1905. aasta revolutsioon

1905. aastal käinud Küti vallamajas riigivastaseid kõnesid pidamas kaupmees Liping Rakverest, keegi Tiits - ülikooli haridusega mees, Rägavere vallast pärit, ühe Kantküla taluperemehe poeg ja Inju küla mees. Tamm jaotanud vallamajas kihutuslehti laiali. Tiits ja Liping olnud vallamajas korraga veebruari kuul. Rahvas olnud Jaagupis kõnelejate poolehoidjad. Suurt ei mäleta siin tehtud olevat. Karistussalgad pole Küti vallas midagi halba teinud. Vana Küti parun keelanud noort, et see oma vallas inimesi ei karistaks, see headus tasuvat end kord kümnekordselt ära. Pärast 1905. a sündmusi oli ka kindralkuberner Jaagupis käinud rahvast noomimas, et see nii hoolimata riigivalitsuse vastu poleks. Rahvas pole kindralkuberneri hiilgavasse sõidusse sugugi hästi suhtunud.
1905. a õhutajad Liping ja Tiits olid saadetud Siberisse, kuna Tamm põgenenud. Liping jäänud Siberis haigeks ja kui ta kodumaale tagasi tulnud, siis surnud. Tiits tulnud Siberist valenime all tagasi ja töötanud Rakveres kooliõpetajana. Järsku lasknud end maha. Jutustaja arvab, et vene valitsus on saanud haisu ninna, et vale nime all kooliõpetajana töötav mees on nende riigivastane Tiits ja hirmu pärast Tiits lasknudki end maha. Tiits olnud väga tark ja andekas mees ja hea kõneanniga ka. Inimesed hoidnud kangesti tema poole. Rahvas olnud ikka, nii palju kui jutustaja teab, valitsusevastaste kõnelejate poolehoidjad. (Gustav Vilu)
Saueaugu külas pole olnud ühtki õhutajat ega õhutajate poolehoidjat. Vallamajja aetud aga kõik peremehed kokku, kus Küti parun, kes ise ohvitser olnud, noominud ja lubanud andeks anda. (Johannes Veike)
1905. a käinud Küti vallamajas kõnet pidamas samast vallast pärit ja Rakveres Krönderi pangas kirjutaja Mihkel Nurk. Ta saadetud Siberi, kust tagasi tulnud ja Rakveres surnud. Peremehed tahtnud ikka uut korda, aga pole julgenud mässajatele sekka lüüa. (Andres Nogu)
Ega 1905. a aastal pole vähemalt Küti vallas suurt riigi vastu mässatud. Õhutajadki Tiits ja Liping kõnelenud ikka mõisnikkude vastu, et see 700 peaga madu, mis 700 aastat rahvast piinanud, peab ära hävitatama. Aga ega midagi ära pole tehtud, pole põletatud ega midagi. Ainult vallamajas kisutud telefon maha, mis kohe jälle üles seatud. Karistada pole ka keegi saanud. Olnud küll käimas nn vale sõjakohus, mis seisnud selles, et balti parunid pannud end valeriidesse, mõni olnud kindralkuberneri riides ja mõni ohvitseri ja nimetanud siis endi valeriides koosseisu sõjakohtuks. Muuga mõisa Neff olnud narri pärast tõlgiks, sest ega siis "kindralkuberner" pole näidata tohtinud, et ta peale vene keele ka mõnda teist keelt oskab. Muuga Neff olnud ise "ohvitseriks". (Jüri Kello)
Jutustaja arvab, et mõisnikud ise on pannud heinaladusid põlema, et siis rahvast saaks süüdistada. Kütis küll talumeestega niisugust nalja pole tehtud. Rahvas olnud ikka riigi ja keisri vastu ka. (Juuli Nielmann)
Jutustaja olnud karistussalkade ümbersõidu ajal postiks. Tal olnud ikka oma vorm ümber ja puha. Küti Stackelberg oma valla inimesi kaitsnud, aga mujal antud iga pisema asja pärast ilma armuta peksa. (Madis Krismann)
Karistussalgad käinud ringi ja härrad nendega ühes. Mõned kartnud, et nüüd tuleb sõda. Kõigilt võõrastelt nõutud nimesid ja küsitud kõigilt, kes vallas liikusid, kas tal püssi on. Elektrilampidega, mis sel ajal olnud kole uudisasjad, vaadatud ikka nurkadesse. Kütis olnud küll vaikne, aga Küti Stackelberg olnud Muuga härraga Tartumaal, kus lasknud maha 75 inimest, nii nad kõnelenud ise. Oma kõne järele olnud neil kahest mehest kahju, ühel neist jäänud ristimata laps, teisel kuus last maha. (Marie Koplik)
Püssid pidanud Rakverre viidama, ka need, kel olnud püssi luba. Rakverre nad jäänudki. Need püssid aga, mis hiljem võetud, jäänud sakste eneste kätte, jutustaja püss olnud pärast Võhu valitseja käes. (Juhan Soone)
Voore mõisas olnud sel aastal küll kõik vaikne. Kõrvaline nurk ja mõisavanemate vastu pole ka viha olnud ja mis asja siis ühel alamal harimata inimesel pidanud valitsusegagi olema. Sel ajal olnud Voore omanikuks Taube ja valitsejaks Nurm. Vallamajas pole Voorelt ka käidud. (Hans Klammer)
1905. aasta liikumine olnud mõisnikute vastu sihitud. Mõisnikutelt maade ära võtmist pole küll teatud tahta, aga talude rendid olnud kõrged ja peremeestel lasunud orjusena teetegemise kohustus. Karistust pole küll olnud, ainult mõnele agaramale mehele määratud rahatrahvi, näiteks Pajusti meestele. (Rudolf Meier)
Kõnelejad tahtnud 1905. a kuulutada manifesti. Nad olnud oma kõnedes ikka rohkem mõisnikute kui valitsuse vastu. Kõnelejad käinud vallamajas ikka vallakoosolekute ajal, nii et siis pidi rahvast ikka vallamajas olema. Rahvas hoidnud kõnelejate poole ja sellepärast pole kõnelejaidki ära tapetud. Ainult Tamme tahetud küll tappa. Tamm olnud ikka käre mees. Käskinud kohe vallast raha võtta ja siis musta saja vastu püsse osta. Kõnelejad teinud ka mingi protokolli, millele talitaja Mikk Vilu pole tahtnud alla kirjutada. Siis tahetud talitaja nõgisesse kotti ajada, aga osa rahvast olnud selle vastu. Must sada siin kandis liikunud "puhaste kätega" aga Roelas teinud ikka tööd, sest Roelas oli rahvas võtnud mõistast loomi ja viinud sellele, kel polnud. (Mihkel Koppel)
Porkunist käinud 1905. a koguni Tallinnas koosolekul keegi Jaan Ots. Seal tahetud teda parajasti koosoleku ajal kinni võtta. Aknast oli putku saanud. Aruküla mehed käinud Küti vallamajas. Ka Ots käinud seal. Vallamajas lubatud Vinni mõis ära jaotada ja punane kukk katusele panna. (Anna Kuusk)
Leoküla mehed käinud Porkunis koos. Seal olnud õhutajate kõnede pidajad endine rätsep ja pärastine rikas taluperemees Hüpner ja peremees Kreitsvei. Õhutajad pannud uradniku kotti ja lasknud vallamajast kõikide kokkukutsumise käsu välja. Õhutajad olnud mõisnikute ja riigi vastu, nõudnud konstitutsiooni. Must sada teinud ka Porkunis vähe tööd. Talunikud pole karistada saanud, aga masinamehed saanud vitsu, sest nad lasknud masinal auru kinni vilja peksmise ajal. Muidu pole Porkuni härra oma rahvast puutunud. Küti parun ja Karkuse härra olevat ühes vene soldatitega karistussalgaga ringi käinud. Kui moonakaid pekstud, siis politseinik Brant olevat ütelnud, et pangu talliuks kinni, lapsed nutvat. Õhutaja Hüpner oli põgenenud ja kaotanud oma suure varanduse. (Mihkel Saade)
Südaöösel tulnud käsk, et mehed vallamajja. Kardetud, et lastakse maha, aga Küti parun ainult noominud neid ja mehed tulnud suure rõõmuga tagasi, et pole kedagi tehtud. (Leena Vienberg)
Inju Merikülas pole 1905. a olnud ei karistust ega kartust (Leena Opu).
Näsu külas olnud keegi peremees Lepp, kes kaevanud peremeestele Stackelbergile ja saanud selle eest vasika (Liine Männik).
Mehed pole Koeraverest vallamajas kõnekoosolekul käinud, aga pärast aetud sunniviisil vallamajja. Seal siis kuulatud, mis keegi süüd on teinud. Tule tõre olnud auvahina vallamaja ukse ees, kui saksad tulnud. (Jaan Kreek)
Inju külast käidud küll vallamajas Tamme kuulamas, kes ju ise Injust pärit olnud ja vahepeal Lüganuse kihelkonnas vallakirjutajana ametis olnud. Pada mõisas korjanud Tamm kolm rubla peremehelt püsside ostmiseks raha. Laev pidanud püssidega tulema Kalevi kalda alla. Püsse pole küll tulnudki. Tamm tahtnud ka Pada mõisa maad ära jaotada ja pannud inimeste nimed, kellele maad pidid saama, valgetel laudadel põldudele. Ta meisterdanud ka üleskutselaulu ja jaganud õhutuslehti Nigulas. Nigulas tahetud teda kinni võtta, ta saanud aga putku ja tulnud Inju. Tamm õhutanud mõisnikkude vastu ja keisri tahtnud troonilt maha lükata. Enne mustasada läinud Tamm ära Ameerikasse, kus olevat praegugi hea järje peal. Üks Tamme vendadest tahetud ära tappa, sest teine vend, kes talu omale tahtnud, kaevanud ta peale, et ta peitnud ostjate eest oma mässajat venda. Enne aga saadud vend Kaarlile teatada, et teine vend tema peale kaevanud. Uradnik Palk Jakobist aidanud siis Kaarlil asja ära klaarida. (Mai Tipner)
Jutustaja on lähemalt Tammega kokku puutunud. Tamm olnud õige tark mees. Ta õppinud enne Rakveres lukussepa ametit ja olnud kihelkonnakooli lõpetanud. Rakveres ta saanudki äratust. 1889. a oli jutustaja Tamme kohanud Rakveres ja see kõnelenud kohe suure õhinaga riigikorra ümbertegemisest. Tamm olnud jutustajast viis aastat vanem ja jutustaja mäletab, et tema väike poiss alles, on Tamm käinud kirikutorni otsas tiritammi kasvatamas ja seisnud verstatulba otsas püsti, käed puusas. Olnud ikka kole julge poiss juba maast-madalast. (Aleksander Tipner)
Vinni külast käidud Küti vallamajas, vähem aga oldud koosolekul Pajusti koolimajas. Vinnist pärist Tõnu Reinmann olnud siin väike mässumees. Ta viidud Rakverre vangi ja maksnud ka rahatrahvi rahvameelsuse pärast. (Eva Mägi)
Pajusti koolimajas ninamehed ja õhutajad olnud peremees Jakob Vall Karuse külast, Juhan Raud ja Tõnu Reinmann, mõlemad peremehed Vinnist. Nad olnud uue korra poliitikamehed. Musta saja ajal aetud Vinni ja Pajusti mehed Pajusti koolimajja kokku. Talitaja Horn seisnud meeste eest ja siis pole ka midagi peale noomimise tehtudki. Õhutaja Reinmann olnud vana kooliõpetaja. Kõik kolm õhutajat olnud Rakveres vangis ja maksnud rahatrahvi. (Johannes Mägi)
Mehed käinud koolimajas koos, sest mässu mõte olnud koolimajas. Koosolekul tahetud Vinni külale Loorimetsa üle võtta, sest Vinni külas pole metsa olnud. Õhutajad kõnelenud, et peremeestel metsa tarvis ja mõisal olevat teda küll. Õhutajad tahtnud peremeestest mässumehi teha. Pärast aetud mehed Pajusti koolimajja ja vallamajja karistust saama, kus madrused olnud koristajateks. Mehed võtnud vene riigi hümniga vastu, siis oli ka andeks antud. (Tõnu Horn)
Jutustaja vend Jakob Vall olnud suures õhinas vabariiklusest. 1905. a olnud Pajusti talud alles Vinnis mõisa rendikohad. Talunikel olnud ka metsa, aga mõis tahtnud selle ära võtta. 1905. a mäss pidanud siin talumehi aitama. Peremehed käinud kõik koolimajas ja sulasmehed ka. Kõik olnud vaimustuses, et ei tea, mis head pidanud tulema. Jutustaja vend olnud hea lugeja, ta lugenud ikka teistele lehte ja arutanud lehes seisvat poliitikat. Pärast aetud siis koolimajja karistust saama. Mehed läinud suure hirmuga, sest madrused tulnud suurte vitsakimpudega. Peksa pole küll antud, aga rahatrahvi määratud agaramatele meestele 3-15 rubla. Juhan Rauda Karkusest peetud targemaks ja määratud 15 rubla trahvi; Märt Järvele, Pajusti peremehele 10 rubla ja Jakob Vallile 3 rubla. Üle kümne mehe maksnud trahvi. (Ida Vakker)
EKLA, f 199, m 59, 134/150 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)