Ajaloolised isikud - mõisnikud

Voore mõis olnud omanik Schwartzi aegu rikas, aga kui jutustaja ajal tulnud uus härra Maidel, siis selle ajal jäänud kohe vaeseks. Maidelil olnud naine ala[ilma] haige ja tal läinud naise peale palju raha ära. Pärast olnud Maidel nii vaene, et andnud Küti parunile maatükke, kui see talle vähe napsi ja praadi andis. Voore proua olnud ise hea. Kord ta lasknud jutustajat tuua oma teenijale Maiele pulmakingiks mütsi ja et jutustaja linnast mütsi ruttu ära tõi, andnud jutustajale härja reie. (Villem Kuusik)
Küti parun Jorch Stackelberg olnud küll kole kuri ja uhke mees. Ta pole naistega üldse kõnelenud. Iga väiksema kuriteo eest lasknud peksta. Pärast opmani tapmist oli olnud ikka tagasihoidlikum. Hiljem, kui olnud punaste valitsus, ütelnud parun, kui veel üks tundki peksta lubataks, ma teeks inimesed selle ühe tunni jooksul nüüd peksuga palju targemaks, kui ma enne 10 aasta peksuga ei teinud. (Toomas Villo)
Vinni mõisas olnud kole kuri kindralist mõisnik Burk. Ta ehitanud jutekambri ja rauast jutekastid. Üks naine oli ta esimese öö õiguse tarvitamisel ära lämmatanud. Peale Burgi surma saanud poeg pärijaks. See olnud päris isasse. Käinud hobuse seljas ringi inimesi peksmas. Kord löönud hobune ta sadulast maha, nii et ta otsa saanud. Pärijat pole enam olnud ja nii jäänudki mõis saksasoost laste kooliskäimise mõisaks. (Eva Mägi)
EKLA, f 199, m 59, 151/2 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)