Suuline traditsioon - Asustusküsimus - Sisseränd

Kabala karjamõisa asundusse, uus jagatud selleks kümne aasta eest, on veel maad saanud, pääle väheste, Viru-Nigulast pärit olevad. Jutustaja on tuld mehega Haljala kihelkonnast (mees pärit Rakvere kihelkonnast) juba vähe varem - 12. a eest. Sisserännu põhjused on olnud majanduslikud. Enne elanud nad käsitöölisena, sepana. Siia tulles saanud mõisa puutöölise, hiljem jälle sepa koha. Mõisa jagamisel on saanud asundusmaid.
Üks postiametnik, kellel maad samas asunduses, on tulnud Porkunist, ka hilisajal, kuid täpsemalt ei tea.
Samuti on asunduses mitmed maad raudteeteenijate käes, kes ka väljast poolt Viru-Nigulat, kuid üldiselt ei teata asunduses nende inimest päritolu ega püsi. (Mai Grau)
Kabala asundusse on tulnud vabadusristimees Haus Hackelberg Põltsamaalt, siis kui Kabalas jagati asundusmaaks. Teised valla enamasti oma vallast - ajutiselt küll mõnede maade pääl elanud võõrad. (Liisa Krupp)
Kabala asundusse tulnud jutustaja kümne aasta eest. Siin ta on saanud käsitöö krundi. Kõrval ta teeb rätsepatööd. Ise on ta pärit Kadrinast, abikaas Laiuselt. Umbes kolm aastat olnud jutustaja kui ta läinud Narva - isa on teinud puutööd. Vähe hiljem - 5-aastasena viidud ühes isaga Peterburgi - isa lootnud siin saada mingisugust kohta, uus jutustaja nooruse tõttu enam ei mäleta. Seda aga pole saadud - siis tuldud Eestisse tagasi - jällegi esialgu Narva (praegu on Richter 40 a. vana). (Juhanes Richter)
Kabala asunduses on jutustaja peremees. Ta on pärit Viru-Jaagupist, abikaas Tormast. Pada valda on tulnud nad 1917. aastal käsitöölistena. Mõisa jagamisel on saanud talu. Varem kui Viru-Nigula tuldud on nad elanud Läänemaal, Hiius, jm samuti lahtiste inimestena käsitööd tehes.(Johanes Villo)
Jutustaja elanud umbes 25 aastani Põlulas. Siis elanud Ulvis jm. Vaekülas (Viru-Jaagupi) - pääle selle siin Aaslas. (Villem Kedder)
Torup on tulnud Rakvere kihelkonnast, enne ta isa olnu Ulvi mõisa moonamees - siis tulnud siia (jutustaja olnud siis veel poiss alles) Nõmmise külla. Teisi sissetulnud ei tea. (Hendrik Kergejalg)
Nõmmise küla koosneb praegu 11 talust ja kahest saunikust. Sepad tulnud Haljalast Jaanirahva talu - umbes 50 aasta eest, siis kui oli ostmise aeg. Nad saanud siis talu soodsamalt osta kui mujal. Oma endise mõisnikuga olnud neil konflikt - see pole üldse oma vallas neile talu müünud, keelanud ka Ulvi härral seda teha, kuid sellele olnud juba osalt makstud ja seetõttu saanudki, pole enam raha tagasi andma hakanud. Teised siin külas on kõik enne jutustaja aega kohal olnud. Kuhu läinud sepa eest see elanik, seda jutustaja ei tea.
Umbes seitsme aasta eest tulnud üks saunik teise asemele, kes surnud. Saun asub Lehte talu maal. Uustulnuk on Tallinnast, ta väi ostnud mainitud sauna.
Jutustaja isa tulnud Raudtee tallu Kodavere kihelkonnast Tartumaalt - see olnud siis kui ta alles poiss olnud. Enne praegusele kohale asumist elanud ta Viru-Nigula kihelkonnas paaris kohas. Kõigepäält Ulvi mõisa moonamehena, siis Nõmmise vabatkülas väikemail. Pääle selle asunud Raudtee tallu - 3 aastat olnud rentnik - siis ostnud talu päriseks. Ostetud on 28 aastat tagasi. (August Reinmann)
Ulvi mõis on jagatud 1920 - 17 krunti. Hiljem on neid veel poolitatud, nii et talud nüüd on väikesed, ja endise 17 asemel on 39 perekonna käes. Asunikud enamasti on sama mõisa töölised, üks neist on optant, olevat tulnud Viru-Jaagupi kihelkonnast. (Alexander von Winkler)
Jutustaja isa tulnud Riiamaalt Tõrma kihelkonnast umbes 50 aasta eest (üle) tagasi. Asunud Viru-Nigulas Kõrma külla. Alul olnud ta rentnik. Umbes 25 aasta eest ostnud sama talu päriseks. Siia tuleku põhjuseks olnud et Tõrmas ostetud ära koht, kus jutustaja isa rentnik oli - sel ajal pole osta olnud võimalust. (Aleksander Abroi)
Jutustaja isa tulnud Tartumaalt, vist Lohusuu kihelkonnast, siis kui jutustaja 7 a. vana, Põlula mõisa moonameheks, säält jutustaja saanud praegusele kohale mehele - so. Kõrma vabatkülla. Elab siin üle 40 a. (Leena Külmalik)
Jutustaja isa suri 83 a. vanuselt. Surnud umbes 5 a. tagasi. Ta tulnud paarikümne aastaselt Riiamaalt. Jutustaja isa vanemail olnud sääl enne suur koht ja õunaaed, kuid kruntides on võetud see ära ja antud üks vilets koht metsa servas. Ei tea, miks. Siis surnud isa ja ema olnud ka haige - siis saanud nad ühe sauna, sest kohta pole sel kujul pidada jõutud, Kodavere Punikvere külas. Sääl siis kasvanud jutustaja isa, kuni säält ära tulnud - Kõrma rentnikuks (umbes paarikümne aastaselt). Elu saunas olnud äärmiselt vilets. (Vaadata jutustaja isa koolielu. Vastavas osas, sama jutustaja). Kõrmas rentnikuna on ta hangeldanud ristheina seemnetega. Peamiselt selle rahaga ongi koha ostnud. (Elukohta veel täiendavaid andmeid samalt jutustajalt „Kirjanduse“ osas). (Liisa Bastig)
Jutustaja tulnud Miila külasse Põlulast 6 a. tagasi. Põlulas olnud jutustaja mõisa tööline. Praegu on üksik - elab laste juures, kes vahepääl ka siia tulnud. (Miina Eerik)
Umbes üle 30 a. tagasi kui kohad krunditud Miila külas, siis on siit välja ja sisse rännatud. Sisse tulnud sel ajal 8 peremeest (Lüganusest, Jõhvist, Jaagupist - rohkem ei tea). Jutustaja on midagi kolmas põlv siinsel kohal. Lähemalt sisserännu põhjuseid jm. täpsemalt ei mäleta. (Hans Tomps)
Aansalu küla (5 peret ja karjamõisa asundus). Koosnevat juba ammu kohalolnuist. Hilisel ajal on 5-6 a. eest tulnud Tallinna maalt (koha pidaja).(Aali Taater)
Kabala vabatkülas ühe mehe isa, praegu 30 a surnud, suri 80 a vanana (mees). Oli vahetatud Purdimaalt koera vastu. (Liisa Jalastu)
Jutustaja on Toomika külla tulnud 56 a. eest, Jõhvist. Ta on oma naisega esimene olnud, kes siia külla on tulnud. Enne pole siin küla olnud. Sel korral olnud suurem jagu umblepik. Põllud olnud sööt, kivi enam kui põldu. Loomigi oli raske pidada, sest hundid olnud sees. Korra viinud jutustajal seapõrsa ära. Mujal olnud elu niisama kibe. Siia olnud asumise võimalus ja arvatud proovida ehk on sobivam kui mujal. (Anton Tõnisson)
Jutustaja isaisa isa on siin Harjumaalt asumisele saadetud. Samuti ka läheduses olevad Treid (saunast, samal ajal). Nad on oma kodus mõisnikule vastu hakanud. Tulijad olnud siis poissmehed, siis on nad jälle teolisteks hakanud. (Nigula kiriku juures, Võiklas). (Mihkel Tümus)
Jutustaja on Jõhvist tulnud 35 a. tagasi, poeg tulnud siia Nigula kiriku juure varem juba poodi pidama. Jutustaja mehel on Jõhvis rendikoht olnud, kuid tal pole jõudu seda osta olnud. Siin on mingi väike maja, Kirikkülas, peremehe maal. (Leenu Taal)
Varudi mõisas on inimeste puudus olnud. Kolm põlve tagasi on üks kusagile roti vastu vahetatud. Enne on teda päris rott kutsutud, siis aga, kui jutustaja ema ajal priinimesid pandud, on hakatud teda Rohmüts hüüdma. Hiljem muutunud Rohmetsaks. Ta pandud Varudis peremeheks.
Teine mees Varudisse on vahetatud koera vastu, Saksamaalt, mees ise on küll eestlane olnud. Ta poeg oleks nüüd 75 a. vana. Neid on Hurdaks kutsutud. (Jüri Koppel)
Jutustaja tulnud 30 a. eest Nigulasse. Türi kihelkonnast on pärit. 20 a. on oma praegusel kohal. Enne oli 10 a. Härjapääl (Nigula kihelkond), kooliõpetajaks. Koogumõisa ligi, Voose küla teised elanikud on kohaliku kihelkonna piirest tulnud. (Küla ise on ainult 25 a. vana) (Jüri Kandelik)
Jutustaja on tulnud abielludes, 43 a. eest, Rakvere kihelkonnast, mees on 6 aastaselt tulnud Läänemaalt, Ustja külla. Mees on tulnud vanematega. Läänemaal on elu väga kibe olnud - nad on sääl ka Nigula kihelkonnas olnud - pidanud väikemaid. Alul on mehe vanemad tulnud samma mõisa moonameheks. Jutustaja mees on ka samas kaks aastat moonakaks olnud. Jutustaja ise on alul Sammas viinameistri tüdruk olnud - 3 rubla saanud kuus palka - söök olnud sama mis peremehel - eluruumiks olnud tal köök - sääl on ta maganud ja kõik teinud. Päris hää on olnud. (Leena Braun)
Üle 1000 a. tagasi tulnud eestlased Indiast. Kuldasjad jne. on olnud neil. Siin on Hiiu saarele viinud hiie riistad, sellest on saar oma nimegi saanud. See tehtud nii ordu ja piiskope röövimiste tõttu. Hiljem on siiski need jälle mandrile toodud - siin rüüstanud rüütlid need. Üks India kaupmees, kes jutustajaga ühes nekrutis olnud, on ka rääkinud, et eestlased on Indiast siia tulnud. Vanemates ajalugudes olla see kõik ilusti ära räägitud. (Gustav Aal)
Ustja külla üks väikekoha pidaja on tulnud 30 a. eest Jaagupist. Sisserännul erilisi põhjuseid ei tea. (Rudolf Oll)
Aasla karjamõisa asunikud on - üks Jakob kihelkonnast tulnud 1918. a. Teine on tulnud aasta eest Lüganuselt. Esimene on saanud sõdurina maad, teine on kombineerinud nii, et tulnud teise käest edasiantud kohale. (Joosep Reinmann)
Varudi külla on tulnud kohtade ostu ajal (45 a. tagasi umbes) - Trankmannid Jõhvist ja Klammerid Kütist - ostnud siin kohad. (Juhan Salu)
Jutustaja teab umbes paarikümne aasta eesti ühe käsitöölise sisserännu Varudi-Pikaristi väikemaile. Lähemaid põhjuseid ei tea. Samma mõisa asundusse on tulnud üks vene optant oma sugulaste juure. Ta on tulnud eesti valitsuse ajal - ta sugulane on samas asunik. (Mihkel Tõnisson)
Jutustaja on Vasta asunduses. Ta on tulnud keskealisena Nigula kihelkonda Koerust, kus ta vanemad pidanud talu. Ta ise on Nigulas mitmel pool mõisas teeninud, kärnerina ja metsavahina. Siia tulek oli, et saada oli soovitud teenistus. Hiljem on asundusse elama asunud. Poeg tal elab praegu Samma asunduses. (Karl Strund)
Tiitso tuli Nugeri külla Rakverest, vist üle 60 a. tagasi. Enne rentinud siit talu, siis ostnud. Tiitso vanad vanemad on toodud pärisorjuse ajal Viljandimaalt V.-Jaagupisse - üks mõisnik on nad teisele kinkinud. (Toomas Kreen)
Kutsala vabatkülas on keegi, umbes 40 a. tagasi tulnud Haljalast. Enne olnud mõisa teenija. Umbes 30 a. tagasi tulnud Martinad Lüganuselt - enne olnud raudteel teenijaks. Sissetulijad peavad siin väikemaid. (Tõnis Heino)
Üks Kutsala küla tallu - Uudamite käes, kutsutud Hurdamaa. Rahvas usub, et see nimetus on sellest, et esivanemad on vahetatud (Hurt hakatud kutsuma) koerte vastu. (Joosep Heino)
Kunda mõis ühes oma Rannamõisa nimelise karjamõisaga jagati 1922 - osa sellest läks Kunda alevi kätte, osalt mõisa töölistele ja sõduritele. Viimaseid olla ka väljaspoolt Nigula kihelkonda. (August Kiissa)
Mageranna elanikud olla paljud siin sinna vahetanud, praegusest teab jutustaja kahte sissetulnut. Mõlemad tulid umbes 15 a. tagasi - üks Rakverest, ta on praegu Kuudas meister - vabrikus ja Kusmik - Rakvere kihelkonnast. Magerand - enne oli küla - nüüd väikemaad alevi alal (vaadata sama jutustaja kuuendikkude osas).
Venelasi on sattunud Kundasse Ilma- ja E. vab. sõja ajal. Neid on siin haigustesse surnud. Maetud Kundas ühte eri surnuaeda. Enne jutustajat kunagi on ka siin ümbruses venelasi olnud. Kunda hävinud puukabeli vundamendist (põles E. vab. sõja ajal) ½ kilomeetrit mere poole olnud päris vene surnuaed. Midagi muud ei tea. (Juhan Rottmann)
Ojakülasse tulnud keegi Tammar paarikümne aasta eest Kadrinast. Muidu on üksikuid inimesi siia sinna liikunud (Tammar on põllupidaja).(Juhan Hager)
Jutustaja vanemate jutu järgi on Letipäl (aega ei tea) katku ajal kõik inimesed surnud. Ainult üks tüdruk on jäänud. Tüdrukule on mees Soomest tulnud. Keegi Kääria (praegu olla neid veel Soomes Lavasaares). Nende järeltulijad ongi nüüd Letipäl. Jutustaja tädipoeg on veel viimane kes selle nime säilitanud - Kääri. Viimane on läinud 45 a. eest Simbirski - suri sääl ja ta lesk lastega on tagasi tulnud - Narva. Kääri oli Letpäl väikekoha pidaja ja kalamees. (Joonas Uhlmann)
Tiitso on tulnud Orgu külla põllupidajaks umbes 30 a. tagasi Rakvere kihelkonnast. (Juhan Pärn)
Unukse vabatkülla väljastpoolt sissetulnuid ei ole - kõik on V.-Nigula kihelkonnast. (Otto Rätsep)
Ühte Adriku vabatküla sauna tulnud umbes 10 a. eest üks saarlane, teeb niisama juhuslikult siin-sääl tööd. (Marie Ponu)
Unukse külla üks perekond tulnud Simunast, umbes 20 a. tagasi ja ostis siia koha. Muid sisserände ei tea, on üldse vähe liigutud. Jutustaja poeg on neljas põlv kohal. Mitmed arvavad, et Nigulas on väheliikumise tõttu inimesed liigsugulased ja see põhjustavat mitmesuguseid ebanormaalsusi ja arenematust nende keskel. (Juhan Pakker)
Jutustaja ei tea sisserände Koila külla. (Mai Andest)
Vasta mõisa asundusse ei ole elanikke tulnud väljaspoolt Nigula kihelkonda. Nad on oma kihelkonna töölised ja sõdurid. (Johannes Greenberg)
Aseri karjamõisa on tulnud asunikke pääle kohalikkude ka väljastpoolt Nigula kihelkonda - Narva-Jõesuust, Lüganuselt, Jaagupist, Haljalast.
Kalvi ja ta karjamõisate Tüükri, Puisma, Päsula asunikud on Nigulast pärit. (Toomas Kõrvik)
Üks Kalvi mõisnik Schvalz vahetanud jahikoerte vastu inimesi. Midagi lähemat ei tea - aja ega kohtade ega muu üle. (Jüri Kallip)
Aseri vabriku töölised tulnud mitmelt poolt, kuid nüüd vabriku seistes läinud neist jälle suur osa laiali.
Umbes 50 a. tagasi tulnud Tammekülla üks rentnik Riiamaalt, kihelkonda ei tea. Rannu külla on ka üks tulnud põllupidajaks, pääle kruntimist (1872-75). (Mihkel Kruus)
Härjapääle tulnud väikemaile üks Abel, Lüganuselt, 11 a. tagasi. Teeb maade kõrval võõraile niisama päeva tööd. Varemaid sisse- ja väljarände ei mäleta. (Jaan Reebert)

EKLA, f 199, m 49, 151/165 (44) Viru-Nigula khk. - H. Kõrge (1931)