Suuline traditsioon - Külade ja talude hävitamine; kuuendikumaad

Kruntipanemisel kaotati Türsamäe küla. Seal oli 10 talu, viidi Sõtke mõisa maale. Küla asund liiaks mõisa lähedal, küla lambakari käind mõisa ligidal; proua pole sallind lammaste määgimist, sellepärast viidud küla teise kohta. (A. Kask)
Praeguse Vana-Sõtke küla maad on ka tublisti kahanend, kui talumaad krunti pandud. Parun Seidlitz tahtnud talumaid suurendada, kuid vahepeal mõis läind Valkmanni kätte, kes kärpind talumaadelt neljandik osa, võttes mõisamaadeks veel osa külakruntidest lõunapool raudteed ja ka Mündikülast. (A. Kask) Siiski kruntipanemisel tulnud mitu talu juure, sest teistelt võetud maad vähemaks. (A. Kask)
Teoorjuse kaotamise järele Vaivara mõis hakkab murendama oma maa-alasid (parun Korff’i ajal). Küladest kaotatakse Vana-Perjatsi, Pimestiku, Tambi, Sorro, Narvuse (Udria naabruses) ja Lihakondo (mõisa lähedal), mille maad liidetakse mõisamaaga. (Vaivara kooli kroonika, J. Uustalu) Elanikud rändasid muist Venemaale, teised asusid metsaküladesse elama, mis Korff asutas ja laiendas. Eriti Reidepõllule läks rohkesti inimesi. (Kibin) Tambi küla asund mere ääres paksus metsas, kus leidund karusidki. Külas olnud 8 talu. (Kibin) Pimestiku küla asund Perjatsi külast Narva pool, ka mere ääres. Küla hävitatud 1870-dail aastail. Elanikud saadetud Reidepõllule. (F. Feldbach) Pimestikust tehtud Vaivarale karjamõis, kui mõisa karjapidamine kasvand, peetud mullikad ja lambad alaliselt seal. (Martin Proment)
Maata jäänd inimestele asutati Aruküla ja Reidepõllu. Aruküla asemel kasvand umbes 60 a. eest põline mets. Mõis asutand sinna väikekohad, 2-4 tiinu suured, kuuendikumaad. Inimesed pidand käima mõisas tööl, saand sealt omale ülespidamist. Olnud tavaline asi, et leib lõpnud talvel otsa, siis mindud mõisa ja võetud võlgu, kevadel tasutud päevadega. Arukülasse asund niihästi kaotatud külade elanikud kui ka endised maatamehed. Nüüd (1931) mitmed krundid on liidetud, Sirgalast on antud koguni heinamaad lisaks, nii et tullakse omaga keskmiselt läbi. (A. Männik)
Praeguse Reidepõllu küla kohal olnud umbes 60 aastat tagasi Uue-Sõtke, Kannuka jt. külade karjamaad, põline metsamaa. Mets olnud kaks korda põlend, siis olnud parajasti noor kasvumets. Arvatavasti 1872 a. parun Korff hakand sinna küla rajama, peamiselt mõisamaadega liidetud külade elanikkude paigutamiseks. (J. Uustalu) Mõisa kulul raiutud mets maha ja ehitatud majad üles. Sinna tehtud kuuendikumaad, nii et küla elanikud olnud kohustatud mõisas töötama. Algul maja ja maa eest pole võetudki eri tasu. (M. Proment) Kohti asutatud umbes 30, 6-10 tiinu igaühel maad. Hiljem mõned kohad liidetud, nii et nüüd on 18 talu. Umbes 45 aasta eest olnud taludel ainult paar vakamaad põldu, muu olnud põline mets. Aeg-ajalt talunikud on hävitanud metsa, põletades ka kütist, “sordo”. (J. Uustalu) Mõisa kavatsus olnud Reidepõllust arendada Vaivarale karjamõis, seetõttu pole antud ka kohti pikaajalisele rendile. Mõis teind sinna omale ka heinamaa, mida aina suurendand karjamõisa jaoks. Enamasti antud heinamaa külarahvale “pooletera peale” teha. (A. Männik)
Algul uusasukate elu põlises metsas olnud üsnagi raske. Majad olnud enamasti suitsuehitised. Mõnes kohas rohi kasvand muldpõrandal ja kännud kasvatand toasoojas võsusid. Teerajad käind toa ukse juurest ahjuni ja mujale. Küla piirand igast küljest paks mets, nii et varjand valguse. (M. Uustalu)
Raharendile viidud Reidepõllu kohad 1900 a. ümber, pärisomanduseks müüdi 1930 aastal. (J. Uustalu)
Repniku küla on ka ajajooksul mõisa külge läind, nüüd alles vaid 2 talu. (Kibin)
Udria küla Aneloos olnud kuuendikumaad. (M. Levonka)
Olgina mõis on asutatud endise Tünnerküla asemele, hüütakse osalt nüüdki Tünnerküla mõis. (Fr. Feldbach)
Tšornaja küla olnud Olgina mõisa kuuendikumaa. Kui üks ärimeeste grupp ostnud Meriküla ja Olgina mõisa, siis müüdud kuuendikud päriseks. (J. Keskküla)
EKLA f 200, m 18:1, 85/8 (9) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)