Teoorjus - talupoegade kohustused

Nelja päeva talu pealt pidi mõisale lõikama 8 vakamaad rukist sirbiga, 8 vakamaad otra lõikama vikatiga ja kokku panema. 24 päeva pidi kartuleid võtma, 8 vakamaad pidi sõnnikut vedama ja lahti laotama. Peale selle käinud vaim ja teomees aasta läbi mõisas tööl.
Kirikule pidi nelja päeva taluperemees kündma oma hobusega pool päeva ja tegema pool heinapäeva. Pidi andma 0,5 leesikat linu, 3 leesikat heinu, 1,5 kana, kubu peergu, vaka otri ja setveriku kaeru. (Toomas Villo)
Jutustaja ema oli talu poolt kaubeldud mõisa tööliseks. Töö olnud tükiviisi. Sügisel olnud asi kõige hullem, siis pidanud öösel kolm rehte nädalas ära peksma ja päeval kartuleid võtma. Talvel olnud korranädalad. Tasandatud mõisa lehmade asemeid ja talitatud mõisa loomi. (Mai Männik)
Ema on jutustanud, et talvel pidanud perenaised mõisale linu ja takku ketrama, kumbagi 20 naela. Kui pole head juhtunud, siis anti teine 20 naela kedrata. (Anna Mägi)
Popsid olid 4-vakamaaselt maatükilt teinud nädalas üks päev aastaringselt. Lõiganud 4 vakamaad rukist ja 4 vakamaad suvevilja. Talvel kedranud 5 naela lõnga ja üks aasta 5 naela takku, teine aasta 5 naela linu vaheldumisi. (Hendrik Kala)
Nelja päeva koha pealt olnud teomees 6 päeva hobusega väljas ja vaim 7 päeva. Viinaköögis pidanud üks mees olema 7 päeva aasta jooksul. Peale selle 8 vakka rukist, 8 vakamaad otra lõigata ja 8 vakamaad sõnnikut vedada ja laiali laotada. 10 olnud kartulivõtmise päevi ja 30 lammast tulnud niita. Kedrust olnud lina, villu, takku - kõiki 20 naela. (Jaagup Kask)
Sõnnikuvedamise ajal pidanud 15 voori päevas vedama (Villem Kuusik).
Kirikule tehtud päevi ja viidud pool sülda puid, kubu peergu, rukkeid, otri ja tsetverik kaeru ja heinu. Postimaks käinud koha külge, viidud ka kaeru ja heinu. Leo külas olnud ka ikka nelja päeva kohad, nende pealt tehtud Porkuni mõisa ikka samuti tööd nagu Küti vallaski - just sama palju. (Leena Vienberg)
Abiteoaeg pidanud palju inimesi välja mõisa saatma, 10-aastast poisikestki pole jäetud koju (Mari Vetka).
Suurkivi talu on neljatiinune koht ja sellelt tehtud tegu Meriküla mõisale kuni Vabadussõja päevini välja. Aasta ümber tehtud 2 mehepäeva nädalas. 1,5 turbat lõigatud rukkeid, 3 turba suvivilja. Sõnnikut veetud 2 vakamaad ja laotatud laiali. 6 päeva tõstetud sõnnikut. Heinapäevi olnud 6. Kaks turba tulnud siduda mõisa masina lõigatud vilja. Kartulipäevi olnud 6 ja kartulipanemise päevi 4. Sellesuguseid kohti Merikülas olnud 3. (Mari Emba)
Vinni külas on kõik nelja päeva kohad. Teomees olnud 6 päeva nädalas hobusega väljas ja vaim ka, mõlemad aasta ringi. Kuus päeva veetud sõnnikut, 2 olnud külvipäevi. Nädalas olid korranädalad, mis hakanud küla otsast peale ja lõpuni välja. (Eva Mägi)
EKLA, f 199, m 59, 159/62 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)