Suuline traditsioon - AsustuskÃŒsimus - Asustusteateid ÃŒldiselt

Nõmmise vabatkÌla asutatud umbes 60. aasta eest - enne lapik sööt, osalt varem Ìlesharitud - mõisa kÀes olnud. Elanikud on tulnud siia Ìmbruskonna saunikud - peremeeste kruntidelt. Enamus on Nõmmise talu kÌlast - tulnud siia, et saanud maad. Peremeeste saunade juures pole olnud isegi aia maad. KÀidud töis kus saadud - samas kÌlas on paljud elanikud kes juba asutamisajast - Volde, Krupp, Org, Lillepea, Kergejalg, Kiil, Oll - mõnedel mehed ja naised on kÌll eri aegadel sissetulnud. (Hendrik Kergejalg)
Ulvi mõisa endine omanik A. v. Winkler saanud oma mõisast asundustalu, samad alad kus pÀÀl mõisa hooned. Saanud selle kui endine omanik - valla soovil. Vene sõjast ta võtnud osa. VahepÀÀl, kui revolutsiooni segadused, tulnud Àra. Eesti sõjast pole osa võtnud - sel ajal ta olnud Tallinnas kaitseliidus. (Alexander Winkler)
Rihula mõisa asundusse on jÀÀnud kohalikud elanikud, endised mõisa töölised. Üldse on asunduses 4 talu ja 2 kÀsitöö krunti. Kas keegi enne vÀljastpoolt V.-Nigulat tulnud, seda ei tea. (August KÃŒngas)
Kabala kÌla on jutustaja vanemate aeg olnud Kabala mõisa ligi. Jutustaja Àia poisikesepõlves (Ài suri 86. a. vanusena 23. a. eest) on kÌla põlenud - siis on laiali ehitatud. Praegu on tÀiesti laiali.
Enne ilmasõda on tahtnud Pada parun Kabala kÃŒla Kabala karjamõisa kÃŒlge liita (Kabala karjamõis kuulus Padale) ja kÃŒlale anda Satsu karjamõisa maad - raudtee ÀÀres, soos. Pole minna tahetud - ega pole mõisal ka sarnase liitmise õigust olnud - parun tahtnud seda niisama koduse kokkuleppe teel teha. Jutustaja on veel Tallinnas Poska juures kÃŒsimas kÀinud - et kas on õigus nii teise kohta saata - seda pole ikka olnud. Üks elanik oli ainult vabatahtlikult oma maad nii vahetanud. Mõisnik on kÃŒll vihane olnud, et ei saanud - kuid teha pole midagi olnud. See olnud umbes 22 a. tagasi, kui need sekeldused sellepÀrast olid. (Joosep Liima)
Aansalus on enne olnud suur mõis. Jutustaja vanemate ajal veel (tÀh. peamõis) - siis kui need juba tÀisealised. Pada mõisnik on ostnud selle ja teinud oma karjamõisaks - kui vanad jutustaja vanemad siis just olid, ei tea. Mõisa maja on lahutatud. Pool on viidud Kabalasse, pool Satsu, viimane, samuti kui Kabalagi oli Pada karjamõis. Sinna olnud ehitusi vaja.
Samuti olnud Prööningu (Ulrichstal) pÀris suure saksa (Ulrichstali) kÀes ja mõisa kirjas. Arvata 50-60 a. tagasi on mÌÌdud see harilikuks talu kohaks - enne olnud see veel ajutiselt Samma mõisa kÀes. Talunik ehitanud maja uuesti - vÀhemaks. (Liisa Jalastu)
Põtri kÌla Surusaare talu Laksid olla puhast eesti tõugu - siin olla mingisuguel põhjusel esimese öö õigus vahele jÀÀnud. Jutustaja Ìhes perega imestab, miks neid pole mingisugust ekskursiooni vaatama toodud - sest nad on niivõrd erinevad (seda nad on - isikliku tÀhelepanu jÀrele ka. Sattusin sinna juhuslikult - enne kui neist midagi kuulnud olin. Inimesed on kõik imestamisevÀÀriliselt tugevad, karvased, tömbid, loiud jm. Oli parajasti veel rehepeksu pÀev - tahm ja tolm tegid oma töö selles muljes - tuletas Ìldiselt midagi eelajaloolist inimest meelde - pole veel kunagi midagi sarnast enne nÀinud - kuid kõige tÌÌpilisem ja karvasem olnud veel kodust Àra - nagu hiljem kuulsin). (Jaan Koppel)
Voorse, Pada karjamõis, olnud enne suur - 1905. a jÀrgi on mõisnik siia teinud kuus peret, mõisamaale - (umbes 3 tiinulised krundid) - ka on põldu halva maa tõttu metsa alla jÀetud. Neid kohti pole senini ostetud - karjamaad veel kruntimatagi. Mõisnik oli kohtadele kõik hooned asutanud. 1921. a jagatud veel see osa, mis mõisa kÀes, kolme krunti. Karjamõisa asutamisaega ei tea. 1905 a. tehtud kohad pÀris põllule.(JÌri Kandelin)
Kui jutustaja mees veel poisike, olnud (ta oli paar aastat jutustajast vanem) Urtja kÌla asemel veel mets. Alles pÀÀle selle on siin kÌla tehtud. Jutustaja mees ja Àmm ongi esimesed siia kÌlla tulijad olnud - võib olla tulid siis ka mõned teised. VÀhe hiljem on hakanud elanikke tulema Aarla kÌlast - sauna või vabatkohtadelt. Praegu on 10 peret (7 neist kuuluvad Samma mõisa, 3 Ulvi alla). Enne pole kusagilt lage olnud - igaÌks juurinud omale maa. Hunte on mets tÀis olnud. (Kai Rootsilt)
SÀmi kÌla peremehed pole omal saunikuid pidanud - nii palju kui jutustaja mÀletab. Tarbekorral saadud mõisa maalt - vabatkÌlast. (Mart Kupp)
Varudi asunduses on jutustaja teades kõik kauemat aega Nigula kohalikud inimesed - Enamuses endised mõisa töölised. HÀrra Veiss ise endine mõisa omanik on saanud umbes 48 hektarit maad. Ta olnud Balti pataljoni Ìlem E. vabadussõjas. (Alexander MÀnnik)
Jutustaja poisikesepõlves on Malla mõisast vahetatud koera või koerte vastu Varudisse 2 poisikest. Hurdad kutsutud neid. Nad on siin teolisteks saanud. Jutustaja ise olnud nendega tuttav. (Juhan Salu)
Vastas olnud varem kÌla, 47-52 a. eest on mõisnik selle hÀvitanud, kokku 12 peret. 6 hÀvitanud enne, 6 hiljem. Maa võetud mõisa kõlge. Mõnest majast tehtud ladu vm. Ta on enne Jakobi pÀeva Ìles öelnud, nii et kevadel tulnud kolida. Maad ei ole kuuendikud olnud (viimaseid olnud Vastal ainult Ìks koht, Kongla, Ranguristi kÌla juures). Elanikke ei ole jumala hooleks jÀetud, nad asetatud Ìmber - 4 Nugeri kÌlasse, mõned Unuksesse jm. Suuremad kohad jaotatud neile pooleks jne. (Toomas Kreen)
Jutustaja isaisa on 1800. a. sÃŒndinud. Siis kui ta paarikÃŒmne aastane umbes, on põlenud Lila kÃŒla, millal see asutatud, ei tea. Siis olnud kÃŒlas 27 talu ja umbes 50 vabatsauna, kõik koos. Ainult 7 talu jÀÀnud siis jÀrele, mis teisel pool teed. Tuli saanud alguse söe toomisest teisest talust. Üks vananimene toonud. Koju jõudes kergitanud söe nõu kaant, et vaadata kas söed alles hõõguvad - siis viinud tuul tule rÀÀstasse. Põlenud terve kÃŒla. Suvel kuiv aeg olnud. Inimesed olnud kÃŒlast Àra, kari metsas. Olid vaid ÃŒksikud koduhoidjad. Siis olnud ÃŒmbrus kui tulemeri. Ainult ÃŒks vett tÀis pesuastjas jÀÀnud kaevuÀÀres alles. Uuesti ehitamiseks tellinud mõis Mustvee poolt venelased. Hiljem, 1874, on kÃŒla laiali viidud. Lahutatud ka vabat- ja talukÃŒla. VabatkÃŒla nimetati Kuuru. Viimasele antud Sarapiku ÀÀre maad. Need olnud poolharitud alad mõisa ja kÃŒla rajal. (Simu Talu)
Jutustaja olnud kÌla asutamise ajal 7-8 a. vana. Tema isa tulnudki esimesena siia (jutustaja praegune asukoht so. Kutsala kÌla), asunud vabatkÌlla. Mõni lapp oli põldu - muu olnud kõik sula mets, sellest hiljem haritud juure. Asumise ajal ei ole antud mingisugust kergendust. Majad on tehtud tÀiesti oma kulul - mõisa poolt pole midagi saanud. Maja olnud elaniku enda, maa mõisa oma. Kellega vastuollu sattunud, sellel pole enam luba antud uut ehitada. (Tõnis Heino)
Jutustaja isa on rÀÀkinud, et Villavere karjamõis on olnud enne Kutsala kÌla maa. Tema mÀlestuse ajal (so. jutustaja isa) võetud see kÌlalt. Jutustaja isa on saanud veel rukkid Àra lõigata - teistel jÀÀnud needki alles lõikamata ja võetud mõisale. Inemestel Kutsalas jÀÀnud seejagu maad vÀhemaks. Enne on olnud kuulda, et tegu vÀhendatakse, kuid see on jÀÀnud endises suuruses. Mõis pÌsis kuni jagamiseni 1921. a. Malla mõisa karjamõisana. (Joosep Leino)
Malla mõis jagati oma kohalikele töölistele, teenijatele ja sõduritele, omanik kindralmajor Lvovsky saanud mõisa sÌdame, ta andnud selle riigile tagasi, sest ta volinik pidanud seda nii, et pidanud ligi maksma. (August Kasemets)
Siberi-Liiva kÃŒla asutati 46 a. tagasi. Jutustaja mehel olnud Kunda kÃŒlas oma saun - tema tulnud siia esimesena - vedanud sauna siia. Teistel teinud mõis. Asutatava kÃŒla maa oli enne Kunda kÃŒla karjamaa. Siia tulevad elanikud olnud kõik Nigula kihelkonnast - enne Kunda kÃŒlaga segi, elasid kas saunikutena või vabatmail. Maa olnud siin paljas liiv. Keegi pole tulla tahtnud. Öelnud ise, et kõige viletsamad ja vaesemad saadetakse Siberisse - nii ka neid - et maa liivane, hakati kutsuma seda kÃŒla Siberi-Liivaks. Siin saadud 4 vakamaad paljast põldu - hiljem halbadel tingimustel ka heinamaad. (Mari Parinbahk)
PÀrna kÃŒla elanikud on kõik mitmendast põlvest kohal. Jutustaja ise teab enda olevat kolmas põlv. Neljas või viies põlv tagasi on rootsi sõja ajal siin rootslased olnud - elanikud lÀinud rettu. Rootslased löönud kurikaga vastu pesukÃŒna ja kutsunud rahvast koju. Möldri talu lauda taha olla nad palju vara matnud. Kas neid mõni siin pÃŒsima jÀi, ei tea. Üks PÀrna kÃŒla PÀrna talu JÃŒri PÀrn, 76 a. vana, on kirikukirja jÀrgi samas kÃŒlas viies põlv, kuid vÀljaspool kirja on veel seitsmes põlv teada. (Miina Neuholz)
Jutustaja olnud enne mujal, 52 a. tagasi tuli ta Aseri vabatkÌlla, see kuulub Kalvi mõisa alla. Siin olnud asumine vÀga raske. Põldu saanud 9 vakamaad - heinamaa pÀÀle selle - seda olnud mitte vÀhem kui 8 vakamaad, karjamaa oli sellest kõigest eraldi, Ìhine kogu kÌlale. Mõis andnud Ìhe talu maja, sellest ehitanud jubustaja mees omale maja - maa olnud harimata, tÌhi nõmm. Kohustusi pole kergendatud, kuid alul andnud mõis paari hÀrgi kÌndmiseks. Aetud kuidagi lÀbi. (Anu RÀtsep)
Kui jutustaja umbes 21-aastane, võtnud Kalvi mõis Aseri kÌla maadest Ìhe vÀlja oma kÌlge - see olnud enne talude kÀes. Maju pole sellel vÀljal olnud. (Kaarel Ombler)
Jutustaja on MesikÌlas sÌndinud. Sin olnud siis 4 suurt talu. Aseri vabriku ehitamisel olnud rendikohad veel. Jutustaja isa karjamaa võetud vabriku alla. Kahe talu maad võetud tervelt. Need lÀinud KorkkÌlla. Teised 2 talu ja vabadikud jÀid paigale. Viimaste karjamaad on ka vabriku alla võetud. Antud neile teisest kohast mereÀÀrest. Need maad olid siis Koogu mõisa all. (Elisabet Lukken)

EKLA, f 199, m 49, 133/142 (21) < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge (1931)