Ilmasõda

Mehi ilmasõtta võetud nii palju, et kirikus pole enam ühtki keskealist meest olnud. Ka sinisepassi-mehed on ära viidud. Ilmasõtta noori küll pole võetud. (Gustav Vilu)
Ilmasõja ajal rahvas kartnud väga sakslase võitu, kardetud vana orjuseaja tagasitulekut. Vallamajast andnud sakslaste tuleku kartusel ka põgenemispassid. (Lisa nr 1 on jutustajale antud põgenemise pass.) Naise passile olevat märgitud ka lapsed. Inimesed hoidnud raha aga kokku, pole midagi ostnud ega ehitanud, vaid müünud veel, et aga põgenemiseks rohkem raha saaks. Kohapeal liikunud jutud, et sakslase tulekul põletatakse kõik ära, sellepärast pole ka hooneid korraldatud. Hiljem, kui vene raha maksvuse kaotanud, saadud suur kahju. (Johannes Veike)
Vene sõja ajal olnud jutustaja talus ikka oma 29 meest korteris. Söönud oma sööki ja midagi talust pole nõudnud, kui pakutud midagi, siis tulnud häbelikult sööma. Toas löönud ikka kaarti, mis mürtsunud. Sõja hirmus pole inimesed olnud ka pahased. Soldatid ise olnud lahke jutuga. Teinud mõned ka talutööd ja puutöid mitmesuguseid. (Andres Nogu)
1915. a võetud ka üksikud pojad ilmasõtta. Jutustaja poegadest olnud üks sõjaväe kantseleis, teine olnud 13 kuud kaevikutes. (Jaagup Kask)
Vene soldatid olnud Küti vallas laagris, taludes harilikult 4-5 meest. Suurtükimehed olnud Küti mõisas ja osalt ka Voorel. Nad söönud omast käest. (Jüri Kello)
Voore külast on läinud umbes 10 meest sõtta, kus kõik teeninud lihtsõdureina. Kodus talutööga olnud kibe käes. Vald määranud abilisi neile taludele, kus mehed sõjas olnud, taludest, kuhu mehi alles oli jäänud. (Juuli Nielmann)
Jutustaja arvab, et läinud ilmasõtta umbes 20 meest. Inimesed jätnud kodus kõik töö soiku. Pole tehtud heina - mispärast veel seda, kui sakslane tulekul ja põgenemine ees ootamas. Sõda siia pole puutunud, ainult kuulipilduja kobinat oli kuulda olnud. Sõtta oli suhtutud halvasti. Sakslasele oli pahane oldud, et mis ta jälle selle sõjaga tuleb ja kiusab. (Lisette Kobin)
Mõisahärra Kütist, parun Stackelberg küsinud, kumbale ta võitu soovivat. Jutustaja vastanud, et kui kõik saksad nii armulised olevat kui tema, siis ta soovivat võitu sakslastele. Jutustaja ise naernud habemesse. Ütleb, et saksaga peab ümber käima kui nirgiga. Saksal olnud jutustaja ütlemise üle ka väga hea meel. Inimesed ise aga kartnud saksa hirmsasti. (Madis Krismann)
Ilmasõja ajal mõisnikud oodanud kangesti sakslase tulekut, sest lehtedes olevat olnud, et venelane võites võtab mõisad käest ära - annab raha ka. Sakslane ütelnud, et millega ta tühi näru ostab, ise kui näljarott. Et mitte sakslasi näha, oleks inimesed kas või ära läinud. Venelasele tahetud võitu. Päris vabadusele pole keegi sel ajal veel mõtelda osanud. (Marie Koplik)
Sakslane tahtnud Eestist, kui ta võidab, teha kalapüügi maad ja eestlastest oleks jälle orjad saanud (Jüri Koplik).
Kulinast läinud sõtta 7-8 mehe ümber. Teeninud lihtsõdureina. Riik võtnud siit ka hobuseid, kõik paremad viidud ära. Kulina mõisnik olnud venelaste pooldaja. Andnud oma mõisa vene haavatutele kasutada, kuhu toodud ka üle 20 haavatu. (Tõnu Täärfeldt)
Pukast oli viidud mehi umbes 6-7 ümber. Suuremat sõda koha peal midagi pole muutnud. (Tõnis Siil)
Võhu Vanakülast on läinud ilmasõtta 5 meest. Surma on saanud kaks. Naised olid põllutegijad. Eesti, olles vene alam, hoidnud ikka oma peremehe poole. (Helene Frederik)
Jutustaja kodust, Liiva talust ongi kaks meest surma saanud, jutustaja mees ja vend. Jutustaja mehelt on säilinud kirju (Lisa nr 2. Et ma kirjadest midagi iseäralikku ei leidnud, siis ei leidnud ma tarvilikuks neist ärakirja teha. Näitena sain ma ühe kaasa.), kuid kirjades pole muud kui koduste asjade järele küsimine. Tsensuuri pärast, kust kirjad läbi käinud, pole võinud midagi kirjutada sõjast ja oma arvamustest. Jutustaja mees on teeninud velskrina ja kadunud teadmatult. (Helene Põder)
Võhu mõisast läinud umbes 7-8 meest sõtta. Kaks neist saanud surma. (Kaarel Maurus)
Jutustaja poeg on olnud ilmasõjas 19-aastasena ja ainukese pojana. Inimesed olnud hädas, sest suurt midagi pole olnud osta, suhkrut ja värvi pole saadud. Leivast pole küll puudust olnud. (Kai Kala)
Vene sõdurid on käinud külas vargil ja võtnud ka külapoisse kaasa. Jutustajal on viinud ära sea, kusjuures pidanud tapma jutustaja venna. Arvab, et inimesed on tahtnud uut valitsust ja käinud saksa palumas, et see ise Eestit valitsema tuleks. Praegune õpetaja Hoffmann ütelnud, et sõda on jumala vits, mis inimesi peksab. Ütelnud, et need, kes hurraa hüüdes (venelased) lähevad, nad ei võida. Sakslased võitvat. (Miina Preem)
Mehed püüdnud sõjast kõigiti kõrvale hoida. Läinud kroonule puid vedama ja vabrikusse tööle, et aga sõtta poleks minemist. (Juhan Soone)
Mõisatööd teinud vanad taadid ja noored plikad. Kardetud, et sõda ei jäägi seisma. (Pauline Nurk)
Kehala Väljaotsalt, kui väikesest külast, on sõtta läinud kaks meest ja mõlemad tulnud tagasi. Kohustused riigi vastu olnud suuremad. Siin peatuvad vene soldatid olnud ulakad. (Rudolf Meier)
Mees läinud sõtta ja kaks väikest last jäänud koju. Vähe hiljem sündinud ka kolmas. 14-aastane poisike hakanud peremeheks. Riigile oldud sõja pärast väga pahane. (Anna Lillepuu)
Mehi Kirikuvalla külast läinud ilmasõtta 15 ümber, sest vaatamist pole olnud ka üksikutele poegadele. Koju jäänud naised, lapsed ja raugad teinud põllutööd. Nälga pole küll olnud, aga palju ka just mitte. (Luise Jannu)
Ilmasõjas mehi Voorekannastiku külast olnud 11 - kõik lihtsõdurina. Kadunud olevat kolm meest ja üks kindlasti surma saanud. Kaduma jäänud Kaarel Luht, Mihkel Einberg ja Eduard Keldu. Surmasaanut ei mäleta.
Vanu mehi korjatud ka talveks, sõtta neid pole saadetud, vaid pandud karauli. Perenaised olnud lastega kodus, lapsed olnud mõnel kooliealised, aga kõiki pole saadud kooli saata.
Jutustaja talus, nagu paljudes teisteski kohtades jäänud vili koristamata ja kartulid võtmata. Pole osatud ka hobust rautada. Sageli jäetud lapsed kõik koolist kodutööle, hagu ja heinu vedama. (Jüri Orav)
Jutustajal on poeg läinud ilmasõtta ja saanud seal ka surma. Mees olnud vana ja teised lapsed väiksed, mille pärast ka töö raske. Valitsusele pole pahandatud. Sest valitsus olevat ikka kole suur asi ja kes tema peale pahandada tohtivat. (Maria Treimann)
Arukülast on umbes 40 meest sõjas olnud, sest siin olnud palju poolikuid kohti ja noori mehi. Valla poolt olnud ikka määrus, et need, kellel mehed kodus, pidid aitama meesteta talusid tööl. Aitajaid pole aga õieti olnudki ja nii pole ka määrusest midagi kasu olnud.
Põllutööriistu pole kuidagi saadud. Rahapuudust pole küll olnud, aga väljast pole midagi sisse toodud, pole siis saadud osta ei uusi [masinaid] ega ka osi masinatele. Söögipuudust siin pole olnud. Ühtki väeosa ka mitte, nii et siin pole olnud asjade ega toidu matmist ega katmist. Algul viidud küll mõnda metsa, aga et keegi midagi nõudma pole tulnud, siis pole seda hiljem enam tehtud.
Inimesed olnud aga kogu aeg ootel ja hirmul. Midagi pole ostetud. Mõteldud, et tuleb aga loomi maha müüa ja raha maa sisse peita, kui asi natukene hullemaks juhtub minema, sest oldud kindlas arvamuses, et tuleb põgeneda ja kõik maha jätta. Eriti tulnud meelde Põhjasõja aegsed koledused, mis aga kunagi kuuldud ja selle järele siis arvatudki, et seegi sõda kõigi hävitamisega lõpeb. Nii pole midagi ehitatud. Jutustaja oma taluski olnud kivitalli ehitamine pooleli ja nii ta ka kogu sõja ajal seisnud. (Anna Kuusk)
Leokülast olnud ilmasõjas seitse inimest lihtsõduritena. Koha peal olnud kõik päris vaikne, ainult sakslase eest olnud suur hirm. (Mihkel Saade)
Sõtta läinud kolm meest ja kõik saanud surma kah. Naistel olnud aga tööga rabelemist. Päeva ajal veetud sõnnikut ja öösel laotatud lahti. (Toomas Emba)
Ilmasõtta Koeravere külast on jäänud kaks meest: Villem Sepp ja Gustav Pihlak. Jutustaja mees olnud ka sõjas. Meespere olnud kõik ära. Õige vana isa olnud ka nime poolest meesterahvaks, kes vähegi tööd osanud juhatada, ehkki ise pole suutnud enam teha. (Anette Männik)
Inju mõisast läinud ilmasõtta 4 või 5 meest. Nende pärast pole töö just kuigi raskeks muutunud. (Anna Feimann)
Inju külast läinud sõtta 12-13 meest. Surma saanud kaks: Kaarel Tubakas ja Aleksander Aruvald. Töö olnud muidugi raske, sest paljudes peredes olnud ainult naised ja lapsed. (Mart Pihlakas)
Pajusti Metsakülast läinud ilmasõtta ainult 4 või 5 meest. Põldusid tööjõu puudusest siin külas küll tegemata pole jäänud. (Maru Nõgu)
Vinni külast läinud 25 mehe ümber sõtta. Põllutööga saadud ikka kuidagi hakkama, aga nuttu olnud igakord, kui silmad lahti tehtud. (Juhan Mägi)
Sõtta läinud Pajusti külast kümne mehe ümber ja teeninud lihtsoldatitena. Vald andnud käsu, et ikka üht-teist pered peavad aitama. Aidatud siis ikka kah. (Ida Vakker)
EKLA, f 199, m 59, 65/79 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)