Enamlaste aeg

Punased tulnud suure lÀrmiga. Uueaasta öösel võtnud nad kiriku Ìle ja kuulutanud rahvamajaks. Kõik olnud mÌtsidega kirikus.
Punaste juhiks olnud endine kihelkonna rÀtsep Laasberg, kes vahepeal elanud Peterburis. Ta olnud kihelkonnakooli haridusega. Kiriku kantslist pidanud Laasberg kõnet ja viis soldatit olnud pÌssidega kaitsjateks Ìmber - nÌÌd olevat kõik vabad. Sest kirikukantslist olevat sajandeid inimesi kõige rÀngemalt petetud.
Kes punaseks tahtnud [saada], pidanud oma nime Ìles andma ja enne vastuvõtmist punaseks pidi jÀrele kuulatama, kas on ikka pÀris punane või Àraandja. Kes aga punane polnud või ka selleks saada pole tahtnud, see pidanud trahvi maksma. Enne trahvi mÀÀramist lÀinud nad aga Àra.
Punastele pole tohtinud vastu hakata, siis lubanud kohe maha kõmmutada. Köster Millerberki sunnitud kirikus pilkeks laulma.
Punased lubanud kõikjailt puid võtta. Andnud loaks sedeli, millega võinud puid lõigata mõisa metsast, pargist ja ka aiast. (Jaagup Kask)
Enamlased tulnud paar nÀdalat enne jõulu. Kirikõpetaja ja vallavalitsus põgenenud vallaraamatutega Tallinna. Punased elanud kirikumõisas paar-kolm nÀdalat. Köster oli vaimulikku talitust jÀetud pidama, aga punased pole lasknudki pidada. Rahvas olnud punaste vastu vaenulik ja oodanud nendest pÀÀsemist. ValgevÀe tulekul Rakvere poolt punased põgenenud Mustvee poole. Kulinal saanud Ìks punastest surma ja Ìks kÌÌdimees ka. (Juuli Nielmann)
Punased olnud kõige nurjatumad. Võtnud loomi. Siit võtnud viis lammast ja andnud Ìhe lamba hinna, kui rohkem tahetud või nurisema hakatud, lubatud nikkelt anda.
Voorelt, talupoeg Johannes Klammer võetud punastele Ìheks liikmeks. Ta ise pole olnud punane. Klammer teadnud palju punaste asju. Ta kõnelnud enne punaste Àraminekut, et nad Àra lÀhevad ja hobuseid hakkavad võtma. Inimesed teadnud siis peita.
Punaste minnes hakanud kÌlaelanikud punastele Voore kÌlas jutustaja talu juures tuld andma, kusjuures saanud Ìks punaste kÌÌditaja Eduard Soone surma. Laeng, mis Laasbergile mõeldud, tabanud kogemata Soonet. (Lisette Kobin)
Punased olnud kole kÀredad. KÀsutanud Kulinalt vileje [kiiresti] Jaagupisse ja tahtnud kõiki punasteks teha. Olles ainult kolme nÀdala Ìmber, pole nad oma kava lÀbi saanud viia. (Tõnu TÀÀrfeldt)
Enamlased toonud hirmsa aja. Nad koostanud kohe nimekirja, keda Àra tapetakse. Perekonnad, kust poeg või mees oli Vabadussõjas, otsustatud maha tappa. KÌtis tapnud punased valitseja, pannud maja põlema. Punased võtnud ka loomi. Jutustajal võtnud hobuse ilma rahata. Nende minek tulnud aga õnneks ruttu. Kui valgekaardi tulekust olnud juba teateid, hakanud kohalikud elanikud enne valgekaardi kohaletulekut punaseid taga ajama.
Reedel, 13. jaanuaril, põgenenud punased ja esmaspÀeval tulnud eesti vÀed. Jaagupis kohalikud kommunistid olnud: Laasberg, Aleksander Felder KÌtist, mõlemad elanud enne Peterburis, siis Lukussepp, kes elanud vahepeal Rakveres, Uustalu Kulinalt, lihttööline ja Horn Pajustist, metsavahi poeg. (Tõnis Siil)
Punastel olnud kirikus mustad mÌtsid, milledel punased tutid ees. Karjunud ikka: "Elagu Nõukogude Venemaa ja nõukogude valitsus". Suitsetanud ka kirikus. (Pauline Nurk)
Punaste valitsusel pole olnud poolehoidu. Kui töörahva nõukogu valitud, siis pole leidnud sinna liikmeid. Jutustaja olnud tol korral vallavanem ja tagandatud kohe. Viimaks hakatud nõukokku vÀgisi valima. Tallinnast tulnud punakaartlased kÀsutanud vallarahva vallamajja kokku ja siis valitud nõukogu, kes hakanud kohe mõisaid Ìle võtma. Mõisnikud olnud põgenenud. Enamlased purustanud mõisates aknaid, uksi ja mööblit. (Rudolf Meier)
Jutustaja vend on lÀinud vabatahtlikult Vabadussõtta ja et jutustaja ema ja isa vanad olnud, siis pandud kaks õde kolmeks pÀevaks venna sõjas olemise pÀrast vangi. Siis lastud lahti, kui vend saanud haavata ja surnud. Mõnele mÀÀratud poja sõjas olemise pÀrast trahvi 3000 rubla. Enne trahvi võtmist pidanud punased aga põgenema. (Maria Lepik)
Punased sundinud enda koosolekul kÀima. Nad kÀinud ka taludes ringi ja kÃŒsinud ikka, kelle poole hoitakse. Üks peremees sõimanud, siis lubatud pÃŒsside vahel Àra viia ja nikkelt anda. Enne aga lÀinud Àra. Minnes tahtnud hobuseid, aga mehed põgenenud hobustega metsa. (Maria Treimann)
Enamlased korjanud vargaid ja sulisid Àra. ArukÌlas olid kaks sulast vargad, nad võetud kohe kinni ja viidud Rakverre, kus maha lastud. Nimed Martinson ja Landmann. 6. jaanuaril lastud Rakveres maha viimasesse Ìhishauda ArukÌla peremees Paas kahe pojaga viinaajamise ja varguse pÀrast. Paasi ennast pole tahetud lasta, vaid naist, sest pojad Ìtelnud, et ema kÀseb varastada. Mees lÀinud aga naise eest, arvanud, et jÀÀb ikka elama. Paasi pojad varastanud sahvrist nahku ka siit talust. Klein olnud Paasi naaber ja vargusevarjaja. Viinaajamise pÀrast lastud temagi Ìhes pojaga Rakveres maha. Klein olnud igavene suli. Varguse varjamise ja viinaajamisega ajanud omale raha kokku ja ehitanud Tallinna maja.
Edasi olnud ArukÃŒlast olid kõik jõukamad peremehed ÃŒles kirjutatud ja surma mõistetud. Klein ja Paas olid nad ÃŒles andnud. Muude seas oli ÃŒles antud ka peremees Tiits. Öösel tuldud siis tapma. Lastud pÃŒssiga aknast sisse, hoovi vÀrav mÀrgitud punasega. Laeng aknast pole tabanud ja siis jÀÀnud Tiits ellu. Ta lÀinud Laasbergi juurde, kes ta sugulane ja siis kuulnud, et Klein on ta ÃŒles andnud. Kleini põhjustas seda tegema see, et ta ÃŒhes Paasiga oli Tiitsu aida tÃŒhjaks varastanud ja Tiits tulnud tema juurest vargust otsima. Siis juba oli Klein lubanud ta varsti võlla lasta tõmmata. Laasbergile kaevanud ta, et Tiits organiseerib kohalikku kaitseliitu. Tiits vabastati, aga Kleinilt leitud salaviina ja vargust ning lastud maha. (Anna Kuusk)
Enamlased enne Àraminekut tulnud siia ja tahtnud hobust ja rege kÌÌditamiseks. Valetatud, et hobune tiine, siis võetud regi. Hirm olnud suur, et jÀÀvad siia, pole julgetud magada, kardetud, et lastakse maha. (Johannes GrÌÌn)
MerikÌla olnud vagane. Juhan Senka, Ìhe peremehe vend MerikÌlast, olnud punaste nõukogu liige ja andnud need isad Ìlesse, kelle pojad Vabadussõjas. Need pandud siis tapetavate nimekirja, keegi Jaam ja Toomas Emba ise. Aga enne lÀinud nad [enamlased] Àra. (Toomas Emba)
Jutustajal surnud punaste ajal ema Àra. Pole kuidagi kirstu saadud, linna pole hobustega julgetud minna, et võetakse Àra. Lastud siis kirst teha kÌlas, aga hobustega pole julgenud jÀrele minna. Toodud siis kelguga. Surnu viidud kirikusse laenatud vana setukaga, sest omal pole nii halba hobust olnud.
Kirik olnud siis punaste kÀes, kantslist lehvinud lai lipp punasest riidest, millel valgete tÀhtedega kirjutatud “Elagu nõukogude valitsus”. (Maria Soone)
Koeraveres punased midagi halba pole teinud. Ainult jutustaja sulast sÌÌdistatud varguses. Jutustaja ei tea, kas sulane oli varas. Poiss põgenenud eest Àra, kui punased otsima tulnud. Otsijad lubanud varjajad kohe tappa. Kui poiss teisel pÀeval tagasi tulnud, soovitanud pererahvas tal vallamajja minna ja kõik sÌdamelt Àra rÀÀkida, sest ega nii end varjata ikka ei saavat. Poiss, Karla Martinson lÀinudki, aga võetud kinni, viidud Rakverre ja lastud maha.
Mahalastavate nimekirjas olnud Koeraverest 9 meest, jõukamad peremehed, aga jÀÀnud tapmata.
KÌtist olnud punane keegi Welder [Felder], kutsari poeg ja Injust keegi MÀgi. Mõlemad olid lÀinud Venemaale. (Anette MÀnnik)
Punased olnud esiteks Inju mõisas, siis lÀinud Porkunisse, kus mõisnikud lasknud eemalt punaste pihta, haavanud hobuseid ja punaseid ka. Ära minnes kÀsutanud punaste komissar Laasberg talunikke kokku punaseid kÌÌtima. Tõrkujad Àhvardatud tappa. (Jaan Lepp)
Punased Ìtelnud kirikus, et nemad olevatki see jumal. Inimesed enam Ìles ei tõusvat, sest veri olevatki see inimese hing. (Anna Treimann)
Injust viidud kaks meest - JÌri Kuller, kÀsitööline ja keegi MÀgi, metsatööline - Ài ja vÀimees vastastikku -, Rakverre ja lastud maha. Kulleril ja Laasbergil olnud mingi viha, mille ohvriks siis ka langenud. Oli otsitud ka viinaajajaid, aga pole leitud. (Kai Pihlak)
Punased on tapnud jutustaja venna. Pajusti vabatkÃŒlas olnud niisugused mehed, kes andnud Laasbergile ÃŒlesse ja siis muudkui tapetud. Keegi metsavahi poeg August Horn andnud ÃŒlesse, sest see hakanud, siis kui punased tulnud, punaste kampa. Ka jutustaja mees pidi maha lastama, aga punaste valitsus lõppenud enne. Üks NÀsu kÃŒla mees toonud punastele soola ja jÀtnud Pajusti koolimaja juurde maha. Punased hakanud soola nõudma jutustaja mehelt ja et see pole soolast midagi teadnud, lastudki mahalaskmisele mÀÀrata, mis jÀi tulemata.
Jutustaja vend Gustav Soone Pajusti SuurkÌlast tapetud seepÀrast, et ta olnud kaitseliitlane ja tal olnud pÌss.
Punased võtnud Pajusti MetsakÌlast ka hobuseid enne Àraminekut. (Marie Nõgu)
Punased kÀinud neid mehi otsimas, kes olnud kaitseliitlased ja kelle pojad olnud Vabadussõjas, neid tahetud kohe tappa. Vinni kÌlast aga kedagi kÌll tapetud pole, sest siin pole olnud ka Àraandjaid ega punaste poolehoidjaid ka. Punased mobiliseerinud Vinnist 16 hobust ja jutustajal viinud Àra toreda tÀku. Taganemise aeg sundinud peremehi endid kÌÌtima. Mehed olnud kohe kaks nÀdalat Àra. Mõnel kÌÌtijal vahetatud ka hea hobune setuka vastu Àra, aga ega sõnakestki pole olnud juurde Ìtelda. (Eva MÀgi)
Punased põgenemise aegu nõudnud, et pangu jutustaja hobune ette ja võtku kolme pÀeva moon kaasa. Nii jutustaja teinudki. Esiteks mindud Rakverre, kus lastud kaupmeeste kraami aitadest vaksali vedada. Nahku veetud pargivabrikust ka vaksali. Rakveres oldud pÀev ja öö. Sealt mindud Haljalasse, kus oldud öö. Edasi mindud Varudisse, kus jÀlle ööbitud. Kogu aeg olnud kraam peal. Mindud nii kuni Jamburki. Sealt antud kÌÌtijale paveska ja lastud siis lahti, et mine kuhu tahad, ise lÀinud punased Pihkva. KÌÌtijad põgenenud suure vaevaga Eestimaale tagasi. Vinni kÌlast olnud 8 meest kÌÌdis. (Tõnu Horn)
Punased ajanud kohe mehed vallamajja kokku, kus nad ise kõnesid pidanud. Kes neile vastu tahtnud hakata või nende valitsusest halba juhtunud Ìtlema, lubatud kohe maha lasta. Siit, Pajusti vabatkÌlast olnud punane August Horn. Ta olevat ka punastega Ìhes lÀinud. Punane olnud siit ka keegi Lupmann, mõlemad Horniga vabatmeeste pojad. Meestel olnud aga kÀsk alla kirjutada, et nad on punased. Mõned aremad mehed kirjutanud ka. Punastele pidi vilja kiriku juurde viima, puudad mÀÀratud ette. Punased võtnud ka loomi ja hobuseid. Elusalt saadetud need Rakverre.
Punased võtnud kohe kinni Pajusti kÌlast Hugo Langi - Ìliõpilane - ja Hugo Rannabergi - karatškoi lõpetanud ja Rakveres postiametnik, Pajustist pÀrit. Mõlemad mehed lÀinud Rakverre, kus nad kinni võetud ja vangi pandud ja hiljem maha lastud.
Veel võetud kinni Gustav Soone, Mart JÀrv, ta poeg Eduard JÀrv, kes olnud kaitseliitlane, ja Eduard Soone Karkuse kÃŒlast. Kõik neli Pajusti kÃŒlast ja ÃŒks Karkusest viidud Rakverre vangi. Nende peale oli kaevanud August Horn, sest kunagi olevat Horn olnud tagaotsitav isik ja eelmainitud mehed kÀinud Horni taga otsimas. Sellest tagaotsimisest oligi siis Horn omal ajal nii vihaseks saanud, et punaste ajal mehed surma tahtis saata. Kõik teised peale Mart JÀrve lastudki maha. Mart JÀrv jÀetud esialgu sellepÀrast ellu, et ta olnud talitaja ja teda tahetud usutada. Äkki tulnud punastel põgenemine ja nii jÀÀnud Mart JÀrv ellu. (Ida Vakker)
EKLA, f 199, m 59, 110/128 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)