Suuline traditsioon - Lisa

AJA Ramad
den30mal Aprill 1839
Kajaverre Wallan Maarja Magtalena kihelkonnan
AJA ramat.
Monned neist asjatest mis selle Ramato sees on, on ka jo vägga vannad ja teiste Ramatude seest kirjutud d 9mal November 1846.
Weldbach.
Kui vägga kuiv aeg olli, nenda mis kolm aastad eelelesi turis [arusaamatu!], et paljo metsasid ärra põllesid, ja kaevod veest tühjad ollid siis kirjodati 1826.
Kui se suur Maddise päeva tusg olli mis palju innimesi ning obbeseid ärra mattis ja keik ellajad sömata ja jomad ollivad siis kirjudati sel Aastal 1791.
Kui enne Jürri päeva keik õuna puud elitsesid ja keik orras jubba putkel olli ja mets ja rohhi ammugi ehtes olli ja sekord olli paljas talv nenda et küünla päeva aego välja kündi ja karjad väljas käisid siis kirjudati 1822.
Kui Pattaste külla sel 22 Mail ärra põlles kellu kolm peale lounad tema akkas Kokri tallust esside Perremees olli Hans Vuks. Siis Põlles Kokri tallus 1 tubba ja ait.
Jürrimärdi Tallus Tubba ait ja saun ja kuub (?) õlle kuhjaga Rässi tallus Tuba Ait saun koob Mardo Tallus 2 tubba 2 Lauda 1 aid.
Üllekeike 14 kümme suurd honed ja 3 kooba. Siis kirjudadi 1833 siis olli kuiv Aeg.
Kui ükskord Vägga Vaene kävvade olli nenda et Jürri päevani Lummi maas olli ja külm kovva olli Nenda et õlle kubbu 15 kop. magsis ja heina tuud 80 kop. ja palju kattusid arra söded ja palju Lambid ja tallekesi ärra surri. Siis kirjudadi 1839.
Kui Lihhavette essimesel Pühha päeval kange tuisg olli kes ka palju innimeisi ärra võttis kes kerrikus ollid ei sanud ennam koddo. Siis kirjudadi 1835.
Kui se suur kolide katsumine olli kui keik se Lihvland läbbi ärra katsudi keik lapsed ja koolmeistrid, sel 12mal Oktoobril 1838.
Kui se seggane hinge kirjudamine olli et joulu Pühhade aego keik meeste rahvas ennast ärra kirjudasid ja pärrast ka vangis ollid siis kirjudadi 1842.
Minnu vanna issa Surri dn 15mal Mail 1842 - Temma sai haikeks resbäeva loune aego ja rete Öhtapooliku läks ta siid ilmast ärra iggavesse aja sisse, - ja temma ellu päevad siin hilmas ollid üllemine 67. aastad ja 7 kuud 1842.
Meie Vanna Prausti Härra Everth surri sel 10mal May 1843 ärra ja temma surm olli vägga häkkilinne, - ja tema Ellu päevad ollid siin maapeal 71 aastad ja 3 kuud ja 1 näddal ja 1 päev.
Kui se nüüd se paljas Talv olli nenda et Küünla päevani ühtigi Lund maas ei olnud ja välja peal veel kunda say - siis olli ka kevvade nenda sammodi Vaevalinne nenda et Suvviste pühhateni kulm olli siis kirjodati 1843.
Kui Pattasse külla Perremehhed endid ja omma maad moisale ärra andsid ja se moisa saii ehhitud se olli maij ku sees Siis kirjutedi 1846.
Kui minna sedda Pattasse koli assed sel 1mesel Aprill mahha jätsin ja Roela-Vasseferre koolmeistriks tullin siis olli Vägga Pitk Talv nenda et liggi Jürri päevani külm kange ja lummi maas olli.
Rojel Vassefer 1mal Aprill 1847. Kui sel 16mal küünla ku päeval mürristamist kuulda olli, siis olli kange sulla, agga läks pärrast külmale ja olli pik ja villu kevvade peale Jürri päeva, enne kui soja tulli Vasseferres d 8 May 1850.
Kui se suur Sabbaga Täht Taevas paistis! Kelle sabba pitkus on välja rehhkendut ja 70mend Pennikoormad olnud ja keige-vannemad innimessed nissugust ei olnud näinud. - Temma allustas Augusti ku sees, ja Octori kuu sees akkas ärra kadduma siis kirjudati 1858.
Kui peale Jürripäeva sel 5tn Maij raskeste lund saddas, ja keik talv suggav ja paks olli siis kirjodati 1861.
Kui se Vägga paljas Talve aeg olli nenda et Joulo pühhade aego nattokesse lund saddas ja keik talve vangerdega piddi käidama ja vimaks sadas lume Maarja päeval. Siis kirjodati 1863.
Kui jälle üks vaene Aasta olli nenda et Rukkid keik ennamiste süggise teggemata jäid ja talve võttis neid ärra mis tehtud said, ja talve olli ka vägga pitk siis kirjodati 1865. Siis saddas sel süggisel 26ta Septembr raskeste lumme ja tuiskas nenda, et innimesed ei sanud kerriko minna, ja kes kaugelt läksid ei sanud hästi koddo minna, siis kirjodadi 1865.
Ja sel aastal pandi keik Kerriko uksed väljapole, mis enne keik Sissepole lahti käisid se karduse pärrast, et kui kerrik põllema lähheb, Rahvas välja ei sa 1865.
Varra (?) kerriko Käärkamber tehti se aasta valmis, nenda kuida nüüd seisab et iggaüks nääb et on tehtud. Siis kirjodati 1865. Varra Kabbeli Plankk ehk Müür sai valmis tehtud sel 1866.
Siis tehti Allatzkivvi Moisas ladet mis 13tu Octobril ollid siis kirjodedi 1866.
Varra ne kabbeli jao peale maedi, essimenne innimenne Karel Kankari Naene sel 15tu augustil 1867 Ja 25tu Juni sai sisse õnnistud.
Se suvvi olli vägga vaene ja kevvade nenda vihmane ja külm et Suvviste pühhade aego puud ilma lehheta ollid ja ma ilma rohhota ollid! Siis läks Rukki leikamine nenda kaugele, et pärtli päevani leikadi ja Touvilli vägga aljas olli siis kirjodati 1867.
Kui ükskord vägga kuiv suvvi olli nenda et kevvade saddas ja 18 Augustil essite vihma saddas, siis olli tou villi vägga veikenne siis kirjutedi 1868.
Minna Juhhan ollen süntinud sel 5mal Maij 1823. Saab ollema 1840 ja 8samal Dcembr. ollin minna Jesuse armo Laual 1840.
Kustas Weldbach ollin Õppetuse all 1842 Ja teisel Kristuse Tullemissel ollin minna Jesuse armo Laual 1842.
Ja surri ärra 4tu Februaril 1861 sest temma surma paik olli Luka linna jures, mis meile teadmatta on.
1) Minna Karel Weltbach ollen Sündinud sel 21mesel März 1816.
2) Ning õppeduse all ollin 1832 Teise d 4ma Decembr Kristuse...
3) Ja Körrentuse Voeti Vastu Koggotuse hulka [vennaste-kogudus? - R.P.] den 10mal Junil 1834. [Teoliste jure saime 19mal October, abbiliste jure saime 1846 abbiliste ulka 29mal aprill 1850, vimse nov 18 oktobr 1854.] (Hiljem vahele kirjutatud)
4) Schuulmeister sain 1837
5) Minna Karel Weldbach sain omma Pruudiga Lauladud 10mal November 1840 ja Vannus olli meil 24 ja 8, 20 ja 3 kuu.
6= Minna Marri Weldbach sain hulgakeisi Vasto Voedud d 23 tama Junius 1840.
[Laste sünde, vadereid jne.]
Ku nüüd vägga kuiv Suvvi olli, nenda et Ma vägga sügavalt põllema akkas ja miski visiga kustudata ei sanud siis kirjodati 1868.
Suvve villi olli vägga veike et kuddagi visi korjata ei sanud.
---
Se olli üks onnelik talve mis selle kuiva suvve järrele tulli nenda et vägga veidi lund maas olli et keigist kohhast te peal käia ei voinud, ja vilja saak olli ka se kord vägga kassin, ja heinad ollid kassinad 1869.
Siis jäi minust Se Varra Seppa koht, ja ammed mahha, sel 27tn Martsil, ja tullin Narvamale Sammakrassi küllasse, sel 31mal Martsil sest 160 versta olli seta pitk, ja kuis mina sinna ollin sanud siis surri minno armas Naene Marri Weltbach sel 3tn Aprill hommiko kell pool kaks ära, peale selle et temma kolm päeva tervelt ues kohhas sai ellada, ja jättis minno üksi ja lapsed vaeseks lapsiks 1869 ja sai maedut Vaivara kabbelisse sel 3tal aprillil,---
Mina Aleksander Weltbach ollen sündinud 29tamal 1848 September. Ning õppetusel ollime meie 30mal Oktobril läksime Marja Ning 19mal Nofembril tullime Marjast Ja 28tamal Nofembril võeti meid armo lauale, se olli 1 Kristuse tullemise pühha 1866 aastal. Varral. Lihvlandis.
Ja Koolmeistri ammeti peale sain minna 1869 aastal Ja ku ne koha peale sisse tullime Samokrassi sel 31sel Märtsel 1869 Opetaja Solfin Ja Koolmeistri ameti peale sain minna sisse õnnistadud sel 16t Febr 1871, siis sai ka se uus kolimaja õnnistadut mis nenda kaua õnnistamata olli Oppetaja Ch Thoomberg noor opetaja.
[Järgneb mitmesuguseid perekondlikke tähtpäevi.]
EKLA f 200, m 18:1, 210/21 (24) < Vaivara khk. - Rudolf Põldmäe (1931)