Usulised liikumised

Rehala küla pole jutustaja teada kunagi usulahkudest hullutatud olnud. Pole siit Tudulinnast vennaste koguduste trääni viimas ega ka vene usku mindud. (Gustav Vilu)
Vennastekoguduste suured poolehoidjad olnud Näsu külas Juhan Lepp ja Maanus Rullik. Vennastekoguduse pea olnud Tudulinnas, kuhu viidud pühade ajal kõiksugu asju ja toidumoona kokku. Vennastekoguduse liikmed olnud Jeesuse järelkäijad. Vennaksed pidavat üksteist armastama ja aitama nagu kirjas seisvat. Vinni koolmeister Kreitsmann olnud ka vennastekoguduse liige, pidanud lugemistunde, kus rahvast palju käinud. (Johannes Veike)
Vennastekoguduse palvemaja on ju Jaagupi kiriku taga. Ega suurt vahet võinud vennastekoguduse ja luteri usu vahel olla. Jutustaja arvab, et mõned kavalad, kes kergemini ära tahtsid elada, petsid lollidelt moona ja raha kokku. Kõneldud, et kraami ja toitu viidud Tudulinna niipalju kokku, et peamehed määrinud võiga vankreid. Tudulinna peamehed müünud ka Rakveres kokku tassitud kraami. Ega nad küll midagi kurja pole sundinud, aga kirikõpetaja pole nendega küll läbi saanud. (Jaagup Kask)
Vennased tulnud Egusteini riigist. Tudulinnas elanud see pea Asmus, kes käinud vahest ka ringi kraami korjamas. Enamjagu olid vennased kraami lugejate juurde ja palvemajja kokku kogunud, kus ta siis lugejate kaudu Tudulinna kokku toimetatud. (Hindrek Kala)
Kütis oli olnud paar vene usku minejat, üks moonakas ja teine päevatööline. Olid läinud vene usku paremate olude ja soodustuste lootuses. Vennastekogudusse mindud sellepärast, et ettelugejad olnud head ja sõbralikud, mitte seesugused saksad nagu luteri õpetajad. (Tõnis Siil)
Jutustaja vend olnud Tudulinna Asmuse kutsar ja sõidutanud Asmust palvemajadesse lugema (Juhan Soone).
Vennastekoguduse palvemaja olevat Jaagupis kaunis vana. Vennastekoguduses olnud talunikke ja koolmeistreid, kirik pole küll vennastekogudust pooldanud. Kirikuõpetaja sundinud koolmeistreid, kes mitte vennastekoguduse liikmed polnud, palvemajas lugema vennaste koguduse vastu muidugi. Vennastekoguduses olnud jutustajad rohkem rahva sugused ja selle pärast massile vastuvõetavamad. Vene usku siin kandis pole olnud, sest inimesed pole uskunud sugugi lubatud maa saamisesse. (Rudolf Meier)
Üks 50 aastat tagasi olnud Leokülast vennastekoguduse liikmeks taluperemees Velt. Kandnud aga kodust kraami Tudulinna. (Mihkel Saade)
Koeraveres olnud vennastekoguduse liikmeteks kolm Kaevumäe peret, vedanud Tudulinna vorste ja mune (Kaarel Braus).
Injusse toonud vennastekoguduse usku Inju mölder Rullik. 4-5 vana perenaist läinud kohe uude usku. Vennastekoguduse liikmed olnud kõik suured usklikud ja seal võinud iga mees kõnet pidada. Jutustaja mehest saanud ka vennastekoguduse mõjul suur jutlustaja. Injus kuulutatud jumalasõna Inju vanas härrastemajas. Mõisa sepp ja puusepp ühes ühe moonakaga olnud ka ärganud. Jumal andnud kohe jutlustajatele käsu, äratanud nad ja käskinud endast kuulutada. Ka mõisasaksad käinud vennastekoguduse koosolekul. (Anna Opu)
Vinnist olnud suur usklik vana koolmeister Jüri Kreitsmann või ka papa Kreitsmann, nagu teda kutsutud. Ta käinud iga jõulu ja jaani ajal Tudulinnas armu viimas. Tal olnud ka kolm tütart ja poisid narrinud, et tütred panevad ka oma patud kotti papa ree äärele (Kreitsmannid olnud nagu saksad, lasknud lapsi papa ja mamma hüüda). Ega vennaste usk suurt muidu luteri usust lahku ole läinud, aga seal võinud iga üks lugeda ja laulda. (Eva Mägi)
Pajustis küll lahkusulisi pole olnud. Jaagupis olnud üks vana põline Jaagupi elanik Ale, kes palvemajas elanud, lugenud ja laulnud. (Ida Vakker)
EKLA, f 199, m 59, 194/8 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)