Ajalooline traditsioon: Viru-Jaagupi.
|
Teoorjus - toitumine
Jutustaja ema kõnelenud, et nÀdala peale saanud pere 6 toopi piima, mis lastud hapuks minna ja pandud siis vett tublisti juurde. Pere olnud sel ajal ikka hea suur. Pidi olema vÀhemalt sulane ja vaim mõisa saatmiseks ja pere semÅ¡, et talutöö jõudis Àra teha. Kanu ja mune pidi mõisa viima. Vahest olnud vaim ja teomees mõisas pÀris söömata, imenud siis soolatuustikut, ega siis tohtinud leivale jÀrele minna kui nÀdala leib mõisa kaasa antud. Leib olnud vÀga halb ja aganane. Ãks silk antud leivakõrvaseks pÀevas. Kartuleid olnud siis vÀhe, et neid pandud võina kaasa. Liha saanud kord nÀdalas. (Anna MÀgi)
Mis nÌÌdne põli olla ikka saksa põli endise kõrval. Siis, kui see teoorjus oli ja jutustaja noor olnud, nÀhtud ikka, mis ilmaelu õieti on. Toas tuulatud rukist, suured aganad pealt Àra ja visatud siis peoga vastu seina, kui krabisenud, visatud aganaid veel sekka. Niisugune olnud siis leib. Kartuleid pandud ainult toobritÀis maha. Noh, mis sest siis suurele perele õieti saanud. Piima olnud ka vÀhe, liha pandud poole naela osa suure supi peale muidu maigu tegemiseks. (Mari Vetka)
Ega teoorjuse aegsele leivale pole tuld tohtinud ligi lasta, lÀinud põlema. Tuult pole ju rukki tuulamise ajal Ìldse ligi lastud. See, mis sarja peale jÀÀnud, visatud Àra, aga kõik, mis sarjast alla lÀinud, jÀetud leivasse. (JÌri Koplik)
Talu pidanud mõnikord 9 leivakotti vÀlja andma. See pole olnud kuigi kerge, leivakott antud teomehele, vaimule, mõisa kangakudujale, kÌlvajale, seakarjusele, lambakarjusele ja loomakarjusele, kes olnud korraline kÌlas. Muidugi leib oli aganane. Piimal lÀhkris tublisti vett hulgas. Kartuleid olnud 1,5 tÌndri osa maas, mis sest veel saadud. Võist ega lihast pole suurt juttugi teha. Kartuleid pole osatud kasvatada, arvatud, et neid mullata ei tohi, juured saavad liigutatud. Nii saadud ka kartuleid vaid 3-4 seemet. (Kaarel Triip)
EKLA, f 199, m 59, 174/5 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)
|
|
NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist
või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil
haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile! |
|