Enamlaste aeg

Punased tulnud suure lärmiga. Uueaasta öösel võtnud nad kiriku üle ja kuulutanud rahvamajaks. Kõik olnud mütsidega kirikus.
Punaste juhiks olnud endine kihelkonna rätsep Laasberg, kes vahepeal elanud Peterburis. Ta olnud kihelkonnakooli haridusega. Kiriku kantslist pidanud Laasberg kõnet ja viis soldatit olnud püssidega kaitsjateks ümber - nüüd olevat kõik vabad. Sest kirikukantslist olevat sajandeid inimesi kõige rängemalt petetud.
Kes punaseks tahtnud [saada], pidanud oma nime üles andma ja enne vastuvõtmist punaseks pidi järele kuulatama, kas on ikka päris punane või äraandja. Kes aga punane polnud või ka selleks saada pole tahtnud, see pidanud trahvi maksma. Enne trahvi määramist läinud nad aga ära.
Punastele pole tohtinud vastu hakata, siis lubanud kohe maha kõmmutada. Köster Millerberki sunnitud kirikus pilkeks laulma.
Punased lubanud kõikjailt puid võtta. Andnud loaks sedeli, millega võinud puid lõigata mõisa metsast, pargist ja ka aiast. (Jaagup Kask)
Enamlased tulnud paar nädalat enne jõulu. Kirikõpetaja ja vallavalitsus põgenenud vallaraamatutega Tallinna. Punased elanud kirikumõisas paar-kolm nädalat. Köster oli vaimulikku talitust jäetud pidama, aga punased pole lasknudki pidada. Rahvas olnud punaste vastu vaenulik ja oodanud nendest pääsemist. Valgeväe tulekul Rakvere poolt punased põgenenud Mustvee poole. Kulinal saanud üks punastest surma ja üks küüdimees ka. (Juuli Nielmann)
Punased olnud kõige nurjatumad. Võtnud loomi. Siit võtnud viis lammast ja andnud ühe lamba hinna, kui rohkem tahetud või nurisema hakatud, lubatud nikkelt anda.
Voorelt, talupoeg Johannes Klammer võetud punastele üheks liikmeks. Ta ise pole olnud punane. Klammer teadnud palju punaste asju. Ta kõnelnud enne punaste äraminekut, et nad ära lähevad ja hobuseid hakkavad võtma. Inimesed teadnud siis peita.
Punaste minnes hakanud külaelanikud punastele Voore külas jutustaja talu juures tuld andma, kusjuures saanud üks punaste küüditaja Eduard Soone surma. Laeng, mis Laasbergile mõeldud, tabanud kogemata Soonet. (Lisette Kobin)
Punased olnud kole käredad. Käsutanud Kulinalt vileje [kiiresti] Jaagupisse ja tahtnud kõiki punasteks teha. Olles ainult kolme nädala ümber, pole nad oma kava läbi saanud viia. (Tõnu Täärfeldt)
Enamlased toonud hirmsa aja. Nad koostanud kohe nimekirja, keda ära tapetakse. Perekonnad, kust poeg või mees oli Vabadussõjas, otsustatud maha tappa. Kütis tapnud punased valitseja, pannud maja põlema. Punased võtnud ka loomi. Jutustajal võtnud hobuse ilma rahata. Nende minek tulnud aga õnneks ruttu. Kui valgekaardi tulekust olnud juba teateid, hakanud kohalikud elanikud enne valgekaardi kohaletulekut punaseid taga ajama.
Reedel, 13. jaanuaril, põgenenud punased ja esmaspäeval tulnud eesti väed. Jaagupis kohalikud kommunistid olnud: Laasberg, Aleksander Felder Kütist, mõlemad elanud enne Peterburis, siis Lukussepp, kes elanud vahepeal Rakveres, Uustalu Kulinalt, lihttööline ja Horn Pajustist, metsavahi poeg. (Tõnis Siil)
Punastel olnud kirikus mustad mütsid, milledel punased tutid ees. Karjunud ikka: "Elagu Nõukogude Venemaa ja nõukogude valitsus". Suitsetanud ka kirikus. (Pauline Nurk)
Punaste valitsusel pole olnud poolehoidu. Kui töörahva nõukogu valitud, siis pole leidnud sinna liikmeid. Jutustaja olnud tol korral vallavanem ja tagandatud kohe. Viimaks hakatud nõukokku vägisi valima. Tallinnast tulnud punakaartlased käsutanud vallarahva vallamajja kokku ja siis valitud nõukogu, kes hakanud kohe mõisaid üle võtma. Mõisnikud olnud põgenenud. Enamlased purustanud mõisates aknaid, uksi ja mööblit. (Rudolf Meier)
Jutustaja vend on läinud vabatahtlikult Vabadussõtta ja et jutustaja ema ja isa vanad olnud, siis pandud kaks õde kolmeks päevaks venna sõjas olemise pärast vangi. Siis lastud lahti, kui vend saanud haavata ja surnud. Mõnele määratud poja sõjas olemise pärast trahvi 3000 rubla. Enne trahvi võtmist pidanud punased aga põgenema. (Maria Lepik)
Punased sundinud enda koosolekul käima. Nad käinud ka taludes ringi ja küsinud ikka, kelle poole hoitakse. Üks peremees sõimanud, siis lubatud püsside vahel ära viia ja nikkelt anda. Enne aga läinud ära. Minnes tahtnud hobuseid, aga mehed põgenenud hobustega metsa. (Maria Treimann)
Enamlased korjanud vargaid ja sulisid ära. Arukülas olid kaks sulast vargad, nad võetud kohe kinni ja viidud Rakverre, kus maha lastud. Nimed Martinson ja Landmann. 6. jaanuaril lastud Rakveres maha viimasesse ühishauda Aruküla peremees Paas kahe pojaga viinaajamise ja varguse pärast. Paasi ennast pole tahetud lasta, vaid naist, sest pojad ütelnud, et ema käseb varastada. Mees läinud aga naise eest, arvanud, et jääb ikka elama. Paasi pojad varastanud sahvrist nahku ka siit talust. Klein olnud Paasi naaber ja vargusevarjaja. Viinaajamise pärast lastud temagi ühes pojaga Rakveres maha. Klein olnud igavene suli. Varguse varjamise ja viinaajamisega ajanud omale raha kokku ja ehitanud Tallinna maja.
Edasi olnud Arukülast olid kõik jõukamad peremehed üles kirjutatud ja surma mõistetud. Klein ja Paas olid nad üles andnud. Muude seas oli üles antud ka peremees Tiits. Öösel tuldud siis tapma. Lastud püssiga aknast sisse, hoovi värav märgitud punasega. Laeng aknast pole tabanud ja siis jäänud Tiits ellu. Ta läinud Laasbergi juurde, kes ta sugulane ja siis kuulnud, et Klein on ta üles andnud. Kleini põhjustas seda tegema see, et ta ühes Paasiga oli Tiitsu aida tühjaks varastanud ja Tiits tulnud tema juurest vargust otsima. Siis juba oli Klein lubanud ta varsti võlla lasta tõmmata. Laasbergile kaevanud ta, et Tiits organiseerib kohalikku kaitseliitu. Tiits vabastati, aga Kleinilt leitud salaviina ja vargust ning lastud maha. (Anna Kuusk)
Enamlased enne äraminekut tulnud siia ja tahtnud hobust ja rege küüditamiseks. Valetatud, et hobune tiine, siis võetud regi. Hirm olnud suur, et jäävad siia, pole julgetud magada, kardetud, et lastakse maha. (Johannes Grüün)
Meriküla olnud vagane. Juhan Senka, ühe peremehe vend Merikülast, olnud punaste nõukogu liige ja andnud need isad ülesse, kelle pojad Vabadussõjas. Need pandud siis tapetavate nimekirja, keegi Jaam ja Toomas Emba ise. Aga enne läinud nad [enamlased] ära. (Toomas Emba)
Jutustajal surnud punaste ajal ema ära. Pole kuidagi kirstu saadud, linna pole hobustega julgetud minna, et võetakse ära. Lastud siis kirst teha külas, aga hobustega pole julgenud järele minna. Toodud siis kelguga. Surnu viidud kirikusse laenatud vana setukaga, sest omal pole nii halba hobust olnud.
Kirik olnud siis punaste käes, kantslist lehvinud lai lipp punasest riidest, millel valgete tähtedega kirjutatud “Elagu nõukogude valitsus”. (Maria Soone)
Koeraveres punased midagi halba pole teinud. Ainult jutustaja sulast süüdistatud varguses. Jutustaja ei tea, kas sulane oli varas. Poiss põgenenud eest ära, kui punased otsima tulnud. Otsijad lubanud varjajad kohe tappa. Kui poiss teisel päeval tagasi tulnud, soovitanud pererahvas tal vallamajja minna ja kõik südamelt ära rääkida, sest ega nii end varjata ikka ei saavat. Poiss, Karla Martinson läinudki, aga võetud kinni, viidud Rakverre ja lastud maha.
Mahalastavate nimekirjas olnud Koeraverest 9 meest, jõukamad peremehed, aga jäänud tapmata.
Kütist olnud punane keegi Welder [Felder], kutsari poeg ja Injust keegi Mägi. Mõlemad olid läinud Venemaale. (Anette Männik)
Punased olnud esiteks Inju mõisas, siis läinud Porkunisse, kus mõisnikud lasknud eemalt punaste pihta, haavanud hobuseid ja punaseid ka. Ära minnes käsutanud punaste komissar Laasberg talunikke kokku punaseid küütima. Tõrkujad ähvardatud tappa. (Jaan Lepp)
Punased ütelnud kirikus, et nemad olevatki see jumal. Inimesed enam üles ei tõusvat, sest veri olevatki see inimese hing. (Anna Treimann)
Injust viidud kaks meest - Jüri Kuller, käsitööline ja keegi Mägi, metsatööline - äi ja väimees vastastikku -, Rakverre ja lastud maha. Kulleril ja Laasbergil olnud mingi viha, mille ohvriks siis ka langenud. Oli otsitud ka viinaajajaid, aga pole leitud. (Kai Pihlak)
Punased on tapnud jutustaja venna. Pajusti vabatkülas olnud niisugused mehed, kes andnud Laasbergile ülesse ja siis muudkui tapetud. Keegi metsavahi poeg August Horn andnud ülesse, sest see hakanud, siis kui punased tulnud, punaste kampa. Ka jutustaja mees pidi maha lastama, aga punaste valitsus lõppenud enne. Üks Näsu küla mees toonud punastele soola ja jätnud Pajusti koolimaja juurde maha. Punased hakanud soola nõudma jutustaja mehelt ja et see pole soolast midagi teadnud, lastudki mahalaskmisele määrata, mis jäi tulemata.
Jutustaja vend Gustav Soone Pajusti Suurkülast tapetud seepärast, et ta olnud kaitseliitlane ja tal olnud püss.
Punased võtnud Pajusti Metsakülast ka hobuseid enne äraminekut. (Marie Nõgu)
Punased käinud neid mehi otsimas, kes olnud kaitseliitlased ja kelle pojad olnud Vabadussõjas, neid tahetud kohe tappa. Vinni külast aga kedagi küll tapetud pole, sest siin pole olnud ka äraandjaid ega punaste poolehoidjaid ka. Punased mobiliseerinud Vinnist 16 hobust ja jutustajal viinud ära toreda täku. Taganemise aeg sundinud peremehi endid küütima. Mehed olnud kohe kaks nädalat ära. Mõnel küütijal vahetatud ka hea hobune setuka vastu ära, aga ega sõnakestki pole olnud juurde ütelda. (Eva Mägi)
Punased põgenemise aegu nõudnud, et pangu jutustaja hobune ette ja võtku kolme päeva moon kaasa. Nii jutustaja teinudki. Esiteks mindud Rakverre, kus lastud kaupmeeste kraami aitadest vaksali vedada. Nahku veetud pargivabrikust ka vaksali. Rakveres oldud päev ja öö. Sealt mindud Haljalasse, kus oldud öö. Edasi mindud Varudisse, kus jälle ööbitud. Kogu aeg olnud kraam peal. Mindud nii kuni Jamburki. Sealt antud küütijale paveska ja lastud siis lahti, et mine kuhu tahad, ise läinud punased Pihkva. Küütijad põgenenud suure vaevaga Eestimaale tagasi. Vinni külast olnud 8 meest küüdis. (Tõnu Horn)
Punased ajanud kohe mehed vallamajja kokku, kus nad ise kõnesid pidanud. Kes neile vastu tahtnud hakata või nende valitsusest halba juhtunud ütlema, lubatud kohe maha lasta. Siit, Pajusti vabatkülast olnud punane August Horn. Ta olevat ka punastega ühes läinud. Punane olnud siit ka keegi Lupmann, mõlemad Horniga vabatmeeste pojad. Meestel olnud aga käsk alla kirjutada, et nad on punased. Mõned aremad mehed kirjutanud ka. Punastele pidi vilja kiriku juurde viima, puudad määratud ette. Punased võtnud ka loomi ja hobuseid. Elusalt saadetud need Rakverre.
Punased võtnud kohe kinni Pajusti külast Hugo Langi - üliõpilane - ja Hugo Rannabergi - karatškoi lõpetanud ja Rakveres postiametnik, Pajustist pärit. Mõlemad mehed läinud Rakverre, kus nad kinni võetud ja vangi pandud ja hiljem maha lastud.
Veel võetud kinni Gustav Soone, Mart Järv, ta poeg Eduard Järv, kes olnud kaitseliitlane, ja Eduard Soone Karkuse külast. Kõik neli Pajusti külast ja üks Karkusest viidud Rakverre vangi. Nende peale oli kaevanud August Horn, sest kunagi olevat Horn olnud tagaotsitav isik ja eelmainitud mehed käinud Horni taga otsimas. Sellest tagaotsimisest oligi siis Horn omal ajal nii vihaseks saanud, et punaste ajal mehed surma tahtis saata. Kõik teised peale Mart Järve lastudki maha. Mart Järv jäetud esialgu sellepärast ellu, et ta olnud talitaja ja teda tahetud usutada. Äkki tulnud punastel põgenemine ja nii jäänud Mart Järv ellu. (Ida Vakker)
EKLA, f 199, m 59, 110/128 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)