Põhjasõda

Jutustajale on kõnelenud ema Põhjasõjast. Paljudest lugudest meenub vaid katkendeid. Sõjasalgad toonud laastavat katku ja rüüstanud kõik, mis kätte juhtunud. Pärnu ja Riia vahel pole koera haukumist ega kuke laulu kuulda olnud, inimesed, kes katkust pääsenud, põgenenud. Põgenemisel surnud nälga ja katku, ka tapetud põgenejaid kui kätte saadud, nii et maa olnud päris paljas. Kord Põhjasõja ajal oodatud sõjaröövlite tulekut ja tahetud enne veel põgenemisele leiba kaasa võtta, selleks tahetud suurem hulk küpsetada. Leivaahi küüdinud parajasti kui röövlid juba tulnud. Inimesed saanud enne röövlite tuppa tulekut põgeneda voodi alla. Röövlid tulnud tarre, lasknud püksid maha ja soendanud endid. Pärast võtnud kõik kraami, mis aga kätte saanud ja läinud ära, ilma et inimesi voodi alt oleksid leidnud. (Villemine Värkraud) [ka: Verkraud - toim.]
Poolakad põletanud kõik majad maha, inimesed elanud põõsais ja haohunnikutes. Jutustaja vanaema olevat sündinud kadakapõõsas. Soldatid otsinud aga inimesi taga, et neid tappa. (Ann Nogu)
Inimesed Jaagupist saanud kõik otsa, ainult Tahu Rein jäänud järele, võib olla perekonnaga. Tahu Reinust siis siginenudki osa Jaagupi rahvast. Kindlasti arvatakse, et Tahu Reinust on põlvenenud Raua-nimelised inimesed Kütis. (Hindrek Kala)
Sõja ajal põletatud kõik majad maha ja kui uuesti ehitatud, põletatud jälle uuesti ja
rüüstatud kõik ära ja tapetud ka sellepärast suurema vihaga neid, kes omale julgesid maju uuesti ehitada. Rüüstajad ja tapjad sõitnud härgadega, kellel kuldvardused ja kõiksugu ilustised. (Jüri Kello)
Võhu küla olnud katku surnud ja rüüstajad tapnud ka katkust järele jäänud, isegi õpetajaid tapetud ega pole kardetud sugugi jumala teenijaid tappa. (Eeva Kelu)
Põhjasõja ajal põgenenud naine risuhunniku alla. Soldat peksnud piigiga rusuhunnikut, naisel läinud piigiots käest läbi, aga ta pole karjunud, nii jäänud ta ka elama.Venelased pannud tulist tuhka suurtükki ja lasknud siis silmi. Kord tahtnud soldatid üht last kätkis tappa. Laps hakanud piigiga mängima. Sõduril hakanud kahju, ta lükanud kätki kummuli ja tapnud siis läbi kätki last nägemata, sest käsk olnud tappa ja kuna vanemad juba tapetud olnud, pole ka last ellu, nälga surema võinud jätta. (Anna Kuusk)
Põhjasõja ajal põgenenud üks naine lapsega metsa ja imetanud teda parajasti nõgese- põõsas kui venelased sealt mööda ratsutanud. Hobune astunud naisele varba peale, aga naine pole häältki teinud ja jäänud tapmisest järele. Inimesi olnud ruskide [venelaste] rüüstamise ajal nii vähe, et suudeldud jalajälgi. (Aleksander Tipner)
Enne venelaste tulekut pannud üks peremees naise lastega kuhja alla, ise aga pole suutnud enam minna ja jäänud vaenlastele tappa. Naine kuulnud küll mehe tapmist ja vaenlase hobunegi astunud talle jala peale, aga ta pole karjunud. (Anna Teimann)
EKLA, f199, m59, 54/8 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)