Venestusaeg

Vene keele vastu oldud vihane. Suuri vallandamisi venestuse tulekul just ei tea. Vallakirjutaja osanud vene keelt ja nii olevat ta alles jäänud. Talitajal ja vallavanemal pole vene keele oskust tarvis olnud. (Johannes Veike)
Venestusajal lastud Kehala vana hea kooliõpetaja Meier lahti ja Voorelt kooliõpetaja Terras. Valla asjad aetud siis kõik vene keeles. Revidendid olnud venelased. Rahvas pole suhtunud vene keele õpetamisse koolides halvasti, sest kroonuteenistuses olnud ju vene keelt hädasti vaja ja arvatud, et vene keelega saab ikka palju kätte ka. Kooli pandud lapsi siis ka palju rohkem. (Jaagup Kask)
Näsu külast pole küll kooliõpetajat lahti lastud. Õpetaja Kala olnud juba vana koolimeister ja osanud ikka vene keelt ka vähe. Väga vanana läinud Kala ise ära ja siis tulnud küll noor vene keelt oskaja õpetaja. (Tõnis Siil)
Venestusajal Juhan Kala olnud õpetajaks Põlulas ja Voorel ka. Vene keele vähese oskamise pärast viidud ta Näsu külla üle, sest metsa nurgas pole nii vene keelt nõutud ja Kalat vana kooliõpetajana pole just vallandada ka tahetud. (Gustav Preem)
Jutustaja on käinud umbes 45 a tagasi Kehala külas koolis. Õpetajaks olnud Meier ja õpetatud siis eesti keeles. Samal talvel nõudnud inspektor, et peab vene keelt õpetama. Meier jäänud küll vähede tundidega mõneks ajaks edasi aga uus õpetaja Ohnu tulnud ka. Et Meier selle palgaga elada pole saanud, hakanud ta põllumeheks. (Hans Klammer)
Jutustaja isale jäänud peale venestusaja [algust] ainult eestikeelsed vähesed tunnid, mispärast ta end lahti võtnud ja väikese koha ostnud. Venestuse tulekul olnud rahvas ikka suures segaduses. Poegade vanemad tahtnud küll kroonuteenistuse pärast vene keelt, aga tütarde vanemad pole tahtnud, sest mis naisterahvas selle võõra keelega ikka tegevat. Esialgu vene keele tulles oldud ikka vaimustuses. Arvatud, et tulevad suuremad õigused,et riigivalitsus teeb igasuguseid kergendusi.
Minnes aga venestus suuremaks ja takistades koguni oma keele õppimist läinud kõik tagurpidi. Hariduses olnud tagasiminek. Meier õpetanud enne uue kirjaviisi järele ja lapsed läinud ka edasi. Aga peale venestuse pole lapsed enam aru saanud rehkendusest, sest seda õpetatud vene keeles. Mõni sõna vene keelt, mis külakoolist saadud, pole täitnud seda tühjust, mis paratamata kooliellu ja haridusse tulnud. Lapsed osanud halvemini eesti keelt kirjutada kui vanemad, kes võib olla polnudki koolis känud. (Rudolf Meier)
Arukülas olnud venestusajal koolmeistriks Peeter Ramm. Ta lastud kohe lahti ja asemele tulnud vene keelt oskaja Kips. Jutustaja arvab, et vene keele õppimise kohta polnud midagi parata, olnud ju valitsuse käsk. (Johannes Grüün)
Kadilast lastud lahti õpetaja Jansen. Vene keelt olnud ikka kooli tarvis küll. (Mihkel Saade)
Koeraverest saanud vana kooliõpetaja Otto Fähmann lahti. Vene keelt pole küll tahetud, olnud ikka väga raske, aga ega pole tohitud ju end avaldada. Vene valitsust ja usku pole tohtinud ju ühegi sõnaga laita, võidud kohe vangiroodu kaela saada, kui keegi üles juhtus andma. Haridus hakanud lonkama, sest kooliaeg olnud lühike selle jaoks, et võõras keeles midagi korralikult ära õppida. (Jaan Kreek)
Juhan Kreitsmann papa poeg olnud Vinni mõisa koolis venestusajal õpetajaks, ta vallandatud ja tulnud uus, kes vene keelt osanud, keegi Pärli nimeline. Siis hakatud koolis käima iga päev ja üks talv olnud sunduslik. (Johannes Mägi)
Aastal 1889 hakatud tütarlastele esimest korda vene keelt õpetama. Olnud kaks tundi nädalas vene keelt. Õpetajaks olnud alul Kreitsmann, kes ise osanud vene keelt vähe. Kreitsmann pidanud kuni 1895. aastani vastu ja siis tulnud Pärli, kellega ühes hakanudki pärisvenestamine peale. Poisslaste vanematel olnud hea meel ikka selle soldatiks minemise pärast, kus vene keelt tarvis. (Ida Vakker)
EKLA, f 199, m 59, 188/93 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)