Asustusteateid

Kehala küla olla väga vana. Ta päris tekkimisest pole keegi kunagi midagi kõnelenud. Mõis viinud omal ajal Lageda talu ja Jaani Rahva talu päriskülast ära Karuorgu ja neli talu alla metsa äärde, maad võtnud omale ja teinud Kupna karjamõisa. (Toomas Villo)
Saueaugu küla on vana küla, ei teata samuti ta tekkimisest midagi. Mõned pered on viidud hiljem metsa äärde.
Ohja ehk Sooaluse küla on tekkinud 50 aastat tagasi Kehala külast välja viidud mõnest talust. (Jaagup Kala)
Reoküla on olnud enne rohkem metsa ääres. Põhjasõja ajal hävitatud talud
sealt ära ja siis ehitatud küla praegusesse kohta. Vanad varemed metsa ääres on vaevalt märgatavalt säilinud. (Mihkel Jaade)
Inju mõis olnud enne palju väiksem. Koeravere ja Inju küla põldudest on mõis hulga maid ära võtnud ja Inju küla täiesti laiali metsa veergudesse [servadesse] paisanud. (Mari Opu)
Vinni küla on vana, ta on asunud enne kõik tee ääres, kahel pool teed. Kruntimise aegu aetud metsa äärde 15 talu. (Eva Mägi)
Näsu küla asutajaks olnud vana Näsu vanamees oma kaheksa pojaga (Hindrek Kala).
Voore küla on ka väga vana. Ta asunud enne kilomeeter tee äärest Vooremõisa poole, kuna ta nüüd on suure maantee ääres. Vana Vooreküla olla koguni vana[de] eestlaste asutatud. (Jüri Kello)
Puka küla on asustatud Keerenski valitsemise ajal (Tõnis Siil).
Kehala Väljaotsa küla on asustatud maa kruntimise aegu. Talud olnud enne Kehala Suurkülas ja toodud siia metsa äärde. Kirikuvalla küla elanikud on enne elanud Koeravere tee ääres ja mitmes kohas Vooretee ääres. 42 aastat tagasi vahetatud maad kirikumaadega ümber ja nii saanud Kirikuvalla küla metsa äärde. (Rudolf Meier)
Aruküla olnud vanasti Immersoi karjamõis ja saunikud olnud metsa ääres, so 280 a tagasi. Põhjasõda on hävitanud mõisa ja siis tekkinud talud. Talud on maksnud Kulinale renti. (Anna Kuusk)
Vanasti tulnud Koeraverre kolm meest, maakuulajat. Nad leidnud platsi tiigi kaldalt. Jutustaja isa teinud omale libedale künkale toa, sellest on säilinud Libeda talu. Üks meestest olnud venelane Stepan, sellest tulnud Tepani talu. Kolmas ehitanud sepikoja, mis hiljem hävinenud ja saanud Sepa talu. Umbes 60 aastat tagasi olid talud põlenud, siis ehitatud kõik tee äärde, kus asuvad praeguseni. Koeravere on saanud oma nime sellest, et siin tapnud sakslased eestlasi nagu koeri. (Jaan Kreet)
EKLA, f 199, m 59, 51/3 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)