Hariduslik olukord vanemast ajast peale

Jutustaja mäletab, et Kehalas peetud heaks koolimajaks 1870. a ümber ehitatud koolimaja. Olnud pikad lauad ja pingid, põrand olnud mullane. Koolis olnud 60-70 last. Ulakust ja halvasti õppimist karistatud peksu ja kinni jätmisega. Hoope loetud. Viis hoopi antud, kui kaua väljas oldud. Muudkui põrandale pikali ja kätte, teised lapsed vahtinud pealt. Koolis käidud kokku 5-6 nädalat. Esimesed kolm aastat kaks kuni kolm päeva nädalas ja siis üks päev nädalas kuni leerini. Peaõppeaineks olnud katekismus ja piiblilugu. Vähe õpetatud ka laulmist, rehkendamist ja kirjutamist. Tantsida pole tohitud. (Toomas Villo)
Jutustaja on pärit Rägavere Kantkülast. Seal ehitatud esimene koolimaja 73 a tagasi. Enne õpetanud mõni arukam talutaat oma kambris, või kui lapsi rohkem, siis rehetoas, lugemist. Jutustaja on koolis õppinud ainult katekismust ja piiblilugu, rehkendust ega kirjutamist pole olnud. (Tõnu Uustalu)
Koolimaja, mis 73 a tagasi ehitatud, olnud nii madal, et pea puutunud lakke. Pole saanud mitte pärgagi pähe panna (pärgade kandmine koolitüdrukute seas olnud eriti moes). Koolimaja põrand olnud laudadest. Koolmeister tulnud Lätist. Enne kooli õpetanud talumees Aadam oma tares juhuslikult ja kes tahtnud, see käinud lugemistunnis Aadami juures. Uue koolimaja aegu olnud käimine sunduslik ja puudunud päevade eest pidanud trahvi maksma. Pärast asutatud Rakverre ka üks kool, mida Jaagupis nimetatud Kalevipoja kooliks, aga ega talumehed oma lapsi sinna pole tohtinud kooli panna, mõisnik keelanud ära. Ja kui keegi julgenud panna, ajanud mõisnik koha pealt ära. (Maria Uustalu)
Jutustaja on algul käinud kolm päeva nädalas Kehala küla koolis ja hiljem neli päeva. Koolimaja oli ühtlasi olnud ka valla- ja kohtumajaks. Esmaspäeval olnud kohtupäev ja laupäeval käinud suured lapsed. 1874. a ümber andnud Küti parun oma karjamõisa tööliste maja ja seadnud seal ühe toa korda ja avanud seal midagi kihelkonna kooli taolist. Raamatud ja pliiatsid olnud paruni poolt. 14 rubla olnud aastas kooliraha ja hiljem 16 rubla. Aasta kolme pärast viidud kool köstri majja üle. Köster Jüri Kooh olnud ise ka õpetajaks. Kool kadunud peale Koohi äraminekut ära umbes 1884. [aasta] ümber. Koolis maksuta õpetust saanud paruni teenijate, kupja ja aidamehe pojad. Kooh olnud väga vali õpetaja, pearõhk olnud saksa keelel, vene keelt olnud vähem, kaks tundi nädalas, väeteenistuse pärast. Jutustaja ise on kõne all olnud kooli lõpetanud. (Jaagup Kask)
Esimene kool Voorele ehitatud 70 a tagasi. Enne pidanud lugemis- ja laulmistunde talunik Krass. Ta oli väljastpoolt Voorele tulnud mehi, ei tea, mis ise oli õppinud. Koolimajas esimeseks koolmeistriks olnud Ramu, siis Jüri Terras umbes 60 a tagasi. Mõisnik andnud koolile ka puid ja ehitamise aeg andnud materjali. Kirikuõpetaja toetanud ka kõvasti koolimaja ehitamist. Umbes 30 a tagasi tehtud uus koolimaja, milles praegu asub vaestemaja, kuna kaks aastat tagasi on kool ühendatud Kulina kooliga Kulina härrastemajja. (Jüri Kello)
Jutustaja on õppinud Krassi juures ühe talve, laupäeva õhtutel. Õpitud lugemist, kirikulaule ja katekismust. Jutustaja ema on ka lugeda osanud, ei tea kust õppinud. Krass osanud ise hästi lugeda. Ta olnud ka vennastekoguduse liige, Voore Karjase ema vend. Laulda ta küll pole hästi osanud. (Villem Kuusik)
Küti mõisa esimene kool asutatud 1919. a. Paruniproua Stackelberg olnud asutaja. Parun maksnud ise ühe aasta õpetajate palgad ja andnud koolile ahju kütte ja õpetajale söögi. (Friedrich Scheve)
Kulinas pole enne kooli olnud kui kuus aastat tagasi asutatud. Enne käidud külakoolis Näsus ja Arukülas ja kihelkonnakoolis käidud Jaagupis. Kõik Kulina inimesed püüdnud oma lapsi ikka Jaagupisse kooli saata. Mõned, ümbes 4-5 peret nüüdsest põlvest on saanud oma lapsed ikka Rakvere gümnaasiumi. (Tõnu Täärfeldt)
Jutustaja on käinud Injus koolis; olnud üks väike koolituba. Koolmeister olnud Riiamaalt, osanud ikka vähe kirjatähti teha, niisuguseid koolmeistreid nagu see olevat nüüd igas peres 5-6 tükki. Kooli nõutud 9-aastaselt ja käidud kolm talve kolm päeva nädalas ja siis üks päev kuni leerini. (Kristjan Tidvi)
1885. a asutatud Näsu külla kool, enne läinud lapsed Kehala ja Voore kooli. Parun Stackelberg olnud koolide eest hoolitseja, andnud hooneid ja puid ja maad koolile. Vana parun tahtnud oma alamatega hästi läbi saada. Võhus pole kunagi kooli olnud. (Jakob Piiralt)
Jutustaja ema pärit Voorelt, pole käinud üldse koolis. Ta koolieast on 86 a tagasi, sest kooli pole siis veel ümberkaudu olnud. Tema aeg olnud küll koolide seadmine juba peale hakanud. (Liisa Klammer)
Enne jutustaja isa pidanud mittesunduslikku kooli keegi talunik Aadam. Meieriga saanud Jaagupi omale kaunis hea tolleaegse hariduse juhi. Ta pidanud laulukoori, millist pole olnud kogu kihelkonnas. Koos laulnud isamaalisi ja rahvalaule peale püha[de] laulude. Meier olnud ka esimene näitemängu mängija. Üle 40 aasta tagasi mängitud esimene näitemäng vallamajas pealkirjaga “Kustas kosib Mihklit”. (Rudolf Meier)
Voorekannastiku külast käidud Voore suurkülas koolis. Koolmeistriks olnud jutustaja kooliajal Krass. Ta olnud ikka vähe targem kui lapsed, aga mõned lapsed osanud tast paremini laulda küll. Käsku koolmeister olevat osanud küsida. Siit-kant käinud koolis ainult kolm päeva talve jooksul, kus pole siis muud saadud teha, kui oma tarkust näidata ja koolmeister näidanud siis koduõppimiseks lugemist ette. Jutustaja ema pole käinud koolis, aga lugeda oli osanud küll.
Leeri ajal jälle tehtud tööd, õpetajale kedrust, kootud sukka ja kinnast ja lappinud pesu. Olnud hirmus kiire. (Mai Lepik)
Jutustaja vanaisa Arukülast pole käinudki koolis. Isa oli käinud kaks päeva talvel, õppinud lugemist. Kirjutada ta pole osanud, vaid teinud ristid nime asemel alla. Kui jutustaja isa koha ostnud, siis teinudki ristid nime asemel alla, kusjuures ametnik hoidnud sulepea otsast kinni, sest ta pole osanud sulgegi käes hoida. Isa aeg koolmeistriks olnud sama küla peremees. (Jaan Kuusk)
Jutustaja emaema pole samuti koolis käinud. Ema käinud kaks päeva Kehalas. Kord kudunud koolis sukka, teine kord pidanud tööd tegema. Õpetajaks olnud Kehalas peremees Kruudop. (Anna Kuusk)
Üle 63 aasta tagasi käinud jutustaja Aruküla koolis. Õpetajaks olnud Peeter Rammu. Koolis käidud kus juhtunud ja mingisugust sundimist ka pole olnud. Õpetatud ka kirjutamist ja laulmist. Lugema ikka saadud õppida, kirjutama küll mitte. Jutustaja ema osanud lugeda, aga kirjutada mitte, ta pole koolis käinudki. (Mari Grüün)
Üks 66-7 aastat tagasi pole püsivamat koolimaja olnud. Õpetaja käinud talust tallu. Kolme küla peale olnud üks õpetaja. Ta saanud talust süüa ja õpetanud lugemist ja käskusid. Pärast õppinud ise laste käest kirjutamist, sest koolmeister kirjutada pole osanud. (Kaarel Triip)
Leoküla olnud enne Porkuni valla all ja Leokülast käidud Kadilas koolis, kus õpetajaks olnud Kala. Nüüd käivad Leoküla lapsed Jaagupis. (Anna Steinhaus)
Vähemalt 65 aastat tagasi käidud ikka Kadilas koolis. Kelgu peale pandud leivakott ja raamatud ja muudkui kooli. Koolmeistriks jutustaja aegu olnud Jansen, kes ise küll lugeda ja kirjutada osanud, aga ometi koolipoisid enesest targemaks oli lasknud minna. (Mihkel Saade)
Jutustaja on pärit Porkunist ega ole koolis käinudki. Nõudmist pole olnud ja poiss läinud kooli asemel tallu sulaseks. (Toomas Emba)
Merikülas pole kunagi kooli olnudki. Eks Meriküla lapsed käinud Koeraveres kui seal kool oli. Jutustaja ise pole koolis käinud. Olnud vaeste inimeste laps ja keegi pole pannud. (Leena Opu)
Üks 44 a tagasi käinud Koeraveres koolis. Õpetatud ikka korralikult lugemist, rehkendamist ja vene keelt. Kolm aastat kooli andnud vene keelele ikka kõva põhja alla. Kool alanud sügisel, 15. okt ja lõppenud kevadel 15. aprillil. Käidud kolm talve, neli päeva nädalas. (Jaan Kreek)
Jutustaja isa, pärit Koeraverest, pole käinud koolis, sest mingisugust kooli taolist pole olnud. Jutustaja ise on käinud küll koolis üks 65-6 aastat tagasi. Kool töötanud ainult üks aasta enne jutustaja kooliminemist. Kõrtsist viidud vein ära ja pandud kool sisse. Küti parun teinud selle kooli. Õpetatud lugemist, laulmist ja rehkendamist. (Jaan Lepp)
Jutustaja isa Injust pärit, pole käinudki koolis, aga osanud lugeda küll päris hästi. Jutustaja ise on käinud Injus koolis. (Anna Opu)
Ega siis vanasti nii kooli nõutud. Kes sai see läks. Ei vaesemad saanud ühti. Ja kodus pole muud raamatutki lugema õppimiseks olnud kui Vana Testament. Leeris teinud jutustaja kõik töid õpetajale. (Krõõt Tidvi)
Jutustaja pole koolis käinudki, sest kooli pole siis Injus olnud ja kuhugi mujale kooli ka pole nõutud. Kool tehtud Inju 70 aastat tagasi ja kui Koeraverre kool saanud, siis ühendatud Koeravere kooliga. Kodus õpetanud emad lugema. Enamjagu ikka kõik emad osanud pühasõnu lugeda. (Mari Opu)
Pole koolis käinud, sest jutustajal pole olnud ema ja kodus läinud tarvis. Üks koolituba ikka Vinnis oli olnud küll, aga ega sundust sinna minna küll pole olnud. (Ann Nõgu)
Vinnis olnud siis küll koolimaja, kui jutustaja kooliealine olnud. Koolimaja saadud üks 80 aastat tagasi. Koolis õpitud katekismust ja piiblilugu. Kirjutamist pole olnud ja jutustaja kirjutada ega kirja lugeda ei oska. Jutustaja isa ja ema, mõlemad pärit Vinnist, pole käinud koolis, sest nende ajal kooli pole olnud. (Eva Mägi)
Jutustaja isa pole käinud koolis, aga oli õppinud ise ka kirjutama. Ta oli mõisas toapoisiks olnud ja saanud kord ühe kirja, mille lugenud aabitsa kirjatähtede abil ära ja kirjutanud ka vastuse. Viimaks teinud mõisnik ka Vinni kooli, vist keisri käsul. (Johannes Mägi)
Jutustaja vanemad on käinud Vinni koolis, sest Pajustis vanasti kooli pole olnud (Ida Vakker).
EKLA, f 199, m 59, 199/212 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)