Ajalooline traditsioon: Viru-Jaagupi.

Asjalised mälestised - matusepaigad


Võhu mõisa maal praegusel Tiitsu talu krundil asub matusekoht. Koht on raba ääres kõrgem põllu mägi, kus liivaselt maalt kartulikeldri ja kaevu tegemise puhul leitud luid, pronksasju, ketikesi, nuge, piigi tükke. Kohapeal nimetatakse lihtsalt matusekohaks. (Kaarel Maurus)
Jutustaja krundil Võhu asunduses olnud 400 ruutsüllane kivivirn. Leitud vanu rahasid ja mõõk. Luid pole leitud, kuid arvatakse siiski Võhu matusepaigaks. (Jaan Küpner)
Voore asunduses Kalmu talu maal, kus enne olnud põld, nüüd mets, on suured augud, millest leitud luid. Kõneldakse, et need luud olevat Rootsi sõja ajast pärit. Inimesed kas läinud enne tehtud aukudesse, kus surnud nälga või tapnud nad vene soldatid nende peidupaigas. Oletatakse mõlemaid. (Hans Klammer)
Rootslaste hobuste jäljed on Arukülas jutustaja Lillepuu talu maas kaevu juures. Kogu küla peale olnud kogu aeg üks kaev Lillepuu talu juures, sest siit pole vesi kunagi lõppenud ja olnud ka võrdlemisi madalal. Sama kaevu juures on ka rootsi sõjavägi oma hobuseid jootnud Põhjasõja ajal. Lohud kaevu juures hobuste jälgedena on säilinud. (Anna Kuusk)
EKLA, f 199, m 59, 33/5 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!