Teoorjus - maatööliste olud

Peremeestel olnud ikka kergem, aga töölistel, kel midagi pole olnud, olnud asi hullem. Ikka talus sulane ja tüdruk. Teoorjuse ajal olnud talul rohkem teenijaid tarvis mõisa saatmiseks, aga pärast, rendi ajal, saadud talust vähem tööd. Siis pidi aga mujale minema. Mindud Narva poole teid tegema ja ka linna, kus kojameesteks või ükskõik mis tööde peale kukutud. (Stefanida Kalmet)
Taluteenijail olnud ikka kõige viletsam elu. Eriti raske olnud rehepeksu ajal. Kui kukk esimest korda laulnud, pidanud rehed pekstud olema. Siis pidanud kohe välja tööle minema ja magada pole saanudki. Mõnikord jäädud töö juurde või söögi juurde magama. Jutustaja vanaema olnud Voore külas teenimas. Tal olnud väga halb perenaine, pole andnud mõisa kuigi palju süüa kaasa ja kui kodus rohkem söönud, siis vaadanud kohe viltu. Talveõhtuil pidanud tüdruk samapalju ketrama kui perenaine. Perenaine olnud aga puhanud inimene, tüdruk päevase töö järele väsinud. Tüdruk tükkinud ikka tukkuma jääma. Siis perenaine põrutanud kohe rusikaga vastu lauda. Vahest pistnud tüdruk salaja herneid sukasäärde, et siis lutsutada kui uni peale tuleb. Sulasel, sel olnud õhtul peerukiskumise amet. (Pauline Nurk)
Ega töölisel pole ise olnudki tahtmise järele kuhugi teenima minna. Mõis muudkui sundinud halva peremehe juurde ja pidi minema. Palka saanud töölised küll hirmus vähe, vaevalt riided selga. Peremehed andnud teenijatele ikka halvemini süüa. Pärast teoorjust pidanud palju töölisi ilma teenistuseta ümber hulkuma ja tööd otsima. Paljud läinud linna. (Mart Männik)
EKLA, f 199, m 59, 179/80 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)