Teoorjus - elamud ja riietus

Majad olnud ikka õige viletsad suitsutared, akendel olevat vaevalt klaase ees olnud. Suitsu lastud aknast ja uksest välja, muidu pandud mõlemad klappidega ja õlemattidega kinni. Riiet lõigatud ükskõik kuidas. Riie olnud nii paks, et õmblused olnud kui mõned vooraknad, tambitud teisi haamriga pehmemaks. Puupööradega pandud kinni. Pastlad olnud uhkuseks, käidud viiskudega ja paljajalu suvel. Talvel mähitud ka riidepätusid ümber jala. (Eduard Mägi)
Kambrid olnud külmad. Magatud suitsutares ja parsil, kus aga soojem olnud. (Mari Vetka)
Teoorjuse ajal olnud ikka suitsutared. Rehetoas elatud ka. Kambrid olnud külmad, aga sinna saadud ka valgust lasta, olnud ikka akna avaus, millele laudklapp ette käinud. Suvel ikka elatud kambris. (Tõnu Uustalu)
Rõivaiks olnud mantelkuub ja lühikesed püksid, sukad olnud pikad. Leeriski käidud lühikeste pükstega. Pintsak olnud pikk, satri moodi. Naistel olnud ikka alati käistega riided, särgid ka pika käistega. Seelikud olnud triibulised. (Jüri Koplik)
Üks 50 aastat tagasi polegi mehed iga päev kandnud pükse. Käinud pika põlvini ulatava takuse särgiga. Sängid olnud siis sambaga seina küljes. Pikad õled olnud sees ja õlgedel magatudki, riiet ega tekki polegi peal olnud, vaid kasukas. Püksid olnud siku nahast pargitud. (Kaarel Triip)
Riided olnud linasest [riidest] ja villased. Linane olnud ikka enamjagu takune, peenikest linast pole kellelgi aega teha olnudki. Mõisale pidi nagunii ilusa ketruse tegema. Villane riie olnud ka justkui vammus paksude õmblustega. Ega siis midagi ilusti passimisest pole vaadatud. (Juhan Soone)
EKLA, f 199, m 59, 172/3 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)