Suuline traditsioon - Asustusküsimus - Asustusteateid üldiselt

Nõmmise vabatküla asutatud umbes 60. aasta eest - enne lapik sööt, osalt varem ülesharitud - mõisa käes olnud. Elanikud on tulnud siia ümbruskonna saunikud - peremeeste kruntidelt. Enamus on Nõmmise talu külast - tulnud siia, et saanud maad. Peremeeste saunade juures pole olnud isegi aia maad. Käidud töis kus saadud - samas külas on paljud elanikud kes juba asutamisajast - Volde, Krupp, Org, Lillepea, Kergejalg, Kiil, Oll - mõnedel mehed ja naised on küll eri aegadel sissetulnud. (Hendrik Kergejalg)
Ulvi mõisa endine omanik A. v. Winkler saanud oma mõisast asundustalu, samad alad kus pääl mõisa hooned. Saanud selle kui endine omanik - valla soovil. Vene sõjast ta võtnud osa. Vahepääl, kui revolutsiooni segadused, tulnud ära. Eesti sõjast pole osa võtnud - sel ajal ta olnud Tallinnas kaitseliidus. (Alexander Winkler)
Rihula mõisa asundusse on jäänud kohalikud elanikud, endised mõisa töölised. Üldse on asunduses 4 talu ja 2 käsitöö krunti. Kas keegi enne väljastpoolt V.-Nigulat tulnud, seda ei tea. (August Küngas)
Kabala küla on jutustaja vanemate aeg olnud Kabala mõisa ligi. Jutustaja äia poisikesepõlves (äi suri 86. a. vanusena 23. a. eest) on küla põlenud - siis on laiali ehitatud. Praegu on täiesti laiali.
Enne ilmasõda on tahtnud Pada parun Kabala küla Kabala karjamõisa külge liita (Kabala karjamõis kuulus Padale) ja külale anda Satsu karjamõisa maad - raudtee ääres, soos. Pole minna tahetud - ega pole mõisal ka sarnase liitmise õigust olnud - parun tahtnud seda niisama koduse kokkuleppe teel teha. Jutustaja on veel Tallinnas Poska juures küsimas käinud - et kas on õigus nii teise kohta saata - seda pole ikka olnud. Üks elanik oli ainult vabatahtlikult oma maad nii vahetanud. Mõisnik on küll vihane olnud, et ei saanud - kuid teha pole midagi olnud. See olnud umbes 22 a. tagasi, kui need sekeldused sellepärast olid. (Joosep Liima)
Aansalus on enne olnud suur mõis. Jutustaja vanemate ajal veel (täh. peamõis) - siis kui need juba täisealised. Pada mõisnik on ostnud selle ja teinud oma karjamõisaks - kui vanad jutustaja vanemad siis just olid, ei tea. Mõisa maja on lahutatud. Pool on viidud Kabalasse, pool Satsu, viimane, samuti kui Kabalagi oli Pada karjamõis. Sinna olnud ehitusi vaja.
Samuti olnud Prööningu (Ulrichstal) päris suure saksa (Ulrichstali) käes ja mõisa kirjas. Arvata 50-60 a. tagasi on müüdud see harilikuks talu kohaks - enne olnud see veel ajutiselt Samma mõisa käes. Talunik ehitanud maja uuesti - vähemaks. (Liisa Jalastu)
Põtri küla Surusaare talu Laksid olla puhast eesti tõugu - siin olla mingisuguel põhjusel esimese öö õigus vahele jäänud. Jutustaja ühes perega imestab, miks neid pole mingisugust ekskursiooni vaatama toodud - sest nad on niivõrd erinevad (seda nad on - isikliku tähelepanu järele ka. Sattusin sinna juhuslikult - enne kui neist midagi kuulnud olin. Inimesed on kõik imestamisevääriliselt tugevad, karvased, tömbid, loiud jm. Oli parajasti veel rehepeksu päev - tahm ja tolm tegid oma töö selles muljes - tuletas üldiselt midagi eelajaloolist inimest meelde - pole veel kunagi midagi sarnast enne näinud - kuid kõige tüüpilisem ja karvasem olnud veel kodust ära - nagu hiljem kuulsin). (Jaan Koppel)
Voorse, Pada karjamõis, olnud enne suur - 1905. a järgi on mõisnik siia teinud kuus peret, mõisamaale - (umbes 3 tiinulised krundid) - ka on põldu halva maa tõttu metsa alla jäetud. Neid kohti pole senini ostetud - karjamaad veel kruntimatagi. Mõisnik oli kohtadele kõik hooned asutanud. 1921. a jagatud veel see osa, mis mõisa käes, kolme krunti. Karjamõisa asutamisaega ei tea. 1905 a. tehtud kohad päris põllule.(Jüri Kandelin)
Kui jutustaja mees veel poisike, olnud (ta oli paar aastat jutustajast vanem) Urtja küla asemel veel mets. Alles pääle selle on siin küla tehtud. Jutustaja mees ja ämm ongi esimesed siia külla tulijad olnud - võib olla tulid siis ka mõned teised. Vähe hiljem on hakanud elanikke tulema Aarla külast - sauna või vabatkohtadelt. Praegu on 10 peret (7 neist kuuluvad Samma mõisa, 3 Ulvi alla). Enne pole kusagilt lage olnud - igaüks juurinud omale maa. Hunte on mets täis olnud. (Kai Rootsilt)
Sämi küla peremehed pole omal saunikuid pidanud - nii palju kui jutustaja mäletab. Tarbekorral saadud mõisa maalt - vabatkülast. (Mart Kupp)
Varudi asunduses on jutustaja teades kõik kauemat aega Nigula kohalikud inimesed - Enamuses endised mõisa töölised. Härra Veiss ise endine mõisa omanik on saanud umbes 48 hektarit maad. Ta olnud Balti pataljoni ülem E. vabadussõjas. (Alexander Männik)
Jutustaja poisikesepõlves on Malla mõisast vahetatud koera või koerte vastu Varudisse 2 poisikest. Hurdad kutsutud neid. Nad on siin teolisteks saanud. Jutustaja ise olnud nendega tuttav. (Juhan Salu)
Vastas olnud varem küla, 47-52 a. eest on mõisnik selle hävitanud, kokku 12 peret. 6 hävitanud enne, 6 hiljem. Maa võetud mõisa kõlge. Mõnest majast tehtud ladu vm. Ta on enne Jakobi päeva üles öelnud, nii et kevadel tulnud kolida. Maad ei ole kuuendikud olnud (viimaseid olnud Vastal ainult üks koht, Kongla, Ranguristi küla juures). Elanikke ei ole jumala hooleks jäetud, nad asetatud ümber - 4 Nugeri külasse, mõned Unuksesse jm. Suuremad kohad jaotatud neile pooleks jne. (Toomas Kreen)
Jutustaja isaisa on 1800. a. sündinud. Siis kui ta paarikümne aastane umbes, on põlenud Lila küla, millal see asutatud, ei tea. Siis olnud külas 27 talu ja umbes 50 vabatsauna, kõik koos. Ainult 7 talu jäänud siis järele, mis teisel pool teed. Tuli saanud alguse söe toomisest teisest talust. Üks vananimene toonud. Koju jõudes kergitanud söe nõu kaant, et vaadata kas söed alles hõõguvad - siis viinud tuul tule räästasse. Põlenud terve küla. Suvel kuiv aeg olnud. Inimesed olnud külast ära, kari metsas. Olid vaid üksikud koduhoidjad. Siis olnud ümbrus kui tulemeri. Ainult üks vett täis pesuastjas jäänud kaevuääres alles. Uuesti ehitamiseks tellinud mõis Mustvee poolt venelased. Hiljem, 1874, on küla laiali viidud. Lahutatud ka vabat- ja taluküla. Vabatküla nimetati Kuuru. Viimasele antud Sarapiku ääre maad. Need olnud poolharitud alad mõisa ja küla rajal. (Simu Talu)
Jutustaja olnud küla asutamise ajal 7-8 a. vana. Tema isa tulnudki esimesena siia (jutustaja praegune asukoht so. Kutsala küla), asunud vabatkülla. Mõni lapp oli põldu - muu olnud kõik sula mets, sellest hiljem haritud juure. Asumise ajal ei ole antud mingisugust kergendust. Majad on tehtud täiesti oma kulul - mõisa poolt pole midagi saanud. Maja olnud elaniku enda, maa mõisa oma. Kellega vastuollu sattunud, sellel pole enam luba antud uut ehitada. (Tõnis Heino)
Jutustaja isa on rääkinud, et Villavere karjamõis on olnud enne Kutsala küla maa. Tema mälestuse ajal (so. jutustaja isa) võetud see külalt. Jutustaja isa on saanud veel rukkid ära lõigata - teistel jäänud needki alles lõikamata ja võetud mõisale. Inemestel Kutsalas jäänud seejagu maad vähemaks. Enne on olnud kuulda, et tegu vähendatakse, kuid see on jäänud endises suuruses. Mõis püsis kuni jagamiseni 1921. a. Malla mõisa karjamõisana. (Joosep Leino)
Malla mõis jagati oma kohalikele töölistele, teenijatele ja sõduritele, omanik kindralmajor Lvovsky saanud mõisa südame, ta andnud selle riigile tagasi, sest ta volinik pidanud seda nii, et pidanud ligi maksma. (August Kasemets)
Siberi-Liiva küla asutati 46 a. tagasi. Jutustaja mehel olnud Kunda külas oma saun - tema tulnud siia esimesena - vedanud sauna siia. Teistel teinud mõis. Asutatava küla maa oli enne Kunda küla karjamaa. Siia tulevad elanikud olnud kõik Nigula kihelkonnast - enne Kunda külaga segi, elasid kas saunikutena või vabatmail. Maa olnud siin paljas liiv. Keegi pole tulla tahtnud. Öelnud ise, et kõige viletsamad ja vaesemad saadetakse Siberisse - nii ka neid - et maa liivane, hakati kutsuma seda küla Siberi-Liivaks. Siin saadud 4 vakamaad paljast põldu - hiljem halbadel tingimustel ka heinamaad. (Mari Parinbahk)
Pärna küla elanikud on kõik mitmendast põlvest kohal. Jutustaja ise teab enda olevat kolmas põlv. Neljas või viies põlv tagasi on rootsi sõja ajal siin rootslased olnud - elanikud läinud rettu. Rootslased löönud kurikaga vastu pesuküna ja kutsunud rahvast koju. Möldri talu lauda taha olla nad palju vara matnud. Kas neid mõni siin püsima jäi, ei tea. Üks Pärna küla Pärna talu Jüri Pärn, 76 a. vana, on kirikukirja järgi samas külas viies põlv, kuid väljaspool kirja on veel seitsmes põlv teada. (Miina Neuholz)
Jutustaja olnud enne mujal, 52 a. tagasi tuli ta Aseri vabatkülla, see kuulub Kalvi mõisa alla. Siin olnud asumine väga raske. Põldu saanud 9 vakamaad - heinamaa pääle selle - seda olnud mitte vähem kui 8 vakamaad, karjamaa oli sellest kõigest eraldi, ühine kogu külale. Mõis andnud ühe talu maja, sellest ehitanud jubustaja mees omale maja - maa olnud harimata, tühi nõmm. Kohustusi pole kergendatud, kuid alul andnud mõis paari härgi kündmiseks. Aetud kuidagi läbi. (Anu Rätsep)
Kui jutustaja umbes 21-aastane, võtnud Kalvi mõis Aseri küla maadest ühe välja oma külge - see olnud enne talude käes. Maju pole sellel väljal olnud. (Kaarel Ombler)
Jutustaja on Mesikülas sündinud. Sin olnud siis 4 suurt talu. Aseri vabriku ehitamisel olnud rendikohad veel. Jutustaja isa karjamaa võetud vabriku alla. Kahe talu maad võetud tervelt. Need läinud Korkkülla. Teised 2 talu ja vabadikud jäid paigale. Viimaste karjamaad on ka vabriku alla võetud. Antud neile teisest kohast mereäärest. Need maad olid siis Koogu mõisa all. (Elisabet Lukken)

EKLA, f 199, m 49, 133/142 (21) < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge (1931)