl von Sievers, zu dem Gute Sievershoff oder Alt-Waiwara erbgehöriges Land, welches denen daselbst verpflantzten fünf Colonisten, als 1. Ludwig Pfeif, 2. Hinrich Popp, 3. Jacob Niclas, 4. Michael Haüsel und 5. Peter Mertz, 1767 zur Anbauung des Ackers etc eingewiesen worden ist.”
3.Karte von dem alten gewesenen Colonisten Lande. Valm. Joh. Frey (1793), maak. maamõõtja.
4.Pastor Gabr. Kempe 1764. a. valmist. kaart Vaivara kirikumaade kohta.
5.Nähtavasti sama (peakirjadeta) dokumente: 1. Viru-Järva maakohtu otsus Tallinas 26. juun. 1801 Vaivara kirikumaade asjus (Frey kaart kuulub selle juurde).
2. Krahv Sieversi ja pastor Kempe vaheline leping maa vahetamise asjus 1767. a. (vastav kaart kuulub selle juurde)
3. Ernst Joh. von Seidlitz kingib Vaivara pastorileskede toetuskassa fondiks esimesena 50 hõberubla – Repnikul 1797.
4. Pakk kirju 19. saj. Ametiasjus Joalaga, millest muide nähtub, et 1853. a. Vaivara kogudus nõudnud kirikumakse Narva õigeusu koguduselt nende liikmete eest, kes elavad Joalal.
5. Konsistooriumi otsus 23. III 1707 Pühajõe kabeli uuestiehitamiseks.
Peale selle muid dokumente, eriti kirjavahetust.
Arhiivis on säilinud ka “Kirchen-Buch zu Waiwara et Snt. Petri-Capelle...”, mis sisaldan kiriku konvendi otsuseid 1764. aastast alates, kiriku inventaariumi 1763. a. alates ja muud sündmustikulist osa, alatud 1764. a. pastor Gabriel Kempe poolt.
Peeterristi abikirikul ei ole eri arhiivi, kuna asjaajamine kuulub ühte Vaivara kirikuga.
Samuti Meriküla luteriusu ja kreeka-katoliku usu kirikuil puuduvad arhiivid, kuna need kumbki pole olnud mingi iseseisva koguduse kirikuiks, vaid ainult suvitajate jaoks, kes ise hoolitsesid ka asjaajamise eest.
Sillamäe venekiriku arhiiv ei asu kohal, vaid kuuldavasti Jõhvis kohaliku preestri valitsusel.
Vaivara valla arhiiv on lõplikult korraldatud 1929. aastal. Praegu asuvad arhivaalid võrdlemisi hästi korraldatult eri kappides valla koosolekute saalis, siiski veneaegsed materjalid lukustamata kapis. Arhiivis leiduvaist materjalidest on olemas täpsed nimestikud, süstemaatiliselt korraldatud. Arhiivis leidub rohkesti ka Auvere valla materjale. Tähtsamaid arhivaale:
Perekonnaraaamatuid 1874. a. alates
Protokolliraamatuid 1875. a. alates (valla volikogu ja täiskogu)
Passiraamatuid 1870. a. alates
Rõugepanemise raamatuid 1865. a. alates.
Tagavaraväelaste raamatuid 1886. a. alates.
Kirjavahetuse registreid 1881. a. alates.
Kassaraamatuid 1870. a. alates.
Vallamaksuraamatuid 1875. a. alates.
Magasiraamatuid 1871. a. alates.
Kirjakogud peamiselt venestusajast. Vallakohtu arhiivist on korraldatud ainult hoolekande ja eestkoste osa, muu asuvat korraldamata keldris.
Peetri valla arhiiv asub korraldatult ooteruumis eri kapis, nimekirjadega varustatud, milles järjestus juhuslik. Osa arhivaale hävinend sõja ajal. Arhiiv lõplikult korraldatud 1925. aastal.
Arhiivis leidub:
Revisjonilehti 1857-58. a.
Rõugepanemise nimekiri 1862-79.
Laagna vallakooli protokolliraamat 1874-83.
Kogukondade protokolliraamatuid 1871 a. al.
Magasiraamatuid 1871 a. al.
Kudruküla ringkonna rõugepanemise nimekiri 1864-88.
Hermamäe ja Vasovi valdade võlgade ja maksude raamatuid 1867 a. al.
Kudruküla rõugepanemise nimekiri 1864 a. al.
Kohtute arhiivis: Protokolliraamatuid 1866 a. alates.
Auvere-Joala valla arhiivi hakatud korraldama 1918/19. aastal. Enamlaste valitsuse ajal osa materjale hävitatud. 1924. a. liidetud Joala vald Auvere ja Mustjõega, siis püütud koondada ka viimastesse puutuvaid arhivaale. Ometi jäänd suurem osa Mustjõe materjale üle andmata, nüüd teadmata kadund või kuulu järele veel Mustjõe koolimajas kuskil korraldamata. Auvere materjalid leiduvad enamikus Vaivara valla arhiivis, kuna vallad olnud enne ühendatud. - Nüüd arhiiv korraldatud, asub eri kappides, nimekirjadega varustatud. Vanemaks arhivaaliks Mustjõe valla nõukogu protokolliraamat 1891. a. alates.
Vaivara kõrgema algkooli arhiiv asub eri kapis klassiruumis, kapp lukustatud. Vanemaid materjale vähe.
Õpilaste nimestik alates 1874. a. Samas raamatus sissekanded ka kooli sissetulekuist ja väljaminekuist.
Õpilaste hinnanguraamat 1875. a. alates. Kirjavahetust eriti venestusajast.
Kooli aruandeid rahvakoolide inspektorile ja kirikuõpetajale 1890. a. alates.
Kooli kroonikaraamat korralikult peetud, sissekanded vanema aja kohta tehtud iseseisvuse ajal.
Vana-Sõtke kooli arhiiv hävinend suurelt osalt 1909. a. koolimaja põlemisel. Nüüd arhiiv korraldatud, asub erilises arhiivruumis kappides. Arhiivis: kooli hoolekogu protokolliraamat alates 1902. a. Õpilaste hinnanguraamat 1895. a. alates. Kooli aruanded 1910. a. alates.
Kroonikaraamat kirjutatud suulistel andmetel 1920. a. alates.
Vana-Sõtke kooli arhiiv asub klassiruumis õppevahendite kapis. Vanemaid arhivaale ei ole arhiivis, leidub vaid õpilaste puudumisraamat 1911. a. alates. Kroonikaraamat 1921. a. alates.
Mustjõe kooli arhiiv enamikus hävinend vabadussõja ajal. Koolimaja pööningul segamini hulk vallavalitsuse dokumente, mille hulgas võib olla ka koolissepuutuvaid materjale. Eestiaegne arhiiv korras; kroonikaraamat 1922. a. alates.
Sirgala koolil ainult eestiaegne arhiiv, kuna kool asutatud 1920. a.
Samokrassi kooli arhiivis puuduvad vanemad materjalid. Kroonikat peetud iseseisvusajal.
Auvere kooli arhiiv hävinend Vabadussõja ajal Auvere mõisahoone põlemisel, kuna õpetaja eland seal ja kooli asjaajamisosa asund ka mõisas. Kroonikaraamat alatud iseseisvusajal.
Vaivara asunduse algkooli arhiivi vanemad materjalid hävinend Vabadussõja ajal. Kroonikaraamat kirjutatud ajutisena. Eestiaegne arhiiv asub klassiruumis kapis.
Udria kooli arhiiv. Vanemad materjalid Vabadussõja ajal kaduma läind, arvatavasti hävitatud koolimajas korteris asuvate punaväelaste poolt. Kroonikaraamat iseseisvuse ajal alustatud. Eestiaegne arhiiv ka osaliselt korraldamata.
Puhkuva kooli arhiiv asub raamatukapis kantseleiruumis. Sisaldab: mitmesuguseid aruandeid 1891. a. alates.
Ringkirju 1894. a. alates.
Päevaraamat 1882-96 a.
Hinnanguteraamat 1896. a. alates.
Protokolliraamat 1900. a. alates.
Õpilaste vanuseraamatu 1896. a. al.
Kroonika alustatud 1921. a.
Peeterristi kooli arhiiv asub klassiruumis kapis. Sisaldab: aruandeid ja kirjavahetust 1906. a. alates.
Õpilaste puudumiste ja edasijõudmie raamat 1895. a. al.
Hermamäe-Vasahovi vallakooli protokolliraamat 1902. a. al.
Kudruküla vallakooli protokolliraamat 1901. a. al.
Kroonikaraamat alatud 1921. aastast.
Perjatsi ja Soldina koolide arhiivide kohta puuduvad andmed, kuna õpetajad ei olnud korjajale kättesaadavad.
EKLA f 200, m 18:1, 17/23 (II) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)