Suuline traditsioon - Hariduslik olukord

a. Koolid.
Vaivara kihelkonnakool, nüüdne kõrgem algkool.
Enne kihelkonnakooli asutamist Iisaku köster Hansen on katsund Vaivarasse asutada köstrikooli. (J. Muthmann)
Teoorjus kaotatud tegelikult Vaivaras 1868. aastal (Teistel andmetel 1869. a.) parun Konstantin Korffi poolt. Korff hakand selle järele mõisa maa-alasid suurendama, laastades metsi heinamaadeks ja põlluks. Ka uusi rentkohti tulnud juure selle tõttu. Teoorjuse aluselt raharendile üle minnes Korff kutsund valla peremehed mõisa kokku kontrahte vastu võtma. Lepinguile mõistnud ainult kaks meest tervest vallast oma nime alla kirjutada, need olnud Orgu Mihkel oma vennaga. Kõik teised peremehed tõmmand ristid tekstile alla. See juhtum jätnud parun Korffisse sügava mulje, nii et ta otsustand kooli asutada. Mõisa külje all asuv kõrts kui hariduse vaenlane pandud kinni. Nõnda asutatud 1869. aastal Vaivara kihelkonnakool. Selle kõrval asutatud veel Undinurga külla tavaline külakool mõisateenijate lastele.
Esimese õpetajana töötab Vaivara kihelkonnakoolis Heinrich Masing, kes õpetab üksi kõiki klasse samas klassitoas. 1872. a. algul Korff saadab Masingu omal kulul Saksamaal edasi õppima. M. õpib 2 pool aastat Hildesheimi põllumajanduslikus õppeasutises ja kuulab Halle ülikoolis loenguid.
1874. a. tuleb Masing Saksamaalt tagsi. Siis kujundatakse kool lõplikult kihelkonnakooliks (Parochialschule). Ametisse seatakse veel teine õppejõud, keegi Holostoff ning usuõpetajaks Vaivara pastor Chr. Tomberg. Sama aasta sügisel õpib koolis juba 19 last: 12 poissi ja 7 tüdrukut, 9-16 aastat vanad. Õppemaksuks on sel ajal 4 rubla aastas, milline summa järgmisel aastal tõuseb 6 rublale. Mõned mõisateenijate lapsed vabastatakse maksust. 1876 a. tõstetakse õppemaks 10 rublale.
Masingu abiline Holostoff õpetab peamiselt vene keelt, mida Masing ei valitse. Holostoff sureb 1875 a. Tema asemele astub ametisse Gnee.
1874 a. on koolis 2 klassi ehk jagu, 1876 a. 3 kl., 1878 a. 4 ja 1884 juba 5 klassi. 1880 a. valmib uus koolimaja, kuhu seatakse ka internaat. Õpilaste arv näitab samuti iga aastaga tõusu: 1874 a. leidub koolis 19 õpilast, 1875/6 õppeaastal 34 õp., 1876/7 50 õp. ja 1877/8 õppeaastal 51 õpilast. 80. aastail teostatud venestus langetab tugevasti õpilaste arvu, mille miinimumiks 1887/8 õppeaastal 20 õpilast. Juba järgmisel aastal tõuseb õpilaste arv 80-le.
Õpetajate palgad on selle aja kohta Vaivara khk. koolis võrdlemisi korralikud: 1885 a. saab koolijuhataja Masing 600 rubla aastapalka, kuna teistes vallakoolides õpetajad peavad samal ajal leppima 100-200 rublaga.
1893 a. sügisel sünnitab keegi internaadis elutsev koolitüdruk-õpilane lapse. Rahvas hakkab kandma kuulujutte poissmehest koolijuhataja Masingu kohta, et ta olevat lapse isa. Parun Korffi korraldusel kõrvaldatakse koolist kõik naisõpilased ja lõpetatakse nende edaspidinegi vastuvõtmine. Alles 1894 a. sügisel suudab Masing parunit veenda, et tüdrukute “koketsus ja uhkus ei ole küllaldaseks põhjuseks” nende koolist eemaldamiseks. Sellest ajast alates töötab kool jällegi segakoolina.
Saksameelsel õpetajal Masingul on küllalt sekeldusi venestust püüdlevate ülemustega. Kooli kirjavahetusest paistab eriti silma inspektor Luigi sihilikkus Masingu vastu, püüdes igal viisil raskendada viimase koolitööd. Kuid parun Korff kaitseb tagajärjekalt Masingut, kes püsib koolijuhataja kohal kogu venestusaja. Abilistena töötavad koolis õpetaja G. Burka ja hiljem K. Pastak. 1906 a. lahkub Masing ametist vanuse tõttu ja ostab Narvas maja oma kokkuhoitud 15.000 rublaga. Kool püsib emakeelsena 1887. aastani. Samal aastal seatakse vene keel kooli õppekeeleks. Masing on sunnitud keeleoskamatuse tõttu omal kulul palkama õpetajaid, kes õpetaksid temale kuuluvaid aineid vene keeles.
1894. a. läheb tülinorimine inspektor Luigi ja koolijuhatuse vahel nii suureks, et nõutakse ametlikult teateid, kelle poolt on lubatud Korffile kooli avada ja ülal pidada. Korff palub ministeeriumilt luba, et saaks kooli muuta erakooliks. Palvet ei rahuldata ja kool on mitmeti halvas seisundis. Samal ajal kohalik rahvas korraldab mitmesuguseid korjandusi kooli kasuks.
1895 a. sureb kooli ülalpidaja parun Konstantin Korff. Ta järeltulejail puudub suurem huvi kooli vastu. Toetussummad vähenevad aasta-aastalt ja koolitöö areneb kokkutõmbamise tähe all. Haridusministeerium tahab kooli muuta ministeeriumikooliks, püüdes sellega ka vähendada sakslaste mõju koolis. Kuid see ettevõte ei teostu, ja kool jääb 1916 aastani eraisikute ülal pidada, kuni vald võtab ta oma hoolde.
Nõnda kool töötab 1894 aastal jälle 4 klassiga, kuigi kursuse lõpul on tegevuses ka 5. jagu (klass). 1903 a. alates omab kool ainult 2 klassi: 4. ja 5. õppeaasta. Vastu võetakse sellest ajast ainult õpilasi, kes lõpetand 3-aastase algkooli. 1908 a. jaotatakse 4. klass pooleks: vanem ja noorem kursus. Sel kujul töötab kool 1917. aastani, mil ta muudetakse 6-klassiliseks algkooliks.
Venestusaastail on töötand koolis abilistena Penna, Tammemägi, K. Bender, M. Raud ja J. Reintam.
Kohalikuks koolideülemaks oli pastor Frese, kelle järelvalve alla kuulus ka Vaivara kihelkonnakooli tegevus. Saksa okupatsiooni ajal käsutati õpetajad Narva-Jõesuusse saksa keele kursustele.
Iseseisvuse ajal kool on töötand 6-kl. algkoolina.
(Kooli kroonikaraamatu, õpetaja J. Kraaviku, J. Tambi jt. andmetel.)
Uue-Sõtke kool.
Kool asutatud 1877 aastal kolmeaastalise külakoolina. Esimeseks õpetajaks saab Vaivara omavalla mees Mart Sorro. Koolis õpetatakse algul emakeelt, laulmist, usuõpetust ja vene keelt. Koolikohus valvab korraliku kooliskäimise üle, koosnedes ise kolmest liikmest: õpetajast ja kahest vallanõukogu esindajast, kellest teine ühtlasi koolivanemaks. Koolikohus valitakse kolmeks aastaks. Kooli revidendiks on Vaivara pastor Tomberg, kes käib revideerimas üks kord aastas.
Sorro püsib Uue-Sõtkel ametis 1880 aastani, mil läheb õpetajaks Vana-Sõtkele. Tema järeltulejaks saab jällegi Vaivara mees Madis Männik, kes on Vaivara kihelkonnakooli haridusega. Ta püsib ametis 1880-1887. a. Selle järele vahetuvad õpetajad sagedasti.
1891 a. põleb koolimaja maha. Ajutiselt peetakse kooli Kriisa talu ruumides. Uus koolimaja ehitatakse samal aastal.
1891.-1899. a. on õpetajaks Martin Sorro, 1899 a. alates mitmed teised õpetajad, siis 1906.-1914. a. Eduard Ülesoo, kes saand hariduse Vaivara kihelkonnakoolis ja 1918. a. alates praegune (1931) õpetaja Olga Steinmann, sünd. Parra.
Okupatsiooni ajal määrab õpetajad ametisse pastor Frese.
1920/21 õppeaastal avatakse koolis veel 4. klass.
(Kroonikaraamatu andmetel.)
Vana-Sõtke kool.
Kool asutatud 1845 a., asudes algul Kaarel Rutoffi talus. Esimese õpetajana teotseb sama talu peremees K. Rutoff (1845-1860 a.). 1860 a. annab Türsamäe mõisa omanik Valdmann Vana-Sõtke karjamõisa hooned koolile tarvitada tingimusega, et ka mõisa lapsed koolis õpetust saaksid. Maja asus umbes pool kilomeetrit raudteest põhja pool, Vana-Sõtke jõe kaldal, kus praegu asuvad ahjuvaremed. 1860-63 a. töötab õpetajana puusepp Ups. Siis on õpetajaks ühe aasta puusepp Juhan Heiart. 1864-77 a. õpetajaks Herm. Klement. 1867 a. ehitatakse uus koolimaja. Mõis andis ehitusmaterjali, kuna vald kandis maja ehituskulud ja edaspidise ülalpidamise. 1877-1909 a. oli õpetajaks Mart Sorro, kes hariduse oli saand Vaivara kihelkonnakoolist.
Kooli algusest 1877. aastani õpetatakse ainult usuõpetust, kirikulaulu, emakeelset lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Eriti valjult nõutud usuõpetust ja kirikulaulu. M. Sorro õpetab veel vene keelt, maadeteadust ja vene ajalugu.
M. Sorro asutab ka esimese laulukoori ja näiteseltskonna. Ka Põllumeeste ja Tuletõrje Seltside asutamisel Sorro on peategelane.
1909 a. põles koolimaja maha ühes suurema osa inventariga. Samal suvel ehitavad vald ja mõis koos uue koolimaja Kr. Rutoffilt ostetud maale. 1909-1917 a. töötab koolis vahelduvalt mitu õpetajat. 1917 a. alates on kooli juhatajaks Marta Männik, sünd. Parra.
1919 a. muudetakse 3-jaoline kool 4-klassiliseks algkooliks, milles töötab kaks õpetajat kahes klassiruumis.
(Kooli kroonikast saadud andmetel.)
Sirgala kool on asutatud 1920 a. sügisel kaugemate metsakülade laste jaoks.
Mustjõe kool.
1863. aastani oli Mustjõe küla puht venelaste küla. Kool puudus täiesti, rahvas oli enamuses kirjaoskamatu. Ainult mõni üksik elanik oli suutnud õppida lugemist ja kirjutamist mõnelt kojutulnud vene soldatilt.
1867 a. laskis Mustajõe omanik Laagna mõisa pärishärra R. v. Gendt Mustjõe küla maad panti panna. See korraldus ei meeldind venelastele, kes olid harjund elama külas üheskoos. Ainult üks venelane ostis oma talu päriseks, kuna teised rändasid välja. 1868 a. asuvad Mustjõele eestlased venelaste asemele. Sisserännanute hulgas leidub ka Friedrich Andrese p. Über, Kuuda seminari kasvandik. Ta rendib talu nr. 17 ja hakkab 1871 a. kooli pidama. Esimesel talvel kool töötas talumajas, kuna teiseks talveks ehitati juba koolimaja. Varemad aastad olid kulund talumeestel oma majade vedamiseks kruntidele.
Õpetaja Überi palgaks oli 50 rubla aastas, millise summa eest ta täitis ühtlasi ka vallakirjutaja ülesandeid. Üksmeele puududes eri kohtadest sisserännand elanikkude seas Überi töö muutub seevõt koormavaks, et ta loobub õpetaja ametist 1873 a. Ta jäi nr. 17 koha rentnikuks ning ostis hiljem selle päriseks.
1873 a. tuleb õpetajaks ja vallakirjutajaks Jaan Pärn. Palgaks antakse talu nr. 4. Nõrga tööjõuna Pärn jätab lohakile kooli ja valla asjad, ka talu jääb üsna hooletusse. 1879 a. lahkub Pärn Mustjõelt, kuna koolitalu renditakse mõisa poolt sootuks võõrale isikule. Sellega lõpeb ühtlasi ka mõisa abi koolile.
1879 a. astub ametisse Vaivara kihelkonnakooli kasvandik Friedrich Feldbach, täites ka vallakirjutaja kohuseid. Talle makstakse 110 rubla palka. Koolis lapsi samal ajal umbes 40, nende hulgas osa Venemaalt, kus kooliolud halvemad. Venestamise algul 1887 a. jäid koolist eemale venesoost õpilased kui ka eestlased, kes vene usku. Kool on võrdlemisi heal tasemel, nii et õpetajale makstakse õppekonna kuraatori poolt 85 rubla autasu (1890 a.).
1890 a. lahkus F. õpetajaametist, kuid vallakirjutaja ülesandeid täitis 1891 a. sügiseni. 1891 a. valitakse õpetajaks Madis Tölts. Õpilaste arv on langend 20-le. 6. veebr. 1891 a. põleb koolimaja maha, arvatavasti kättemaksuks süüdatud ühe hobusevarga poolt, keda kohalikud talumehed mõne aasta eest olid hirmsasti peksnud. Samal aastal ehitatakse uus koolimaja. Õpetajaks tuleb Tartu Seminari kasvandik Märt Lauri. Ta asutab laulukoori, mis Narvas esinedes äratab tähelepanu. Kuid 175-rublaline palk ei rahulda seminariharidusega õpetajat, ja ta lahkub 1892. aastal.
Tema asemele valitakse Jüri Kandelin, kes püsib kohal 1895. aastani, pidades kaks aastat kooli ja kolmanda aasta ainult vallakirjutaja ametit, kuna vanemad ei saada lapsi kooli mingi asetleidnud pahanduse pärast.
1895-1902 a. vahelduvalt mitu õpetajat ametis olnud. 1902 a. alates õpetajaks Vaivara kihelkonnakooli kasvandik Jüri Stiglits, kes püsib kohal ligi 10 aastat.
Maailmasõja ajal Vene valitsus hakkas Mustjõele ehitama kaitsekraave ja võttis koolimaja kantseleiks, mistõttu kooli peetakse vahetevahel eramajades. 1918-19. a. kool seisis sõja piirkonnas asumise tõttu, kuna 1920. a. saadi töötada ainult katkendlikult.
(Kooli kroonika ja endise õpetaja Fr. Feldbach’i suusõnalistel andmetel.)
Samokrassi kool.
Kool asub endise Samokrassi mõisa maal, mis kuulub Narva linnale, kuna Katarina II oli kinkind mõisa Narvale. Hiljem pandi mõis kruntideks ja müüdi taludena, kuna osa maast jäi rendile vabatkohtadena.
Kool asutatud 1868 a. 3-aastalise vallakoolina. Esimeseks õpetajaks saab Aleksander Feldbach, kes püsib 21 aastat ametis. Koolis õpetati ka vene keelt. Õpetaja palga maksis Joala vald, ja Narva linn andis oma maatagavarast 12 tiinu õpetajale odava rendi eest kasutada.
1890 a. saab ametisse Friedrich Feldbach, eelmise õpetaja vend, kes püsib kohal 1911. aastani.
Praegune koolimaja on ehitatud 1902 a., kuna vana maja sai vaestemajaks. Viimane põles 1922 a. välgust süüdatuna. 1911 a. Samokrassi õpetajaks Aleksander Viedemann, kes asutab laulukoori ja arendab näitetrupi. Viedemann läheb maailmasõtta.
1890. aastani kool kuulub kirikuõpetajate järelvalve alla. Siis allub rahvakoolide inspektorile.
1886. aastani püsib koolis peaainena usuõpetus, kuid sealt alates tõuseb esikohale vene keel.
Praegu on külas elanikkudel suures osas tarvitada päriskohad, mis ostetud Narva linnalt. Osa püsib siiski veel linnarentnikena ja ka vabadikena. Koolimajas peetakse rohkesti palvetunde, hariduselu ei ole just väga laialdaselt arenend. Isegi Vaivara kihelkonnakoolist, nüüdsest kõrgemast algkoolist, on vähesed püüdnud saada haridust.
(Kooli kroonika ja endise õpetaja Fr. Feldbach’i andmetel.)
Auvere kool.
Kool asutatud 1864. aastal Auvere valla poolt mõisa omaniku V. G. Seegebarti kaasabil. Esimeseks õpetajaks Jaan Vihmann, kes pidas 3 päeva nädalas kooli Auveres ja teised 3 päeva Repnikus. Ta sai Auvere vallalt palka 25 rubla aastas ja vallakirjutaja ülesannete täitmise eest 2 tsetverti rukkid, 1 tsetvert otri ja 17 kopikat raha iga passi kirjutamise eest.
Vihmann lahkus Auverest 1869 a. kevadel. Tema asemele tuli Johann Feldbach, kes tegi õpetajaeksami Vaivara kihelkonnakohtu ees. Tema palk püsis endises suuruses, ka tööd oli Auveres ainult 3 päeva nädalas.
1876 a. sai Auveresse õpetajaks Karl Iisakar, kes püsis kohal 6 aastat, töötades juba 5 päeva nädalas.
1882-1893 ametis mitmed õpetajad. 1893 a. alates töötab koolis J. Malm. Talle anti ka maad kasutada, peale selle maksis mõis talle 20 rubla rahapalka. Kuna teised õpetajad Vaivaras samal ajal said juba ainult rahapalka, siis hakati ka Auveres tasuma puhta rahaga. Mõne aasta maksis palka vald, siis 1910 a. alates ministeerium. Malm omandas ostu teel endise koolikoha, mis oli mõisa omandus, kuid mille eest vald maksis renti. Mõisa omanik Tamm pärast koolikoha müümist võttis ära mõisa poolt makstava palgaraha. Ta andis algul küll koolile küttematerjali, kuid hiljem lubas koristada koolile ainult risu, mis metsas oli maha langend. Sageli pidi õpetaja ise metsas hagu raiuma, kuna mõisa poolt antud risust ei jatkund koolimaja kütmiseks. Hiljem hakkas vald ka kütet muretsema.
(Kooli kroonika ja end. õpetaja J. Malmi suusõnalistel andmetel.)
Vaivara asunduse (Undinurga) kool.
Kooli asutand Vaivara parun Korff. Alguses töötab lasteaed ühes 3-õppeaastalise algkooliga, mis määratud peamiselt mõisateenijate lastele. Esimeseks õpetajaks olnud Luha, kes ka vallakirjutaja.
Krimmi sõja ajal jutustaja, T. Kasikov, on pidand minema soldatiks. Ta tahtis saada soodustust sõjaväes. Pastor Tombergi juure sellest kõnelema minnes Tomberg küsind: ”Kas tahad koolmeistriks hakata?” Lasknud teda lugeda ja arvutada ning dikteerind talle eesti ja vene keelt. Pastor kiitnud tulemused heaks. Ainult usuõpetusega Kasikov jäänud kimpu. Tomberg saatis ta aastaks Vaivara kihelkonnakooli juhataja Masingu juure õppima. Kui parun Korff tulnud kihelkonnakoolist otsima omale Undinurga kooli jaoks õpetajat, siis valind Kasikovi. Samal aastal Kasikov olnud ka Rakveres koolikohtukomisjoni ees eksamil, kus läbi saand 9 mehest ainult 4, ja Kasikov nende hulgas.
Hiljem Kasikov on töötand õpetajana ka Sundjal.
Undinurga kool oli maailmasõja ajal suletud kohal toimuvate kindlusetööde tõttu. 1919 a. avati kool uuesti.
(Kooli kroonika ja end. õpetaja T. Kasikovilt saadud andmetel.)
Udria kool.
Kool asutatud 1860-dail aastail. Jutustaja, M. Levonka, lapsepõlves veel kooli ei olnud. Lipu Mihkli juures käind lapsed ja vanad lugemist õppimas, käidud laupäeva õhtuti ja pühapäeva hommikuti.
Esimeseks õpetajaks Udrias olnud Georg Kena.
Koolimaja põlend maha 1888 aastal, mille järele ehitatud praegune maja. Uues koolimajas sai esimeseks õpetajaks August Feldbach, kellele järgnesid Voormantsik, Paurmann jt.
(Kooli kroonika, Jaan Tambi ja Fr. Feldbachi andmetel.)
Repnikus asus ka varem kool, milles Auvere kooli õpetaja käis kolm korda nädalas õpetamas. Väikese kogukonnana siin olid kooliolud eriti halvad. Koolimajaks oli 3-süllane talumaja, milles peeti kooli, kus elas ka koolmeister ja külasepp. Koolitoas oli õpetaja voodi ja laud eesriidega eraldatud “klassitoast”, kuid sepa säng oli klassis, kus asus ka suur laud lastele.
(Fr. Feldbachi andmetel.)
Puhkuva kool on vanemaid Vaivara kihelkonnas. Ta on asutatud 1840 a. Esimene õpetaja oli Madis Kuiva, kes õpetas lapsi oma kodus, talutoas. Lapsed istusid suure laua taga ja veerisid kooris “meie ristiõpetust”. Vitsakimp seisnud ka laual. Kui õpetaja käsutand: ”Vitsa!” - siis pidand üleannetu õpilase naaber talle vastu käsi lööma.
Esimeseks õppeaineks olnud emakeelne lugemine, siis edasi kirjutamine, arvutamine ja laulmine.
Tähtsamaid õpetajaid: Madis Kuiva 19 aastat teenistuses, Kaarel Orav, Reinvald 15 a., Aleksander Teras 10 a. ja Mihkel Tasane 8 a.
Õpetaja Terase ajal oli Puhkuva koolimaja ka Laagna vallamajaks, kusjuures õpetaja töötas ka vallakirjutajana.
1890 a. paigu ühendati Laagna ja Hermamäe vallad üheks Peetri vallaks, siis õpetaja vabanes kirjutaja ametist.
Koolimajas peetud rohkesti ka palvetunde, mis hakkasid vähenema 1905 a. sündmuste järele, kuni maailmasõja ajal hoopis kadusid.
Õpetaja Joh. Kiiver asutas näitetrupi ja laulukoori, mis asusid koolimajas.
(Kooli kroonikaraamatu andmetel.)
Peeterristi kool.
Kool asutatud 1864 a. valla elanikkude poolt. Olgina mõis andis palgid, vald ehitas maja. Küte ja valgustus ning osa õpetaja palgast jäi mõisa kanda.
Esimene õpetaja Reisberg.
Alguses kool asub vallamajaga ühes hoones.
Järgmine õpetaja A. Treilmann asutab väikese laulukoori.
Kooli kõrval teotseb koolikohus, mis koosneb õpetajast ja koolivanemast. Kohus käib koos üks kord kuus, kuulates õpetaja kaebusi, karistas lapsi ja lastevanemaid ning muretses õppevahendeid. Õpilaste puudumispäevade eest nõutakse trahvi, millise rahaga ostetakse vaesemaile õpilastele jõuluks kingitusi.
Õpetaja saab alguses palka vallakassast 25-35 rubla aastas, 20 setverikku rukkid, 20 setverikku otri ja Olgina mõisast 75 rubla raha, millise summa tasus maa kasutada-andmisega - 20 tiinu.
Alguses kooliõpetaja oli ka vallakirjutajaks, kuid hiljem ametid lahutati.
(Kooli kroonika andmetel.)
Soldina kool.
Kool alustas tegevust umbes 1868 a. jutustaja, S. Rootsi, isa talus. Maja ühes otsas elas Rootsi perekond, kuna üle “porstoa” asus koolituba. Rootsi isa oli käind kolm kuud vaestekoolis. Tema isa oli viind vaestekooli juhatajale heinu ning viimane käskind Rootsi oma poeg kooli saata. Vanemas eas poeg sai teataval määral rahvavalgustajaks: külamehed armastasid lamada tema õues murul ning Roots seletand neile maakaarti ja lugend “Ümber maailma” (Kas Kreutzwaldi “Maailm ja mõnda...” - R. P.). Ta seletand meestele: ”Siin on Itaalia, kus apelsinid kasvavad, siin Austraalia, kus mees teeb tund aega tööd ja istutab 10 leivapuud, siis ta on oma lastelaste eest kümnest põlvest hoolitsend.”
Kaarel Roots olnud seega targim mees ümbruskonnas. Narva vennastekoguduse juht Villemson andnud kord talle Punscheli koodiraamatu ja mingi mänguriista. Rahvas hakand laialt kõnelema, et Rootsi Kaarel laulab ükskõik missuguse viisi raamatust välja. Lugejad-vennad tulnud viimaks sinna, et kas sa võid laulda: ”Ma armastan, oh Jumal, sind!” Roots mängind mollpillil viisi välja. Sest ajast ta hoidnud vennastekoguduse poole ja püüdnud omagi perekonda kasvatada usklikus vaimus. (S. Roots)
Soldinas õpetajateks veel olnud Peterson, Georg Kena jt. (F. Feldbach)
Praegune Soldina jaama juures asuv kool on asutatud alles 1930 a., kuna endine kool asub Sundjal.
Varem oli ka Arukülas kool, mis asutatud 1878 a. Seal olid õpetajaiks M. Sorro ja Madis Männik.
Perjatsi koolis õpetas Luha, tema järele Aleks Teras. (F. Feldbach)
EKLA f 200, m 18:1, 127/49 (15a) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)

b. Leeriõpetus.
Leerituba oli vanasti praeguse õpetajamaja õues. Köstrimaja oli praeguse Ülesoo talu kohal, Ülesoo Juhan oligi köstriks. (J. Jääger)
Leeris nõutud katekismist 5-e peatüki ja usutunnistuse peast mõistmist. (M. Levonka) Kes neid nõudeid ei täitnud, see jäetud kinni s.o pole ühe korraga leeri läbi saand. (M. Levonka) Enamasti lastud aga kõik läbi, ka need, kes lugeda ei osand. Need käind mõnikord pärast eraldi pastori juures lugemist õppimas. (J. Tambi) Jutustaja leeriskäima ajal olnud Jaan Unt poiste hulgas ainuke, kes pole osand lugeda. Ta olnud 3 päeva leeris ja läind siis otseteed soldatiks. (J. Jääger) Vanal ajal käind aga mõni inimene kuni 7 korda leeris, ei ole õppind lugemist selgeks. Pastor öelnud: ”Nii kaua käid kui kivid hakkavad tee ääres sind tundma.” (J. Jääger)
Jutustaja noorpõlves käidud leeris kokku 6 nädalat: 3 näd. sügisel, 3 kevadel. (J. Tambi)
Leeris pandi tublisti tööle inimesed. Pastor Scholvini ajal kirikumõisa kubjas tuli aina leerilaste juure ja sundis tööle. Scholvin aga tõendas teise sõnu: ”Ikka.” (Sellepärast hüütudki pastorit “Vana Ikas”.) Leerilapsed peksid pastori rehte ja tegid muudki tööd. (J. Jääger) Tüdrukud pandi eriti ketrama. Igaüks pidand nädalas naela linu ketrama. Vokke olnud vähe, siis olnud alati võitlemist ketramise järjekorra pärast. (L. Talu) Pastoriproua otsind ketramiseks eriti Auvere valla tüdrukuid, sest nende mõisaproua õpetand oma valla naisi hästi ketrama. Muist tüdrukud õmmelnud köstriemandale. (J. Jääger) Eriti laupäeviti pandud leerilapsed tööle. Poisid saadetud metsa puid raiuma, pidi igaüks pool sülda puid valmis raiuma. (J. Tambi) Kaks poissi käind järjekindlalt iga päev Narvas köstri asju ajamas.
Töö juures tehtud muidugi ohtrasti nalja, lõhutud tööriistu, nagu vokke jm. ning pandud mõnikord takukoonlad põlema. Kui laupäeva õhtuks ei olnud vastav hulk tööd tehtud, siis pole lastud leerilapsi koju minna. (J. Jääger)
EKLA f 200, m 18:1, 150/1 (15b) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)