Teoorjus - talupoegade kohtlemine mõisas ja karistus

Küti mõisa teomehed pidanud esmaspäeval peksa saama, sest opman oli nende peale kaevanud. Pühapäeval olnud opmann linnas ja teomehed oodanud teda Kehala küla juures maanteel oleva värava taga. Opman hüüdnud meestele “Mehe, mehe, tehke värav lahti!” Mehed vastanud, et värav saab veel kõvemini kinni pandud. Siis mindud opmanile vastu, kisutud ta vankrilt maha ja pekstud kaigastega sääreluud katki. Viimaks palunud opmann end surnuks lüüa, mida mehed teinudki. Hommikul võetud talumehed kinni ja viidud Rakverre, kust nad iga pühapäev toodud soldatite vahel ja viidud Jaagupi kiriku posti peksmiseks. Kaht meest pekstud kaks, üht, seda kes maha löönud, kolm püha[päeva] kirikutulbas. Jutluse ajaks viidud nad kirikualtari ette. Peks olnud külma ilmaga. Pärast peksu pannud naised neile linad ümber ja kuivatanud, nende kehad olnud nagu vere pläädakud. Rakverest nad toodud jala ja samuti viidud. Kõik jäänud põdema ja surnud. (Toomas Villo)
Rägaveres kartuli võtmise ajal jätnud kord üks tüdruk kartuli maha. Mõisnik Pehl, kes ise väljal olnud, kutsunud tüdrukut kartulit ära võtma. Kui tüdruk käe sirutanud, löönud jämeda kepiga tüdrukule käe peale. Kui tüdruk nutma hakanud, mõnitanud mõisnik, et mis sa mölised. Jutustaja olnud siis alles poisike. Ta hing karanud täis, aga midagi pole teha olnud. (Tõnu Uustalu)
Viljakõrs pidanud madal olema, kui pole nõuet rahuldanud, saanud peksa. Mõisniku ees pidanud alati mütsi maha võtma, kui ei, jälle peksa. Alati pidi härrat teretama. Vahel pekstud nii, et hing jäänud aga vaevalt sisse. Linadega keeratud, siis pekstud inimesi. Mõisnikel olnud esimese öö õigus. Esimesed lapsed olnud ikka härra omad. Ega keegi midagi ütelda pole tohtinud. (Eduard Mägi)
Ega muud karistust pole olnudki kui peks ja peksu juures pole suurt süüd küsitudki. Keegi võtnud kord mõisa põllult kaks naerist ja saanud 15 hoopi. Peale opmani tapmise Kehalas pole enam nii palju peksta julgetud. (Mai Männik)
Kord käinud keisrikojas kometimängijad ja mänginud eesti rahva peksu. Keiser küsinud, et mis see tähendab. Vastatud, et see on eesti rahva peksmine. Sest ajast peale siis Aleksander II on hakanud asja järele kuulama ja parandama. (Johannes Veike)
Talupojad värisesid mõisnikku nähes. Tee härra ees pidanud alati lahti olema. Kui aisakella kuuldud, siis katsutud kohe teelt kõrvale [minna]. Keegi Mart Troomann Kütist oli joodik olnud ja kord seina ääres pikali maas jalgu liigutanud, millest saksa hobune ehmatanud. Mees viidud Hagrechi juurde ja antud oma 30 [hoopi] kätte. (Hindrek Kala)
Ega siis teenijalgi pole olnud õigust peremeest valida. Kui mõisnik oli tahtnud teenijat teise tallu viia, muudkui käskinud. Kui teenija sõna pole kuulnud, saanud peksa. Kui keegi töö juures olnud haige ja pole kärme saanud olla, või pole tööle ilmunud teatamata haigusest, siis saadetud kohe Hagrechi juurde. Kupjad olnud kõik vereimejad, pole isegi sugulase karistusele selga pööranud. Jutustaja lell olnud Vooremõisas kupjaks, ta peksnud oma vennanaist, sest see pole saanud oma tööga hästi välja. (Jüri Kello)
Jutustaja vedanud 14-a[astase] poisikesena kord mõisas Voorel sõnnikut. 15 voori pidanud päevas sõnnikut välja vedama. Jutustaja jäänud lõunale ja söötnud hobust. Iga koorma aeg antud pilet, et siis pärast oleks ette näidata. Lõunakoorma aegu pole jutustajale piletit antud ja kui ta selle järele küsinud, löönud kubjas poisile kepiga nii valusasti vastu õlga, et käsi surnud ära.
Kord tahtnud mõisnik Nielmanni tallu teenima panna vabatmehe Paasi tütart. Paas pole tütart lubanud, mispeale Paasile lubatud 70 hoopi. Tallis peksu ajal Paas käskinud peksjaid teatud kohta lakkuda ja jooksnud ise metsa. Siis saatnud ka hagrecht kohe Paasile kirja, kus ta hagrechi juurde kutsutud. Talitaja pidanud Madise üles otsima, muidu oleks ta ise kinni pandud nädalaks ajaks. Paas saanud hagrechi juures ikka 50 hoopi tõrkumise eest ja tütar pandud ikka teenima.
Kord läinud keegi peremees Küti vallast ühes õega Mõdrikusse elama. Mõis lasknud aga õe tagasi tulla ja pannud siis endale köögitüdruku abiks. Tal pole tüdrukule muud tööd anda olnudki, ajanud muidu jonni.
Ega hobune tohtinud ka vaene olla. Öeldud kohe, et mõisas on vilja küll, pidavat varastama, aga varjama. Kui vargus välja tuli, oli karistus suur, oli hobune vaene, saadi 10 hoopi. (Villem Kuusik)
Kord oli talitaja naisel olnud ketrus halb ja mehele määratud selle pärast 50 hoopi. Talitajat pole aga tohtinud peksta. Peksu juures läinud talitaja Voore valitsejaga riidu ja kiskunud valitsejahärral kuue lõhki, mispeale valitseja ise talitajat tublisti peksnud, nii et mees pole enam koju saanud. Talitaja, Mart Paas, kaevanud siis valitseja hagrechi kohtusse. Kohus võtnud valitsejalt ka mõisavalitsemisõiguse ära ja peale selle pidanud iga antud hoobi eest andma rubla.
Kord viinud hunt korralisel lamba karjast ära. Antud selle pärast 15 kepihoopi. (Eva Kelu)
Talupoeg pole tohtinud sugugi vastand [vastaline] olla - siis viidud kohe talli ja kere peale. Peks olnudki kõigi asjade praavitaja [ravija]. Peks olnud igal ajal sakuskaks. Sõnnikuveo ajal pannud mehed kole palava ilmaga kasukad selga, sest kubjas andnud tee peal hoop hoobi järele. (Jakob Piiralt)
Küti mõisa popsnik Tõnu Kivivärav olnud niisugune kange mees, et kündnud ja kivi olnud põues virutamiseks, kui norima oleks tuldud. Mõisa poolt olnud ju kõike igal ajal oodata. (Juhan Soone)
Küti mõisas olnud teoajal joodik kärner, ta surnud viinasse äragi. Teomehi kästud kärner keldrisse külma viia. Teomehed viinud ja laulnud ise: "Nüüd surnukeha matame ja kaigastega tapame". Valitseja oli kuulnud - kohe talli ja 25 hoopi soolatud kehasse.
Kord jätnud väike poiss kartuleid võttes kartuli maha, valitseja oli trampinud jalgadega lapse sõrmedel. Lugu juhtunud Küti mõisas üks 70 aastat tagasi. (Liisa Klammer)
Küti parun Stackelberg ütelnud, et eestlased on nii lollid, et neid muidu ei saavatki koertest eraldada kui nad ei rääkivat (Luise Jannu).
Jutustaja on kord ehitanud ladu metsa ja raiunud ka omale kaski kodu viia. Parajasti tulnud parun ka metsa ja käskinud kased maha jätta. Jutustaja oli aga vankrile pannud. Teel tulnud parun vastu. Jutustaja saand enne metsa kaduda ja jätnud väikse poisi kaskedega teele. Parun andnud asja kohtusse, kus mõistetud 8 rubla trahvi ja poiss toogu ise ära, siis oleks peksa ka antud. Poiss andnud raha talitaja kätte ja pääsenud nii. Parun Stackelberg olnud üldse niisugune mees, et kes temaga asjade üle rääkima oli läinud, lasknud peksta ja teinud koha pealt lahti. Aga kui nägugi pole näidatud, pole midagi tehtud. (Mihkel Koppel)
Kord läinud mehed pulmas tülli ja saadetud sellepärast hagrechti juurde. Seal pekstud nii palju, et üks mees jäänud kangeks. Peksmise ajal küsinud hagrecht ise: "Kas veel lähete pulma?"
Kord oli üks mees metsas põletanud süsi ja tahtnud vankriga kustutatud söed mõisa viia. Söed hakanud uuesti hõõguma ja põlenud ühes vankriga ära. Tol korral pekstud mees surnuks. (Mari Läll)
Porkunis sõnnikuveo ajal üks tööline Abram Suuba oli võtnud vasikaaiast sõnnikut, mille pärast valitseja hakanud meest raudkepiga, millele kasetoht ümber mähitud, peksma paljale pihale. Mees tahtnud valitsejat sealsamas hargiga läbi pista. (Mihkel Saade)
Jutustaja isa olnud 24-a[astane] noormees. Ta tulnud väljalt äestamast. Kui härra vastu tulnud, kartnud jutustaja isa hobune ja ta pole mütsi saanud maha võtta. Kohe viidud talli ja [antud] naha peale. (Jaan Tomberg)
Kubjas löönud heinakaare lahti ja vaadanud. Kui pole meeldinud - peksa. (Leena Opu)
Teomees kündnud, aga pole hästi olnud. Siis kubjas lasknud vao peale maha heita ja peksnud. Muidu olnud mõisa tallis ikka iga laupäeva õhtul verine saun. (Anna Post)
EKLA, f 199, m 59, 163/71 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)