Suuline traditsioon - Kaubandus ja liiklemine

Voorid
Kui veel Tallinna-Peterburi raudteed ei olnud olemas, siis talunikud käisid rannaküladest suvitajate kraami vedamas, enamasti Peterburist Vaivarasse ja tagasi (vanemad suvituskohad on teatavasti Merikülas). Ühe sellise reisi eest makstud 10 rubla, sügisel saand jälle teise sõidu teha, ka 10 rubla eest. (M. Levonka)
Samuti on käidud enne raudtee ehitamist viina vedamas Tallinnast Peterburisse, mis võtnud kaks nädalat aega. (M. Levonka)
Narvast on veetud hobustega mitmesugust kaupa, nagu heeringaid, peenjahu jm. Tartusse. Voorist saadud 4 rubla. Tartust toodud jälle Narva vabrikutele linu ja takku. Vooriskäimistega püütud vähendada ka heinte kulu talus, sest teel ostetud vooriskäimisest saadud rahaga kaeru hobustele.
Raudtee ehitamine lõpetand talumeeste vooriskäimise, mis olnud üsna tunduvaks talviseks sissetulekuks.
Raudtee ehitamisel olnud kogu ümbruskond tegevuses kivide, liiva ja puude vedamisega. (M. Levonka)
Jutustaja on käind poisikesena umbes 70 aasta eest, s.o enne raudtee ehitamist, Tallinnast Peterburisse kraami vedamas, kaupmehed tellind talumehi vedama, lasknud väga mitmesugust kaupa vedada. Ka Peterburist Tallinna on toodud kaupu, makstud keskmiselt 25-30 kop. puudast. Viina toond Tallinna poolt mehed Sõtkele, sealt viind Vaivara mehed edasi Peterburisse. Pandud 40 vedru peale, saadud 10 kop. vedru eest veoraha.
Vooriskäimine olnud seotud ka mitmesuguste hädaohtudega. Jutustaja on olnud ise hädas huntidega kuskil Jamburi ümbruses. (A. Kask)
Vooriskäijate pärast suurel määral olnud asutatud ka teeäärsed kõrtsid, kus ööbitud ja puhatud hobuseid. Eriti Vaivaras olnud palju kõrtse, sest Narva maantee läheb sealt läbi Tallinna poole. Türsamäe ümbruses asund 2 kilomeetril 4 kõrtsi, kogu Vaivara valla piirides aga 7 kõrtsi. Kõrtsmikeks olnud peamiselt venelased. (A. Männik)
Auvere mehed on ka käind vedamas viina Sõtkelt Peterburisse, mille eest saand rahatasu. Teoaegseid vooriskäimisi ei teata lähemalt. (J. Malm) Samuti veetud Tallinna-Peterburi raudtee ehitamise ajal ehitusmaterjali ja töölistele toidumoona. (J. Malm)
Varemalt, s.o enne talude müümist, Mustjõe külal puudund praegune tee, mis ühendab küla Auverega. Liikumiseks tarvitatud siis peamiselt Narva jõge, millel veetud “lodkaga” või “ladeikaga” kraami ja inimesi, sõiduk kandnud kuni 4000 puuda. Köiega veetud lodkat, 150 sülla pikkune köis olnud tal ees, millest 3 tüdrukut vedand. Omuda küla juures pandud aga 30 hobust ette, kuna seal vesi langeb palju, veetud 9 versta hobustega edasi. (A. Kask)
Muistsete kuulduste järele käind kolm venda Soldinast, kes Rootsist sisse rännand, paatidega Rootsist salakaubana soola vedamas. See olnud Põhjasõja ajal. (S. Roots)
Maailmasõja ajal veetud Soomest salakaupa, peamiselt tuletikke. (F. Feldbach)
EKLA f 200, m 18:1, 107/9 (12) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)