Päevik

VIII T.11
Sõitsin Tartust välja esmasp. 10.VIII 1931, kl. 23.30 ja jõudsin Kabala jaama, Viru-Nigula kihelkonnas, teisip. kl. viie paiku hommikul. Olin vähe aega jaamas, kus orienteerusin ümbruskonnaga. Samast lähtusin läheduses asuvasse Kabala karjamõisa asundusse. Esiteks käisin sääl Grau pool, siis samas endise kooliõpetaja abikaasa Leetsmanni pool. Edasi läksin samas asunduses elava Richteri juure, sealt edasi mines intervjueerisin teel Plutust. Samas asunduses käisin veel Villo pool ja kellegi väikemaa pidaja Kedderi juures. Edasi läksin Aasla külla.
Aasla külas käisin Kasesalgu talu sauniku Septeri juures ja samas talus Kasesalgu juures - kus ka lõunatasin. Aarla külast läksin edasi Nõmmise vabatkülla.
Nõmmise vabatkülas käisin Volde, Krupi ja Meieri juures. Liikusin edasi, et otsida öömaja samas külas. Mitmekordse küsimise pääle seda ei saanud, seetõttu läksin tagasi Meierite juure - kus olin öö teisip 11/kolm. 12 VIII.

VIII k. 12
Ööbinud Nõmmise vabatkülas, jätkasin järgmisel päeval tööd samas külas. Käisin esmalt Kulu juures, siis samas külas Õunase juures, kus pääle viimase küsisin ka ta naise ema Orgu. Nõmmise vabatkülast läksin Nõmmise külla nn. Nõmmise talu küla. (Suur enamus V.-Nigula külasid on sarnase jaotusega - ühed väiksemad, teised talud.)

VIII n.13.
Nõmmise külas käisin kõige esmalt Reivmannide juures, siis Voibergi, Sepa, Tennebergi, Jurjevi ja Siru pool. Sellest külast läksin Ulvi mõisa, kus ööbisin sama mõisa endise ja praeguse omaniku v. Winkleri juures - öösel kolmap. 12 - neljap. 13 VIII. Viimaks märgitud päeval jätkasin tööd Ulvi asunduses. Hommikul kõnetasin v. Winkleri. Siis läksin asunike juure, kus külastasin Kulu, Künkaid, Lillepead ja Krimmi. Ulvi asundusest läksin õhtuks Kõruna külla - siin olin öösel neljap. 13 (reede 14 VIII) (Omanik oli Aavik - hiljem leidsin märke selle kohta - ühtlasi tuli see muidugi meele.)
Järgmisel päeval jätkasin samas ümbruses tööd.

VII R.14.
Reede läksin Kõruna talukülast, kus öösel olin, sama küla vabatkülla. Vabatkülas käisin Külmaliku ja Vettiku juures. Pääle selle tulin uuesti Kõruna talu külla, siin ma kõnetasin Abroisid, Kuppu, Sarapuud ja Basligut. Kõruna küladest läksin Rihula karjamõisa asundusse.
Rihula mõnetalulises asunduses käisin Lilepea ja Aadamase juures. Samasse asundusse jäin ka ööseks reede 14 - laup. 15. Olin viimase jutustaja Aadamase poja pool, kes samas kohas on ka asunik.

VIII L. 15.
Laupäeva hommikul läksin Ulula külla. Siin külastasin paljuid kohti - Bastigu, Limanni, Rotemanni, Eriku, Tompsi ja Tilbi juures. Ulila külast läksin Kabala talu külla - siin käisin veel samal päeval Veskuse ja Liima pool. Öösel laup. 15/pühap 16 VIII olin Kabala jaamas - raudtee teemeister Grigondoi juures.

VIII P. 16.
Hommikul läksin Pada vallamajja, mis samas jaama juures - sääl vaatasin valla arhiivi seisukorra ja kontrollisin mõned kohad - kuna arhiiv on hiljuti korraldatud ja sekretär Kaav lubas minu eest lasta kirjutada kataloogi, ei olnud mul samas vallamajas pikemat peatust. Teateid saanud härra Kaavile, suulise traditsioonina, tulin jälle Kabala külla. Käisin siis veel Valdeki saunas. Kabalast läksin Aansallu.
Aansalu külas käisin Taateri, Toomiku ja Jalastu juures. Aansalu külast läksin endisse Aansalu karjamõisa, mis nüüd asunike oma. Siin olin öösel pühap. 16 - esm. 17 VIII - nimetatud mõisa endise rentniku, praeguse omaniku Tanki juures. Hommikul kõnetasin Tanke.

VIII E. 17.
Aansalust läksin üle Pötri külla. Esiteks käisin Laksi juures, siis teises kohas, kus samanimelised. Pääle selle käisin samas külas veel Koppeli juures. Siis läksin Voorse külla. Voorses käisin Kandelini, metsavahi ema Brinkmanni ja Ulmi pool. Voorsest tulin tagasi Pötri külla, kus käisin veel Sanuna pool. Siit läksin edasi Prööningu mõisa. (Praegu nimet. talu) Samas olin öösel esm.17 - teisip. 18 VIII, koha omaniku Veski pool. Viimaselt sain teateid suulise traditsioonika.

VIII T. 18.
Prööningult läksin hommikul Urtja külla (Üksik, väike, vaene vabatküla soos. Ümbruskonna rahva traditsioonis tihti nimet. “kõigevaesem küla”). Urtjas käisin Rootsilti, Brauni, Luku ja Olli juures. Edasi läksin Aarla asundusse. Aarla karjamõisa mõnekohalises asunduses. Käisin kolmes kohas - mõned teated sain Reinmannilt. Aarla asundusest läksin Sämi külla. Samal õhtul käisin veel samas külas Salu juures. Öösel olin teisip 18 - kolmap. 19 VIII Sämi külas, Raja talus, ülesostja Kalamehe pool.

VIII K. 19.
Sämi talu külas käisin Kupu, Mägi, Teibaki ja Tammiku juures. Edasi läksin Sämi vabatkülla, kus käisin Torupsoni, Kupu ja Sammuti juures. Sämi külast läksin Varudi mõisa asundusse.
Varudi asunduses käisin esiteks Männiku juures, siis läksin Varudi mõisa, kus veel endine ja praegune mõisnik K. Veiss. Ta saanud päriseks mõisa elutised ja 50 tünn [tündrimaa] ümber maad - kasutada on pääle selle veel 25 tünn [tündrimaa] ümber. Oli E. vabadussõjas Balti pataljoni ülem. Sain teateid suulise traditsiooni alal. Mõisast läksin Varudi külla, kus käisin Salu juures. Ööseks kolmap. 19 - neljap. 20 läksin Pikaristi koolimajja, kooli juhataja Kippari poole.

VIII N. 20.
Pikaristilt läksin neljapäeva hommikul läbi Salumäe küla või asunduse (endisel mõisa maal), kus kõnetasin Tõnissoni, Samma mõisa asundusse. Käisin mõisas, kus praegu [asub] ringkonna maavalitseja. Asundusest läbi minnes saime teateid ainult paaris kohas - Nõvakaste ja Strundi pool. Samma asundusest läksin Metsavälja külla.
Metsavälja külas käisin Nüriku, Krusbasti, Kullasepa ja Raudmanni pool. Samast külast tulin läbi Pada mõisa asunduse Pada külla. Öö olin Neljap. 20 - reede 21 Pada algkooli juhataja Joh. Kari pool.

VIII R. 21.
Pada külas käisin Kupu, Tiimuse, Kriksi ja Malva juures. Siis läksin edasi Pada vabatkülla, nn Toomiku külla, selles käisin Blumeri, Leuki ja Tõnissoni pool. Pada - Toomiku külast läksin teise Pada vabatkülla - Pada Arusse. Pada Aru külas käisin Puuga, Veskuse ja Olemi pool. Õhtul tulin viimaks mainitud kohast äärmise saju ja tormiga “Pada orgu”, kus samanimeline linnamägi. Ööseks jäin linnamäe jalal asuvasse esimese Pada kooliõpetaja Uhlbergi poja suvimajja, kus viimase abikaas suvitas.

VIII L. 22.
Laupäeva hommikul käisin Pada linnamäel, mis õhtul oli võimata tormi tõttu. Edasi läksin Võrkla külla. Võrklas käisin Ohmanni, Tiimuse ja Astoki juures. Võrkla külast läksin V.-Nigula pastoraati. Sääl vaatasin arhiivi seisukorra. Et pastor Alver mulle hiljem arhiivi nimestiku kirjutas, kroonika ja muud vajalised teated muretses Tartus kasutamiseks, läksin säält edasi samas Nigula kiriku juures asuvasse Kalvi vallamajja. Kalvi valla arhiiv oli just samal kevadel korraldatud ja registreeritud - tutvusin selle seisukorraga. Arhiivi nimestiku saatis sekretär Voormaasik mulle ärakirjutatult Tartu - ise ma sääl siis pikemalt ei peatunud. Öö olin Saunas Nigula kiriku juures asuvate Voibergide juures - laup. 22 - pühap. 23 VIII

VIII p. 23.
Üles tõustes sõitsin lähedal asuvasse V.-Nigula surnuaeda. Käisin Pada jões suplemas. Vaatasin endist vennastekoguduse palvemaja, Maarja kabeli varemeid ja tulin lõunaks V.-Nigula kirikumõisa tagasi, kus olin pühapäeva päälelõuna, siis vaatasin kirikut ja läksin kirikukülla.
Kirikukülas, mis koosneb mõnest perest, käisin Taali juures. Kiriku külast läksin Nugeri külla. Viimases käisin Kreeni ja Tiitso pool. Siis läksin läbi Kauguristi (vabatküla) küla - intervjueerisin Metsist, ja jõudsin ööseks Lila külla, Talu juure, kuhu mulle V.-Nigulast oli ette tellitud öömaja - pühap. 23 - esmasp. 24 VIII.

VIII E. 24.
Hommikul rääkisin Taluga. Siis jätkasin tööd Lila külas. Käisin Annuse juures. Siis samas külas M. ja J. Talu juures - edasi veel samas külas Tuleni ja Naaskli pool.
Lila külast läksin Kuusa (vabatküla) külla, selles käisin Klaoksi, Talu (viimase juures sain teateid ka sääl külas olevalt Sarapikult) ja Siimanni pool. Kuusa külast läksin Kutsala (vabatküla ja taluküla) küladesse.
Kutsala külas külastasin Mikkeri, Mallot, vanadekodus Bluumi, ja külas veel Heinmanni. Kutsala vabat külas sain teateid T. ja J. Heinolt. Ööseks esmasp. 24 - teisip. 25 VIII läksin Malla mõisa, kus asub 6 kl. algkool, mille juhataja Kasemetsa pool ööbisin.

VIII T. 25 Hommikul kõnetasin Kasemetsa. Koolist ära minnes läksin samas läheduses asuvasse Kuuda-Malla vallamajja. Sääl vaatasin arhiivi ja kirjutasin ühe preili kaasabil valla arhiivi nimestiku. Õhtul käisin Kunda-Kurekülas Lassikute pool ja tulin tagasi vallamajja, kus olin öö teisip. 25 - kolmap. 26.

VIII K. 26 Hommikul läksin Kunda külla, kus käisin Katko, Salli ja Rubergi juures. Samast külast läksin lähedasse Siberi-Liiva vabatkülla, Parimlahki juure. Edasi läksin Kunda mõisa, kus rahvaülikool. Kunda mõisast läksin samanimelisse alevisse, kus mulle Kunda-Malla vallasekretär ja vallavanem näitasid vaatamisväärsemaid kohti - tamme, elektrijaama, Kunda uut kirikut, surnuaedu ja kaheli varemeid. Öösel kolmap. 26 - neljap. 27 olin Kunda alevis vallavanem Küssa pool.

VIII N. 27 Hommikul sain teateid härra Kiissalt. Edasi läksin Kuuda alevi Mageranna elaniku Rottmanni poole. Siit edasi läksin Ojakülla. Oli laadapäev või midagi sarnast - oli sel päeval raske jutustajaid leida. Teateid sain Ojakülas Mutikult ja Hagesilt. Paaskülas intervjueerisin kolme Hagesit. Paaskülast tulin Sarapiku koolimajja, kus sain mõned teated härra Rõigaselt, kes samas kooliõpetaja. Ööseks neljap. 27 - reede 28 VIII läksin läbi Kunda alevi Letipä külla, kus rannas ööbisin samas külas purjekakapteni Uhlmanni pool, saades ka teateid.

VIII R. 28 Läksin üles tõustes Letipä külla metsavahi Tompsoni juure. Edasi läksin Männiku vabatkülla, kus teateid sain K. ja M. Schulgerilt. Neeme külas, kus mõni talu, käisin Mikkeri pool. Siit läksin lähedusse rannakülla - Lahekülla, kus mõningaid andmeid sain U. ja G. Nortmannilt. Lahekülast läksin õhtuks Pärna külla, kuhu jäin ööseks reede 28 - laup. 29 VIII Möldri talu Neuholzide poole. Viimasest kohast sain ka teateid.

VIII L. 29 Hommikul käisin veel samas külas Pärna juures. Pärna külast läksin Ongu külla, kus kõnetasin Pärna. Samast tulin Unukse vabatkülla, kus käisin Rätsepa juures. Samas läheduses Adriko külas käisin Vahtra ja Ponni pool. Adrikost tulin Unukse kooli, säält liikusin jälle edasi Unukse külla. Viimases käisin Pakkeri ja Rätsepa pool. Õhtuks jõudsin Vasta mõisa, kus veel endine mõisa omanik peab sama mõisa osi asundustaluna, ise on ta Ulvi endise mõisniku, praeguse asuniku v. Winkleri vanem vend. Ööseks laup. 29 - püh. 30 jäin viimaks mainitud mõisa v. Winkleri poole.

VIII P. 30 Pühapäeva hommikul käisin Vasta algkoolis. Sain teateid säälselt kooliõpetajalt Greenbergilt. Edasi liikusin Koila. Koilas käisin kõige enne koolimajas. Siis käisin samas külas Andesti ja Mäeri juures. Siit läksin edasi Kalvi mõisateel teateid saamata - vaatamata küsimisele. Kalvi asunduses rääkisin Karuniga. Edasi käisin Kalvi mõisas, kus veel endine mõisnik parun Stackelberg. Uuesti läbi tulles Kalvi asundusest ei kuulnud midagi märkimisväärset. Liikusin edasi Aseri vabatkülla, saades siin teateid Rätsepalt ja Omblerilt. Aseri talukülast ei saanudki teateid, kuigi ma käisin sääl pere-perelt. Aseri asunduses käisin Kõrviku pool. Läbi Aseri aleviku (vabriku ümbruse) läksin samanimelisse kooli ja siit edasi Rannu koolimajja - siia jäin ööseks püh. 30 - esm. 31 VIII koolijuhataja Eiki poole. Viimaselt sain suulist traditsiooni.

VIII E. 31 Esmaspäeval sõidutas nüüd härra Eik vastava ümbruse külades umbes kümnekilomeetrilise ringi. Teateid sain Koikkülas Kallipilt ja Uhmannilt, Rannu-Tammekülas Kruusilt ja Voorelilt. Koogu asunduses käisin Takjase juures. Koogust läksin Härjapää külla - selles käisin Lukkeni, Reeberti ja Sepiku juures. Härjapää külast läksin õhtul raudteel Sondasse - ümbruses on vaid soo. Sonda jaama juures käisin algkoolis ja siis sõitsin õhtul (öösel) Tartu tagasi.

EKLA, f 199, m 49, 18/29 < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge (1931)