Suuline traditsioon - Ärkamisaeg

a. Ajalehed.
Kui koolid puudusid, siis ei olnud rahval ka huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Koolide asutamise järele kirjaoskus tõusis ja noorem põlv hakkas ka ajalehti lugema. Nõnda vähemalt Udrias. (L. Veski)
Jakobsoni poliitikat pooldati rohkem, loeti seetõttu ka “Sakalat” enam. (A. Männik) Ka “Valgust” loeti siin, s.o Perjatsi külas. Igaühele ei olnud ajalehed kättesaadavad, siis käisid küla noormehed koos lugemas. (J. Tambi)
Vana-Sõtke kooliõpetaja Mart Sorro juures nooremad mehed käind koos ajalehti lugemas, sest külas oli lehti vähe, vast mõni eksemplar ja neistki suur osa “Valgus”. Hiljem hakatud rohkem ajalehti lugema, muidugi ka teisi lehti. “Postimees” ei olevat siiski kunagi võtnud pinda, sest rahva mõtteviis olnud radikaalsem. Viimase asjaolu tõttu levinend laiemalt ka Pätsu toimetatud “Tallinna Teataja”.
Jutustaja, T. Kasikov, on lugend kooliõpetajana peamiselt “Eesti Postimeest” ja “Olevikku”, vähemal määral aga “Sakalat”. (T. Kasikov)
1870 a. ümber tellind küla noormehed Samokrassis kooliõpetajale “Eesti Postimehe”, pannud omavahel rahad kokku. 1875 a. paigu kästud kihelkonnakohtu poolt iga valda tellida oma kooli “Ristirahva Pühapäevaleht”. Muid ajalehelugejaid ja tellijaid ümbruskonnas pole olnudki. Jutustaja, Fr. Feldbach, hakand “Olevikku” lugema 1885 aastast, ühtlasi teind lehele kaastööd 1894 aastani. Kui “Olevik” võttis suuna venestuse poole, siis F. loobund lehe tellimisest. “Postimeest” lugend 1885 a. alates.
Isegi vallakirjutajal pole käind ajalehte, nii et ta käind lugemas kooliõpetaja lehti. (F. Feldbach)
Jutustaja, J. Keskküla, on lugend peamiselt “Sakalat”. Narvas ilmuv “Virmaline” pole äratand poolehoidu maarahvas. (J. Keskküla)
EKLA f 200, m 18:1, 154/5 (17a) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)

b. Tähtsamat tegevust ärkamisajal.
Ärkamisaja tähtsamad ettevõtted ei äratand Vaivaras suuremat vastukaja. Isegi Aleksandri-kooli asutamise küsimus ei leidnud siin suuremat pinda, seetõttu ei võetud ette ka korjandusi. (A. Männik)
Ärkamisaja ettevõtteid tundsid ja töötasid neile kaasa peamiselt õpetajad, vallakirjutajad jne., kel oli informatsioon asjust ajakirjanduse kaudu. Liht talumees ei teadnud aga asjast üldse kuigi palju.
Aleksandri kooli heaks korjatud Soldinas ka raha. Jutustaja, T. Kasikov, on ise pannud kaks korda rubla toetuseks.
Kui prof. Köhler tahtis Aleksandri kooli rahadest laenu oma Kuntaugani mõisa päästmiseks Krimmis, siis ajalehtedes keerlev poleemika kandus ka kohalikkude tegelaste keskele. Jüri Kena, Soldina õpetaja, vallakirjutaja Luha ja T. Kasikov olnud toetuse andmise vastu, kuna teised, nende hulgas kohaliku Aleksandri Kooli komitee liige Siimonson, soovitand Köleri toetamist kooli summadega. (T. Kasikov)
EKLA f 200, m 18:1, 156 (17b) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)

c. Kohaliku seltskonnategevuse areng.
Vaivaras on teotsend laulukoor juba umbes 60 a. eest, mille asutas kihelkonnakooli õpetaja Masing parun Korffi soovil ja toetusel. Laulukoori asutamisel tulnud huviosalisi palju kokku, kuid häälteproovimisel kadund suurem osa ära, umbes 20 inimest jäänd koori.
Koor laulnud kõigil tähtsamail pühadel kirikus. Ka ilmalikke laule õpitud, millega esinetud enamasti Vaivara mõisas, kuna pidusid sel ajal veel ei olnud. Iga 1. mai õhtul kutsutud lauljad kokku Vaivara mägedesse lõbutsema, kus neile pakutud õlut ja maiustusi. Paberilaternad süüdatud põlema ja paugutatud püsse. Need koosviibimised olnud ainult lauljaile, muud rahvast pole sinna lastud. Tantsu vist ei ole olnud seal, lauldud enamasti. (Maarja Proment)
Muusikakoori asutand Masing umbes 50 a. eest. Korff toetand sedagi ettevõtet, kinkind igal uus-aastal koorile 25 rubla. (Maarja Proment) Muusikamehed olnud rahva silmis suuresti lugupeetud, eriti tüdrukud hinnand neid kõrgelt. (Maarja Proment)
Vaivara kihelkonnakooli 25 a. juubelit (1894 a.) pühitsetud parun Korffi kulul. Kõik koolist läbikäind inimesed kutsutud juubelipeole kokku, antud õlut ja viina rohkesti juua. Korff ise ei olnud kohal, kuid ta saatnud Peterburist peoks kõik joogid. Kui peol viinakastid avatud, siis leitud neist ainult kivid. Samas saadetud telegramm Peterburisse, et kivid kastis, viinad on varastatud. Kuid viinad olnud mõisas, ja varsti toodudki kõik sinna ühes Korffi kaaskirjaga: ”Te peaksite nii kõvad viina vastu olema kui need kivid!” Sellest juhtumist hakanudki arenema karskusseltsi asutamise mõte. (Martin Proment) Seltsi asutamisele asund konkreetsemalt õpetaja Masing, kes valmistand põhikirja. Karskusselts “Külvaja” asutati aastal 1900 (?). Repniku kooliõpetaja Aleksander Feldbach valitud esimeseks esimeheks. Feldbachi lahkumise järele olnud Masing lühikest aega esimeheks. Kauemat aega esimehena teotsenud aga Masingu abiline ja pärastine kihelkonnakooli juhataja Pastak.
Karskusseltsi ümber koondund noorem põlv, eriti kihelkonnakoolist läbikäind. Selts pidand algul pidusid Sillamäe kuurhausis ja mujal, kolmandal aastal asund aga oma seltsimaja loomisele. Selleks üüritud kõrtsihoone, ehitatud ümber, nii et kõrtsi rehealusest saadud avar pidusaal. (K. Rutsoff)
Vaivara Põllumeeste Seltsi asutand peamiselt õpetaja Mart Sorro, arvatavasti 1898. aastal. Sorro püsind Seltsi esimehena juhtival kohal umbes 20 aastat, pärast valitud auesimeheks. Tema kõrval olnud agaramaks tegelaseks Aleks Teras, kes samuti Seltsi algusest peale kaasa töötand.
Alguses korraldatud rohkem kõnesid, põllumajandusliku ja üldise sisuga. Sorro olnud vaimustatud igast uuest asjast, kuid ise ta pole palju just läbi viind, andnud aga teistele õhutust. Ta olnud ühtlasi väga kategooriline oma nõudmistes, mistõttu Selts olnudki peamiselt tema juhtida. Hiljem hakatud korraldama mitmesuguseid kursusi.
Põllumeeste Seltsi ringkondadest on välja kasvand ka mitmesuguste majanduslikkude ettevõtete algatus, nagu Ühispank, Kindlustusselts ja Piimaühing, osalt ka Tuletõrje Ühing.
Kindlustusseltsi juhtivamaks tegelaseks olnud Aleks Teras, kes püsind esimehe kohal 20 aastat.
Piimaühingu algatajaks K. Rutoff (1912 a.).
Eriharude tekkimisel ja M. Sorro kõrvale jäädes Põllumeeste Selts hakand lagunema, kuni mõne aasta eest likvideeritud. Nüüd majanduslikkude küsimuste keskkohaks Piimaühing.
Põllumeeste Seltsil oli ka kaubanduslik osakond, millest hiljem sai Tarvitajate Ühing.
Piimaühing saatnud enne sõda piima ümbertöötamata Peterburisse, kuna meierei asutati alles iseseisvuse ajal.
Põllumeeste Selts, Karskusselts ja Ühispank algatand uue seltsimaja ehitamise küsimuse, kuna parun N. Korff tahtnud kõrtsiruume tagasi saada haigemaja paigutamiseks sinna. Tasuks andnud seltsidele 2 tiinu tasuta maad, isegi toetand veel mitmeti Seltsimaja ehitamist. Seltsimaja püütud ehitada võimalikult suur, et see suudaks mahutada kogu Vaivara kihelkonna publikut. Alguses koondand seltsimaja tõesti kogu kihelkonna rahvast, kuid hiljem, eriti iseseisvuse ajal, ääremaad töötavad lahus ega tarvita enam seltsimaja. Seetõttu muutub maja korrashoid seltsidele koormavaks. (K. Rutoff)
Seltsimaja ehitatud 1910. aastal. Ta läind maksma 25 tuhat rubla. Ehitamisel olid agaramalt tegevuses kohalikud kooliõpetajad. Alguses olnud ehitamiseks raha ainult 25 rubla. Siis vedand aga kohalikud elanikud kõik ehitusmaterjali tasuta kohale. Parun Korff kinkind suure osa palkidest ja peaaegu kõik telliskivid. Ometi jäädud talle suur osa võlgu. Kui mindud talle viima osa summat, 1000 rubla, siis ta küsind: ”Kas mujale ka võlgu on?” - ”Ja, 6000 rubla.” - ”Kirjuta, valitseja, et minu võlg on tasa,” ja andnud sellegi raha tagasi. (M. Proment)
Nüüd on seltsimaja koduks kõigile seltsidele.
Umbes 20 a. eest K. Rutoff juhtind näitetruppi, millega käind etendusi andmas Tartus ja Peterburis, mängides peamiselt Rutoffi lavateoseid, eriti “Kivi”. Maailmasõja ajal trupp esinend Rutoffi “Mässajatega” Tallinnas ja mujal. (K. Rutoff)
Endisel ajal olnud peaaegu iga kooli ringkonnas organiseeritud väike laulukoor. (K. Rutoff)
Samokrassi kooli juures asund juba 1869. a. väike laulukoor, mida juhatand õpetaja Aleks. Feldbach. (Fr. Feldbach)
Peeterristil köster Treilmann asutand ligi 50 a. eest laulukoori. Teenitud kooriga peamiselt kiriku oreli ostmise raha. Pärast korjatud raamatukogu heaks. Kunagi juhatand koori isegi Olgina parun, kes varem olnud Jõhvis viinameistriks ja sealgi juhatand laulukoori, millega saavutand Tartu laulupeol teise võidu. Sel ajal käind Peeterristi kooris kaugelt lauljaid, õpetajaid isegi Vaivarast ja Päitest. Laule õpiti peamiselt köstrimajas. (J. Keskküla)
Koor esinend peamiselt kirikutes, kuid käind laulmas ka Vaivara valitseja-paruni sünnipäeval ja Auvere mõisniku Segebarti matusel. Pidusid ennemalt palju ei peetud. (T. Kasikov)
Peeterristi seltsimaja ostetud sõja ajal, saadud seetõttu odavalt kätte. (J. Keskküla)
Auveres asutatud muusika ja kirjanduse selts 1908 a. Kooliõpetaja juhtind laulukoori, kuid sellest pole saand just palju asja. (J. Malm)
Jutustaja, S. Roots, on laulnud Narva Kalevivabriku kooris “Rajakivi”, mis asutatud 1870 a. Käind kooriga ka Tartus, vist teisel laulupeol. (S. Roots)
EKLA f 200, m 18:1, 157/64 (17c) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)