Suuline traditsioon - 1917. a. revolutsioon ja enamlus

1917. a. revolutsiooni ajal kohalikud pahempoolsed tegelased ei nÀidand suuremat aktiivsust. Sepp Uustalu Johannes sai vallanõukogu esimeheks. Nad võtsid kõik valla asjaajamise Ìle, vastupanekut suuremat ei olnud.
Suurt vaenu punased ka Ìles ei nÀidand, olid teiste vastu Ìsna leplikud, vastastikuseid tÌlitsemisi palju ette ei tulnud. (K. Rutoff) Oleks olnud salakaebusi, kÌllap siis mõni oleks kuuli ka keresse saand. (J. KeskkÌla)
Vaivara rahvas oli agar sel ajal Àri ajama: võeti kott kartuleid ja viidi rongiga Peterburisse, teeniti veel head raha, sest pealinnas oli toiduainetest suur puudus. (K. Rutoff)
Punased ei teind just suurt kahju. KÀsti neile lehmi tuua, “ma jÀtsin viimata, - ei tehtud mulle ka midagi.” (J. KeskkÃŒla)
Enamlaste ajal jutustaja olnud Joala valla talitaja. Vallakassat ta pole andnud enamlastele Ìle. (M. Kampus) Eesti iseseisvuse manifest saadud kÀtte 26. või 27. veebruaril 1918, pandud vÀlja: Ìks eksemplar vallamaja seinale, teine vÀlja. Enamlased ei ole julgend neid puutuda ega maha võtta. (M. Kampus)
Narvas oli enamlaste-aegseks linnapeaks keegi lÀti madrus Taumann, Joalas teotsend Samokrassi mees Robert Mooses, siis veel Jaan VÀlja, Martin Pupp, Karl SÀkk jt. (M. Kampus)
Narva politseimeistri-kirjutaja Võrnu rÀÀkind, et Narva raekoja trepi ees olevat tuli ja sellesse loobitavat raamatuid raekojast. Teine tuli olevat Peetri platsil priistavi maja ees ja kolmas Joal. Samal ajal Joala valla arhiivis leidus raamatuid ajast, mil igal kogukonnal oli oma asjaajamine. See sundis kohalikke ametmehi ettevaatusele: perekonnaregister ja kassaraamatud peideti igaks juhuks. Kuid arhiivihÀvitajad ei jõudnud Joalani.
MÀrtsikuu alul oli esimene rahvakoosolek miilitsa organiseerimiseks. Jutustaja valitud miilitsa peameheks. (M. Kampus) Tallinnast kÀind instruktor andmas seletusi. (M. Kampus)
Jutustaja, Siim Roots, olnud enamlaste valitsuse ajal Joala vallavanem. Ta pÌÌdnud kaitsta neid isikuid, kes sattund enamlaste viha alla. Hiljem andis ameti Ìle ja teotses kohaliku toitluskomitee esimehena. Selle ameti kandjana sõitis ta Rakveresse ja Tallinna. Kuna ta oli lõpetand tehnikakooli ja teotsend Venemaal enne maailmasõda ehitusmeistrina, muuseas ka 4 aastat vannutatud meeste kohtus, siis ta valiti 1917. a. oktoobris Virumaa tribunaali esimeheks, millises ametis pÌsis 1918. a. veebruarini. Selle ameti ta võttis Ìle Mihkel Juhkamilt (praeg. Riigikogu liige). Abiks kutsus noore asjatundliku juristi. Roots arvab enda teeneks asjaolu, et Rakvere tribunaalis ei tulnud ette mahalaskmisi. Administratiivjaoskond on hakand teda sÌÌdistamagi, et tribunaal on pehme. Selle jÀrele võetud niisugused asjad, nagu viinapõletamise trahvi mÀÀramised jne. Administratiivjaoskonna alla (tÀidesaatvas komitees).
Roots saand palka 400 rubla, Anderkopp 300 rbl. Praegu Roots on veendund põllumeeste kogude liikumise pooldaja, olles Ìhtlasi kohaliku põllumeeste kogu abiesimees (1931. a.) Enamlaste parteisse pole ta ka revolutsiooni ajal kuulund, vaid teotsend enam-vÀhem erapooletult.
1917. a. sÃŒgisel tulnud madrused laevadega Tallinna alla, arreteerisid hulga mõisnikke. Roots on saatnud telegrammi Leninile. Lenin nõudnud, et mõisnikud saadetaks Peterburisse. Rootsi korraldusel tehtudki seda. Sealt saadetud nad edasi Siberisse. Rootsi poeg asund samal ajal Siberis. Kui teade tulnud kohale parunite saabumisest, siis vene soldatid pidand aru, et miks tehakse veel korraldusi “baranide” toitmiseks.
Enamlaste ajal tulnud tihti ette, et mõned kuritegelised isikud pannud end sõdurite ja ohvitseride riietesse ja kÀind nõnda mõisasid rÌÌstamas. Rootsi poeg, kes olnud ka tribunaali teenistuses, pidand kÀima pÌÌdmas neid röövleid, sõitnud ratsahobusel maal ringi. Neid rÌÌstajaid tahtnud tribunaal maha lasta, kuid Roots kaitsnud neid. Teine liik kaebealuseid olnud salaviinapõletajad ja hangeldajad, n.n “kotimehed”. Neid pÌÌtud raudteejaamades, konfiskeeritud nende tagavarad ja jagatud rahvale ning antud poodidesse mÌÌgile. Jaamadesse tekkind ka “šaikad”, kes hakand omavoliliselt konfiskeerima. Rahvas kÀind tribunaalis nõudmas, et neilt on konfiskeeritud põhjuseta ÃŒht teist. Siis arreteeritud “šaikad”. Need polevat olnud mingisugused alamat liiki vargapoisid, vaid organiseeritud tegelased, kes nõnda pÌÌdnud mustata ja halvustada enamlist korda.
Tribunaali saadetud anonÌÌmseid kirju, et valgekaartlased organiseerivad vastupanu ja koguvad relvu. Samal ajal Rootsi naine haigestund raskesti kodus, mistõttu mees pidand sõitma Joalasse. Tema Àraolekul arreteeritud hulk paruneid ja muid “valgeid” ning Jõhvis madrused lasknud nad maha.
Tagasi tulles Joalast enamline valitsus oli lagunemas. Roots arreteeritud Rakveres otsekohe. TÀnaval minnes arreteerijatega rahvas aina karjund: ”Tribunaali peamees viiakse vangi!” Keegi Àhvardand teda veel rahva hulgast: ”Vaata, mina tõmban sulle tÀna veel nööri kaela!” ArreteerimiskÀsu algataja olnud kindlasti Juhkam. Linnavalitsuses otsitud Roots lÀbi ja võetud raha, 280 rubla, Àra. Alguses ta pandud vangikambrisse, kus kuulipilduja olnud aknal. Korraga tehtud kÀra: ”Kuhu vang pandud, relv kongis kÀepÀrast!” Siis paigutatud Roots ruumi, kes asund ka tema enda poolt vangi mõistetud isikud. Sama pÀeva õhtul politseiÃŒlem Aaren ja Kalbus kuuland ta ÃŒle. Roots palund neid, et ta viidaks ÃŒle kuhugi teise ruumi, kuna temaaegsete vangide uures elu muutund võimatuks. Siis ta viidud rahukohtusse.
Kohtus Roots andnud ÃŒles tunnistaja, kuid seda polevat kutsutud ette. Siis ta nimetand tunnistajana Ado Anderkoppi. Anderkopp tunnistand: ”Kord tribunaalis olles telefon helisend. Kippar lÀind vastama ja karjund telefonisse: ”Seal pole muud, kui andke tuld!” Roots kÃŒsind: ”Mis, kus tuld anda?” Kundas olevat valged punaseid sisse piirand. Kippar kÀskind tuleandmisega end vabastada. Roots karjund Kipparile: ”Silmapilk võta sõna tagasi!”” - Selle tunnistusega Anderkop pÀÀstnud Rootsi. Selle jÀrele Aren toond ta vanglast vÀlja ja andnud sakslastele ÃŒle. Roots nõudnud oma raha tagasi. Aren andnud kõigest 20 rubla Kerenski-raha ja öelnud, et muu osa jÀtku Roots heaga sinna, sest sakslased võtvat niikuinii selle omale. See 280 rubla jÀÀnd tal aga siiski saamata. - Teda peetud pantvangina kinni.
Sakslased saatnud Rootsi Tallinna elevaatorisse istuma. SÌÌa antud vangidele halvasti, komveerand naela leiba pÀevas ja muud toitu Ìsna kehvasti, kapsasupp olnud peamiseks toiduks. Ta pidand kaks kuud vangina Tallinnas viibima.
Sakslaste tulekul, enne Rootsi arreteerimist, poodud 14 inimest Rakvere jaama ette. Sakslaste komendant pöördund rahva poole ja seletand, et seda polevat sakslased teinud, vaid Eesti valgekaartlased.
Tribunaali poolt vangistatud isikud kuulatud sakslaste tulekul Kalbuse poolt ÃŒle ja lastud vabaks.
PÀrast sakslased hakand Rootsi uuesti kimbutama, tahtnud teda arreteerida kui enamlaste-aegist tegelast ja nende arvatavat vastast. Roots pidand põgenema Venemaale, kus lootnud saada mõnd sobivat tegevusala. Piiril saksa sõjavÀelane nõudnud isikutunnistust. Roots poetand 10 rubla puhta valge paberi vahele, andnud selle soldatile. Soldat öelnud: „Ja, das ist richtig, gehen Sie!“ Ja lasknud teda minna.
Venemaal pole Rootsil olnud midagi peale hakata, kuna ta pole kuulund parteisse. Ta olnud varsti sunnitud koju tulema. Kolmekesi piirilt Ìle tulles - poeg ja minia tulnud ka kaasa - olnud vaja jÀlle 10 rubla altkÀemaksu maksta.
Sellest ajast Rootsi pole enam tÃŒlitatud enamlaste-aegse tegevuse pÀrast. Mõne aasta eest tõsteti teatavasti sÌÌdistus A. Anderkopi vastu tema tegevuse pÀrast tribunaalis. Roots ei leia sellest ajast midagi Anderkopile ega ka endale ette heita, kuna kaitsnud kodanikkude elusid. Kui keegi riigikogu valimiste agitaator pÌÌdnud halba varju heita Anderkopile, kuna see olnud tribunaali esimees, siis Roots öelnud: ”Kui vana Teie ka olete? Kas teate seda aega ka? Tribunaali esimees olin mina, Anderkopp jÀtke rahule.” (Siim Rootsi enda jutustatud.)
EKLA f 200, m 18:1, 180/9 (21) < Vaivara khk. - Rudolf PõldmÀe (1931)