III Suuline traditsioon - Asustamisküsimusi

Endisse Vaivara kogukonda kuuluvaist küladest on põlised asustusalad Uus-Sõtke, Kannuka, Perjatsi ja hiljem hävitatud Pimestiku ning Tambi külad. (J. Tambi) Ka Metsküla (algselt 3 talu) ja Sirgala (3 taluga) on ammuaegsed. Kiriku ümbruses asuv kirikuküla kuulus kirikuvallale, ka vana asustusala.
Türsamäel oli enne ka küla. Selle mõisa alla kuulus ka Vana-Sõtke küla ja ühe taluga Miidiküla (õieti selline talunimi). Teoorjuse kaotamisega on tekkind Vaivarasse Reidipõllu ja Aruküla, Türsamäe küla aga kadund (vt. külade hävitamine). (M. Proment) Ka metsaasustusi on olnud varem. Jogoksel on olnud “mõis”. Ka Vaivara Haabsaarel arvatakse olevat olnud asustusalasid, sest sealt on leitud nüüd puujuure alt kaev, kauge põlises metsas, Mustjõe küla läheduses. Mustanina metsas olevat kivid laotud hunnikusse, kahtlemata inimeste tehtud. “Enne katku-aega olnud inimesi väga paksult, siis eland ka metsades.” (A. Kask)
Miidikülast umbes 1 kilomeeter lõuna poole asund vanasti Kiiuküla. Küla hävitatud väga ammu, suur mets on sinna peale kasvand. Jutustaja lapsepõlves, s.o. umbes 60 aasta eest põlend Kiiunurga mets maha, siis parun Korff lasknud maa üles harida, tehtud heinamaaks, praegu hüütakse Kiiumaa heinamaaks. Korff tahtnud kogu ala põlluks teha. (J. Parra)
Miidiküla talud on ise ka palju metsast põldu juure teind. Samuti Metsküla põllumaad on suurenend metsa arvel. (J. Uustalu)
Kannuka küla väljade nimed olid Karjalaugu ja Piirivälja (Perjatsi pool). (A. Männik)
Sirgala küla juurest parun Korff harind metsa, 80-90 tiinu teind põlluks. (Martin Proment)
Talumaade kruntipanekul osa inimesi Türsamäel jäänd maata, siis asutatud randa jõudemaale saunaküla, mille elanikud pidand mõisae päevi tegema. (M. Õlekõrs)
Udria küla väljade nimed: Iievälja, Korvevälja, Vaivara-poolvälja, Kibina-v., Pabi-kiviko, Arumaa-pääline, Mardimägi, Karukonno, Kortsipaju-välja. (M. Levonka, L. Veski)
Ridaküla on tekkind üsna hilisel ajal Udria maale. Umbes 50 a. eest on Piigaslind (pärisnimi Kaer), endine Vaivara mõisa teenija, ostnud Udriast Triikmannilt maad, ehitand sinna maja. Selle järele hakand teised mõisast lahti - saand teomehed ja muud teenijad ehitama sinna maju, ostnud neljandik-pool vakamaad Triikmannilt alusmaad. Nüüd on maju üle 20, kõik maatainimesed, kes käivad teiste juures tööl. Elanikud on enamasti kõik sisserännanud, pärisvaivaralasi Ridakülas vist ei olevat ainustki. Omal ajal kohalikud taluteenijad läind aina Narva vabrikutesse tööle, siis talutööliste puudusel toodud Vaivara mõisa väljast teomehi. (M. Levonka)
Mustjõe küla olevat asutand Venemaalt põgenend talupojad. (Fr. Feldbach) Küla kuulus Laagna mõisale. Samuti olevat venelased-põgenikud asutand ka Vaivara mõisale kuuluva Metsküla ja Auvere. (M. Jääger)
Aastal 1867 laskis Laagna mõisa omanik R. v. Gendt Mustjõe külad panna kruntidesse. See ei meeldind selleaegseile külaelanikele venelasile, kes olid harjund ühiskülades elama. (F. Feldbach) “Nad kartnud, et lahus elades ei saa enam nii hästi koos juua ja laulda.” (J. Jääger) Venelased lahkusid Mustjõelt kõik peale ühe perekonna. Nende asemele asusid eestlased, eesotsas Tiidrich Überiga. (Mustjõe kooli kroonika) Küla pole tõmmand eestlasi eriti ligi, sest põllumaad olnud viletsad, nii et leivaga pole kuidagi aastat läbi tulnud, ka väljapääs olnud raske, sest puudund praegune tee Mustjõe ja Auvere vahel, mis ehitatud hulga hiljem.
Liiklemiseks kasutatud peamiselt Narva jõge. (A. Kask)
Samokrassi on vana küla. Seal olnud enne ka Samokrassi mõis, mis kuulund Narva linnale Katarina II valitsusajast saadik. (Samokrassi kooli kroonika) Küla põldude nimed: Kasiku, Kukeselg, Nigula põld, Lähte (seal oli allikas), Paaspera, Ojaniit, Liivaauk, Venekalm, Tagaväli, Rutse, Sookülatee, Ladumaa, Ottotoa, Kaersorro, Lao, Kalmuväli, Tiilimäe. (F. Feldbach)
Auveres eland enne venelased, kes asutandki põgenikkudena selle küla. (J. Asmel) Auvere nime seletab rahvas mitmeti:
Auvere metsa ääres tehtud hagu, istutud hao veerele. (J. Talu) Kui Rootsi Kaarel (Karl XII) siin sõdind, siis auverelased olnud alati valmis kui üks mees - aus veri. (J. Asmel)
Külal on ka sõimunimesid: Pabulinn ja Rummuküla. Pabulinnaks hüütud rohke ubade kasvatamise pärast. Teine nimi tulnud aga sellest, et soldatid läind külast mööda ja löönd trummi, millest küla hobused hakand lõhkuma. Üks mees kirjeldand sündmust kodus: Rummu lövva rattata, pövvad käiva kukkala - sellest Rummuküla. Vanema põlve rahvas vihastund väga, kui keegi nimetand Auveret Rummukülaks. (J. Malm, M. Jääger)
Auvere ühisküla asund praeguse seltsimaja ümbruses.
Auvere väljade nimed: Laipeldu-alune, Sootaguse väli, Pröögna väli, Pikavingu väli, Lepametsa väli, Ponder-Juku küngas, Külaallika-väli, Vahemetsa-väli, Sapraka mets ja heinamaa, Proua kink Lillemetsas, kus krahviproua armastand jalutada, siis Kõrgesoo ääres Aabsaar ja Leersaar. (J. Asmel)
Sepametsa välja kohal olnud varem mets, seal asunud sepp, kellelt veel rauatükke maast leida. Papp-Tooma-Sorro Auvere mõisa lähedal olnud enne mets, nüüd põld. Peetrikavitsa ja Vilgukavitsa heinamaad Auvere Uuemõisal, ka Ternheinamaa, Solt-heinamaa. (J. Talu) Mitmel eelnimetatud alal olnud enne mets, mis põletatud, tehtud “sordo” ja muudetud põllu- või heinamaaks. (M. Jääger) Osa Auvere praegusi talusidki on tervelt tehtud kännustikust ja müüdud hilisemal ajal talupoegadele, kui endised rentkohad olnud juba müüdud. (J. Malm)
EKLA f 200, m 18:1, 24/9 (1) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)