Pärisorjus - talupoegade kohtlemine ja karistused

Kiriku värava juures olnud post, kus inimesi pekstud, kui vähegi midagi mõisnikule vastumeelt tehtud (Juhan Soone).
Voore mõisas olnud piimakamber rauast ustega. Inimesi pandud sinna sisse, lõigatud rihmad ära ja peetud vangis. (Pauline Nurk)
Mõisnik lasknud inimesi minna puu otsa ja seal käoviisi kukkuda, siis lasknud püssiga maha. Ütelnud, et kägu lasknud. Peksu ajal antud teiseks korraks ka valmis. Söödud siis kaeraleiba. Mõisnikel olnud esimese öö õigus. Üks mees ei saatnud oma naist ja sai selle eest 50 hoopi. (Luise Jannu)
Kui peksu ajal inimesed karjunud, siis paruni poeg ütelnud, et papa õpetab inimesi rääkima (Mai Lepik).
Kord pekstud üht meest Küti mõisas niipalju, et mees koju jõudes tähendanud, et tagument nii kuum on, et prae või silku peal. Kord opman olevat peksnud kõiki inimesi. Tulnud lihtsalt niisugune tuju peale ja andnud kõigile järgemööda. Üks poiss olevat olnud nõia moodi. Ta ütelnud, et vaatame õige, kust saadik ta peksab ja nagu teda lööma hakanud, nii jäänud opmanil käsi kangeks ja püsti ning opman ise pole saanud paigalt liigutada. Õhtul palunud siis härra poissi, et lasku opman ära tulla. Poiss ütelnud siis ka: ”Tule nüüd ära!” (Mari Läll)
Mõdrikus nülginud mõisnik inimeste nahku. See torn olevat veel praegu alles. (Krõõt Tidvi)
Vinni mõisas elanud härra, kes inimeste nahku nülginud. Inimesed saanud sellest teada ja lõhkunud mõisnike hauakambri Jaagupi surnuaial ära. (Kai Pihlakas)
Mees olnud kodust ära ja sel ajal tahetud naist mõisa koera imetama panna. Kui mees koju tulnud, löönud koera surnuks. Mees viidud siis mõisa lattu ja hakatud nahka võtma. Möödaminejad soldatid kuulsid karjumist ja päästsid mehe ära. Sest ajast peale hakanud ka paremat põlve tulema. (Mari Opu)
EKLA, f 199, m 59, 155/7 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)