Suuline traditsioon - Väeteenistus

Türsamäe paekalda all olnud pagelikke, kuhu mehed läind väeteenistuse hirmul pakku. (A. Kask)
Auverest Laari Jaan, kes veel praegu elab, põgenend kroonuteenistusest ja eland Repniku metsas. Kui aga saadud teada ta asukoht, siis nõutud, et kelle maal ta asub, see peab andma omast käest ühe mehe soldatiks. Selle järele mees põgenend Auvere metsadesse, kus eland mingis koopas ja teind isegi külaelanikkudele käsitööd. (J. Asmel)
Kui väeteenistusse võetud mehi, kes aga ette juhtund, siis Venemaalt on sageli tulnud Vaivarasse väejooksikuid - venelasi. Mõni hakand kõrtsmikuks siin. Seljädnikovi suguvõsa olevat nii tekkind Vaivarasse, ka Petrovid, kuid nüüd nende suguvõsa olevat juba otsas. (A. Männik)
Jutustaja noorpõlves, s.o üle 50 a. tagasi, olevat olnud võimalik saada kergitust, s.o 2 aastat pikendust, kui esitatud väeteenistuskomisjonile kohakontraht. Sealjuures olnud aga vaja ametnikke “määrida”, s.o. meelehead viia ja maksta. (T. Kasikov)
Auveres kolm meest, Andrus Nurk, Joosep Laari ja Madis Pallu ostnud 120-130 rubla eest enda eest väeteenistusse minejad. (J. Talu) Raha teenitud enamisti Vaivara metsast puude vedamisega. (J. Talu)
Auverest olnud Türgi sõjas Torga Kustav ja Veber. Kaarel Pällo on vana Jaapani sõjast osavõtnu. (J. Talu) Seal olnud ka vanad sõjast tagasi tulnud madrused, kes 25 aastat teenind: Taavet Johannes, Ants Mesipuu, Juhan Ossinga. (J. Talu)
EKLA f 200, m 18:1, 152/3 (16) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)