Suuline traditsioon - Asustusküsimus - Maamõõtmine (kruntimine)

Nõmmise-vabatküla on Ulvi mõisa järgi. Praegu 16 elukohta. Varem olnud enam. Üks jaotatud paari aasta eest teiste keskel ära, sest omanik surnud pärijateta. Üks teine koht hävitatud ka kolme aasta eest (6 tiinu + üks vakamaa).
Maad olnud kuni 3 a. tagasi mõõtmata. 2½ tiinulised alad umbes - kõik olnud mitmes tükis - siis saadud enam vähem koomale. (Jutustaja kohal on 9 vakamaad tündrimaad, 6 vakamaad vabatmaad, 1 vakamaa aed.) Harilikult olnud enne mõõtmist eraldi tündrimaad, vabatmaad, siis karja ja heinamaad ja aed. Mõõtes saadud enamasti ühte tükki - põllud, karja ja heinamaa ja mõnikord aed jäänud ikka eraldi. (Hendrik Kergejalg)
Nõmmise külas on talusid müüma hakatud umbes 50 a. tagasi - sellest ajast pääle on ka talud krunditud - eri ajal, nii kuidas selle järgi tarve oli müümise tõttu. Nõmmise küla majad olid Kruntimisel paigale jäänud. (August Reinmann)
Kui jutustaja umbes 15-aastane olnud, olnud Kõrma küla kõik koos Oidu mäe ümber - oru veeres. Sellest ajast hakatud laiali viima. Kohti siis küll veel krunditud pole, kuid mõisnik andnud niisama ühes tükis alad kätte. Mõniteist aastat siis edasi järgnenud kruntimine - neis piires mis müüdud - sel ajal omas küla praeguse kuju. Praegu on majad täitsa laiali. Vabatküla on jäänud endise paiga pääle - üldjoonis. Vabatküla on vist sama vana kui talukülagi. See on üks küla talukoht, mis on tükeldatud. Krepostis on vabatküla ala nimetatud Kõrma talu nr 2.
Rihula karjamõis (Ulvi oma) on see varem olnud, kui jutustaja mälestus ulatab, kuid kui maid hakatud mõõtma, umbes 50 aastat tagasi, leitud mõisnik sellele 2 talu Kõrma külast umbes 15 tiinu põllumaad, asemele ära võetud maa eest teinud selle omanikele üha küla talu pooleks, mis seni suurem on olnud kui teised. Maad olnud enam-vähem ühes headuses, ei tea mis neis 1/6 oli või kuidas. Umbes samal ajal on Rihula karjamõisa hooned viidud põllu seest metsa veere, vist et siis parem olnud loomi karjatada. (Maarja Lillepea)
Miila külas teo ajal oli 20 talu, 6 neist olnud 1/6 maal. Pääle kruntimist (umbes üle 30 a. tagasi) vähenenud kohtade arv 6 võrra. Mõisa külge pole küll võetud, ka mitte kuuendikke. Vististe krundid on suuremad. Mäitse koha ligi on küll 1/6 karjamõisaks tehtud, nn Miila-Mäitse jutustaja mälestuse aeg. Vist siis kui ta 20-30 a. vana olnud. Enne sõda antud mõisa käest uuesti ära rendile, jäis siis vist asundustaludeks. (Hans Tomps)
Põtri küla krunditud 56 a. eest 7 talu (suurem neist 47 tiinu) ja üks vabadik. Olevat mõisa kuuendik. Küla olnud enne koos, siis on viidud laiali.(Jüri Laks)
Varudi küla on krunditud jutustaja koolipõlves, umbes 60 a. tagasi. Enne olnud küla koos Vana-Varusi külas, siis on laiali viidud. Saunad on külast umbes 1 kilomeeter kaugel nn. Lutska külas. (Edasi vaadata sama jutustaja müügiteateid.) (Juhan Salu)
Jutustaja sündimise ajal Pada küla kruntidesse pandud. Enne olnud kõik küla segi, siis lahutatud talu ja vabatkülad. Viimased on Padal kaks - üks nn. Pada-Aru, teine Toomika küla, et vabatküla Padal kahte sattus, olnud tingitud maast, koos polevat nii palju ruumi olnud. Samuti saanud karjamaad siis lähemale. Pada kohad on läbistikku 30 tiinu suured. (Anton Kriks)
Enne kruntimist olnud Võrkla ja ta vabatküla koos. Kruntmisel viidud Võrkla ja ta popsid lahku. Viimased viidud Pada-Russe ja Toomika külla. Võrkla jäänud vaid talu küla. Samal ajal laiali ehitatud. Mõisnik andnud 100 rubla majade ümberehitamise kulu. Ehitamisel on siin antud mõisa poolt ka aknaklaas ja telliskivid korstna tarvis. Aknaraamid tehtud ka mõisa poolt, kuna uksed olnud oma teha (valla mehed koos ehitasid). Kruntimise aega ei tea. (Jüri Astok)
Nugeri küla on krunditud 65 a. tagasi. Umbes kolm talu on sel puhul omalt kohalt välja viidud. Mõisnik ehitanud need uuesti. Kohad on mõnekümne tiinused. (Jakob Tiitso)
Letipä külas olnud enne kruntimist, Malla ja Kunda mõisate maad segi lappida kaupa. Kruntimisel on tehtud ühtlustamiseks nii, et Malla saanud Letipä küla tervelt omale ja Kunda sai selle vastutasuks osad Villavere karjamõisa maist, need olid enne kõik Malla mõis omad. Krunditi 1887. Kruntides muid suuremaid muutuseid pole olnudki. Maad on ka enam-vähem sama suurteks jäänud kui enne. Ainult on rohkem ühte tükki saanud. Jutustaja koht on vähe üle 30 tiinu. Müüma hakati viie aasta järele, pääle kruntimist. (Joonas Uhlmann)
Enne kruntimist, umbes 50 a. tagasi olnud Neemeküla suur küla, koosnes taludest, mitte vabatmaast, üheskoos mere ääres. Kui kruntimine oli (1887. ümber), siis asutati siia ligi uus küla - Männikküla. Viimane oli suur küla vabatmaist 35-tiinulisel alal. Neemeküla vanale paigale jäi ainult üks talu. Teised Neemeküla talud viidud mööda metsa laiali ja nüüd ei nimetatagi enam Neemekülat külana. Mitmed Neemeküla talupojad ei võtnud neid uusi krunte, vaid võtsid selle asemel Männikküla vabatmaad. Need viis talu, mis Neemekülast laiali viidi, saanud metsased põlluveered. Samuti on Männiküla tehtud kadaka nõmmele, ei tea, kas seal enam põldu oli või ei. Majad on ka kõik iseseisvalt ehitatud - ilma mõisa abita. Need kuulusid elanikele ka siis, kui nad ära läksid. (Malla mõisnik Lvovsky ajanud ühe välja Männikülast umbes 35 a. tagasi. See viinud siis oma maja ka ära ühele ostetud krundile.) (Jaan Tompson)
Pärna küla olnud varem jutustaja mälestuse ajal ainult kahest talust. Kruntides on tehtud neid 4. (Kaks on veel kusagil kaugemal, vast 1½ km või nii, neid tavaliselt ei loe päris Pärna küla rahvas omadeks, need on ka siin välja arvatud. Nimelt on need siiski Pärna külas.) (Miina Neuholz)
Pärna küla kahest talust on tehtud 4 umbes 40 a. eest. Enne olid talud juba müüdud. Enne kui talud kahes kohas olid, oli nende suurus umbes 42 tiinu. 10 tiinu ümber oli põld (suurus on kummalgi eraldi antud). Müüdi kohe peale teo lõppemist - raha- ega segarendi aega ei olnudki. (Jüri Pärn)
1875. a. on Unukse maad krunditud (eelmisel aastal müüdi Unukse Vasta mõisnikule). Sel ajal anti pea kõik Unukse mõisa maad Unukse küla kätte - ainult vast 10 tiinu jäi mõisale. Mõisa maja jäänud siis tühjaks. Hiljem elanud mõned juhuslikud inimesed sees. Mõisa omanik elas Vastas ja tal polnud omal vaja seda väikest lihtsat ehitust (Unukse müüs Tiesenhausen Vasta Knorringile). (Juhan Pakker)
1871.-1872. aastal on hakatud Rannu ümbrust kruntima. Siis on lahutatud Kõrtsialuse küla - talud viidud Rida jt. ümbruse küladesse, vabadikud jäänud Kõrtsialuse külla alles. Vabadikud jäetud seetõttu sinna alles, et siis mõisale ligemal. Sama aeg võtsid osa Raudna külast Koogu mõisa külge. See pole küll mõisa kuuendik olnud. Selle võtu juures ongi mõisale vastu hakatud. Vallatalitaja ei ole sellele paberile alla kirjutanud - ta olnud selle tõttu 7 päeva kinni - Manngerichti otsusel - mis alles kirjutatud alla. Mõned talud jäid Raudna külast talude kätte. Raudna külas maast ilmajäänud on läinud Tammekülla, Alajasse jm. Hiljem asetatud sellele Raudna külast võetud maale mõisa popsid. (Jüri Kallip)
Tamme küla enne ei olnud, on tehtud siis kui krunditi. Siin toodud osa Rannust ja Härjapääst. See olnud 1872-1875, kui nii lahutati. Osa Rannu talu külast viidud siis Ridakülana Kõrküla poole, kuna vaba küla jäi kõrtsi asemele, see oli vana Rannu küla koht kui see veel koos oli. (Mihkel Kruus)

EKLA, f 199, m 49, 143/150 < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge (1931)