1917. aasta revolutsioon

Ei tahetud kuidagi uskuda, [et] keiser on kukutatud. Inimesed pole osanud ka suurt midagi keisri langemise kohta arvata, kas see head või halba pidanud tooma. (Jaagup Kask)
Keisri kukutamisest olnud ikka hea meel, sest arvatud, et asi hakkab kindlasti paremini minema (Aleksander Tallikas).
Vene sõdurid olnud parajasti siin, kui keiser kukutatud. Nad hakkanud kohe ka peremeesteks. Ülemad pistnud enne putku. Polkovnik, kes Kulinas elanud, läinud kolm nädalat enne ära. (Tõnu Täärfeldt)
Jutustaja arvab, et keisri kukutamisest olnud ikka paljudel hea meel. Enne seda oli ka Kerenski siit läbi sõitnud ja lubanud Eestile autonoomia, sellepärast oli Kerenski valitsuski meeldinud. (Tõnis Siil)
Meeleolu peale keisri kukutamist olnud tundeküllane. Arvatud et nüüd tuleb rahu ja muudatus hoopis paremusele. Kahetsust keisri vastu küll kuulda pole olnud. Peale keisri kukutamist hakanud aga maal ringi liikuma röövlisalgad, mis koosnenud siiajäänud vene soldateist ja ümbruse ulakaimaist poistest.
Märtsis 1917. a tapetud ka Küti valitseja, maja pandud põlema, röövitud rahakassa, hobune ja vanker. Taludes pole valitseja tapjad liiga teinud, vähemalt Küti vallas mitte. Põlula vallas olevat nad küll tegutsenud Artuse juhatusel, kes Põlula mehi olnud ja kes enne tapnud ka Jaagupis mehe ja selle eest olnud vangis keisri tapmiseni. (Gerhardt Maurus)
Esialgu olnud rahvas keisri kukutamisest tagasihoidlik oma arvamust avaldama. Rahvas pole tahtnud uskuda, et see nii on ja hiljem pole uskunud, et see nii jääb. Keisrist kahju küll kellelgi pole olnud. Tahetud, et venest saab vabariik ja siis Eesti ikka autonoomiana vaba Venemaa alla jääb, Eesti enese vabadusest pole siis veel undki osatud näha. (Rudolf Meier)
Muidugi olnud keisri kukutamisest hea meel. Loodetud kindlasti rahule ja arvatud, et kõik segadused lõpevad. Siis aga tulnud kohe kohalikud kaabakad (neid kutsutud kommunistideks), nad riisunud külas ja lubanud ka mõisad üle võtta.
Kohale jäänud ka vene soldatid nagu täid kaela, sest pole olnud ju enam peremeest - keisrit, kes neid oleks koristanud kokku. Need rüüstanud ühes kohalikkude kaabakatega. Nad elanud siin üle kümne kuu. Hobused olnud teistel kärnas.
Et pääseda rüüstamisest, oli loodud kohalik kaitseliit. See seadnud siis vahipostid külla üles.
Viimaks hakanud väeosa vene soldateid tallu tööle andma, et nad siis omale kuidagi ülalpidamist saaks. Suurvenelased olnud õige laisad, väikevenelased seevastu väga virgad. Enne sakslase tulekut olid kohalikud inimesed vene soldateid ära küüditamas. (Anna Kuusk)
Leokülla jäänud ka peale keisri kukutamist vene soldatid. Nad pole käinud röövimas. Nõudnud küll süüa, mida neile andma pidanud. (Mihkel Saade)
Keisri kukutamisest pole osatud midagi mõelda. Harilik koolihariduseta inimene elavat edasi ilma vapustusteta, kui aga talle otsekohe kallale ei tulda.
Kohalikke riisujaid ega vene soldateid Merikülas pole olnud. Sel ajal oli küll tapetud Meriküla moonakas Mathiesen, ei tea aga, mis põhjusel. (Toomas Emba)
Suuremal osal olnud ikka keisrist kahju ja kardetud ka väga suurt segadust. Sest niisugust riiki nagu Venemaa ei saavat ikka peremeheta valitseda. Maha jäänud vene soldatid olnud ikka mõistlikud mehed. Nad pole varastanud nööpnõelagi. Ka kohalikke ulakaid pole röövimas ega varastamas olnud. (Anette Männik)
Keisri kukutamisest olnud mõnel kahju, mõnel hea meel, just nii nagu nüüdki pole kõik rahul ühe ja sama sama korraga. Vene soldatid, kes hiljem keisri kukutamist siia jäänud, olnud päris kenad mehed. Nad varastanud küll kartuleid kuhjast ja siitki talust, aga kust nemadki süüa saanud kui neil peremeest pole olnud. (Jaan Lepp)
Mis see harimatu inimene maal ikka keisri kukutamisest teab mõelda. Eks olnud kahju, et nii suure hiilgusega harjunud inimene vangi pandi ja ära tapeti.
Jah, peale keisri kukutamist jäänud küll vene soldateid siia. Inju külas nad küll kurja pole teinud. Ohvitserid olnud siin korteris, olnud õige head mehed. Nende seas olnud ka üks saksa ohvitser. Peale keisri kukutamist olid vene ohvitserid saksa omale nuga näidanud. Oma tentsikki hakanud teist vihkama, mille pärast ta ka ära kirikumõisa korterisse läinud. Endi keskel venelased küll varastanud - ohvitseride patju ja püsse - ning müünud maha. Ka teistest peredest käinud soldatid siin peres ohvitseride järgi vargil. (Kai Pihlak)
Siin olevat aeglane rahvas, ega saavat arugi, kas keisrist olnud kahju või ei. Lepitavat ikka kõigiga, kui väga liiga ei tehta. Peale keisri löögi vene soldatid olnud aga salkas tee ääres, sest Vinni küla asub kahel pool maanteed, ja muudkui röövinud inimesi keda tee pealt kinni püüdnud. Taludesse pole nad just sisse tulnud. (Juhan Mägi)
Keisri kadumise üle rõõmustatud kangesti. Viha teinud ikka küll need siia jäetud soldatid, kes ühes kohalikkude huligaanidega inimesi rahule pole jätnud. Palju olevat aga ka mõistlikke olnud. Kui süüa antud, pole midagi halba öelnud ega teinud. (Ida Vakker)
EKLA, f 199, m 59, 79/87 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)