Suuline traditsioon - Asustusküsimus - Väljaränd

Jutustaja on pärit Ulvist - 1916.-1921. a. on ta elanud venes, Petrogradi kubermangus. Olnud mõisas katlakütja. Poeg olnud kutsar. Riigipöörde järele halvenenud olukord - tulnud praegusele kohale. (Jüri Meier)
Nõmmise vabatkülast on 1905. a. Hans Kaubi Siberisse läinud (õieti juba enne 1905. a.). Sama aeg läinud ka Oll - kuid tulnud varsti tagasi - mõne kuu pärast. Eesti oma kihelkonnisse ei ole siit külast läinud. Muidu on surnud ja oma ümbruses ligemale läinud. (Hendrik Kergejalg)
Nõmmise külast Reinmanni eest (võrrelda sisse sisserändu) läinud Värkrauad Viru-Jaagupi kihelkonda - vist saanud sinna parema koha kui Nõmmises. Aarla külast läinud Värkraua vend Viru-Roela - vist hiljem kui Värkraud¹. Oli põllupidaja - lähemat ei tea. (Jaagub Sepp)
Jutustaja vanemad eland Lüganuses - neil olnud sääl oma saun (ei tea, kas päris oma või kasutada) käidud alati mõisas teol. Pereks olnud ta isal seekord naine ja kolm last, kui ta välja rännanud (isa surnud 36 a. tagasi 66 a. vanuselt) Jutustaja teab kuulduste järgi elust Lüganuse saunas. Sauna ümber olnud vähe kartulimaad. Söök olnud äärmiselt vilets. Lapsed rääkinud magama minnes, et kui leiba õhtusöögist üle jääks (seda on antud jaopärast) siis ei magakski, sest uni ei tuleks, teades, et tükk leiba veel alal. Kui kartulaid üle jääks, siis saaks uni vara otsa. Selles viletuses siis rännatud välja. Mingisugust looma pole saunas pidanud, kaasa võtta olnud vaid mõnesugust riidekraami. Luba olnud, et minna. Täpset väljarännu aega ei tea, kuid laste vanuse järgi rehkendatult olnud see 60-70 a. tagasi. Siis kui vanemad Simbirski linna jõudnud, olnud kõik nende vara 3 rubla. Sääl olnud üks eestlane mõisavalitseja hobustega vastas, sel korral mitmed eesti perekonnad läinud (jutustaja vanemad olnud arvatavasti Püssi jaos) Simbirskist viidud nad mõnikümmend kilomeetrit eemale mõisa. Sääl olnud nad 8 aastat. Isa olnud lambasihver, ema talitanud karja. 10 lehma pidanud lüpsma, vasikaid jootma ja muud, eriti võid tegema. Palga suurust ei tea. Vanemad selle 8 aasta jooksul korjanud suure hulga suhkarit, et oleks võtta toit, sest nad siis võtnud samas kubermangus Dušnõ valda rendikoha. Põldu olnud 10 tiinu, karjamaa kasutamise eest tulnud loomade arvu päält maksta, 50 kopikat suvel suurkarilooma ja umbes paarkümmend lamba päält. Heina tegemise õiguse eest tulnud ka maksta, see ostetud Volga äärest jm. kus võtta olnud. Koht asunud 40 versta Simbirskist. Sinna rendikohale minnes olnud oma hobune ja vanker. Elukohta polnud alul kusagil mujal olnud, siis elatud vankri all kastis. Keegi kes oli sinna varem asunud, oli omale ühe õlgkatusega kuuri jõudnud üles teha - vihma aeg mindud sinna varju. Maa pääl magamisest, niiskes ja külmas, saanud jutustaja vend silmahaiguse, kaed jäänud pääle. Hiljem on, 20 a. vanuses, opereeritud, siis hakanud teise silmaga nägema. Niikaua kui oma põllust saanud, on elatud enne kogutud suhkarist. Sügiseks tehtud ka hütt valmis, suve jooksul. Maa sisse kaevatud auk, palke pandud vaid paar korda pääle. Ülal palkide sees olnud üks ruut aknaks. Põrand olnud tambitud, mullast. Ahjuks lahtine keres nurgas. Pääl õlgkatus. Jutustaja olnud umbes 8 a. vana, kui selle esialgse asukoha järel uus, parem maja tehtud.
Elu olnud keskmine sääl. 3 - 4 lehma peetud jm. Jutustaja on läinud 35 kilomeetrit eemale mehele. Mees olnud V.-Nigula kihelkonnast, Kõrma külast Lillepea - 1 a. vanem kui jutustaja. Mees tulnud venesse 12 a. vanuselt. Neil olnud enne raha (mehe vanemail), ostnud suure talu ühes eesti külas. (Selles külas olnud üldse 40 eesti talu.) Sääl olnud elu hää, kuid kui punaste sõda olnud, tahetud Narva lahingu aeg jutustaja poega sõtta, kuid poiss põgenenud, pole tahtnud eestlaste vastu tulla. Sellejärele on punased kraami üles kirjutanud ja tahtnud poissi kättesaamise korral maha lasta ja kraami ära võtta. Siis jutustaja tahtnud ära tulla Eestisse - selleks on saanudki viimaks loa. Ka osa kraami lubatud ära viia. Kuid see on hiljem ikkagi enamuses võetud. Tuldud siiski ära (praeguse elukoha üle vaadata eluloost). (Amalie Lillepea)
Jutustaja olnud poisike, kui Kõrma külast mitmed välja rännanud. Ponderid läinud Katðina, Trillod Vologdasse - viimased tulnud enamlaste ajal jälle tagasi, Voldud Siberi. Voldud olid Kõrmas puutöölised - tahtnud maad saada. Trillodel olnud väike koht - vähe suurem kui vabatkoht - need on läinud liiga kõrge rendi tõttu. Ponderil olnud ka väike maad ja selle kõrval teinud ta rätsepatööd. Kuulu järgi olnud neil kuni enamlaste ajani väljarännu järel hää. Ligemalt ei tea. Eesti oma maale välja minekuid jutustaja siit ei mäleta. Välja läinute maad ostnud oma küla rahvas. (Aleksander Abroi)
Üle 30 aasta tagasi, kui Miila küla kohad krunditud, läinud siit külast mitmed Narva. Jutustaja ei tea neid enam selgemini, ega kui palju. (Mälu on vanuse tõttu hilisemate sündmuste jaoks võrdlemisi nõrk.) (Hans Tomps)
Kabala külast rännanud paar perekonda välja. Üks neist on läinud 22 a. tagasi, Peterburi kubermangu. 46-47 aastat tagasi läinud teine perekond Simberskisse - sugulased on kutsunud, et sääl olla parem elu. Muud põhjust polegi olnud. Eesti aeg on osalt tagasi tulnud. Jutustaja on mitmest põlvest saati siin Kabalas. (Joosep Liima)
Jutustaja isaisa käinud Rootsis - ei tea kas nekruti hirmuga või muud. Rootsist tagasi tulles (ei tea kaua oli) olnud Aansalu mõisa moonameheks. Rootsis käimisest oli talle nimi Jarikuvitš jäänud. (Liisa Jalastu)
Sisse- ja väljarände Põtri külast pole jutustaja kuulnud. (Jüri Laks)
57 a. eest krunditud Põtri küla kohti - siis on üks rentnik terve perekonnaga Rakvere kihelkonda läinud. Sääl hakanud ka rentnikuks. Ei tea, millepärast läks. (Jaan Samma)
Samma asundustest läinud enne jutustaja siiatulekut (tuli 28 a. tagasi) umbes 30 a. eest, üks lahtine inimene Narva. Enne tegi siin põllutööd, ei tea, mis ta linnas tegema hakkas. (Mihkel Tõnisson)
Jutustaja isa oli Miila külas, Põlula mõisa osas teoline. Jutustaja olnud samuti üksik, varanduseta, inimene. Ta rännanud 21 a. vanuselt Venemaale. Sel ajal oli tema isal juba Miila külas vabat-väikemaad. Jutustaja olnud Peterburi kubermangus, Katšinas, 20 aastat püsinud Venes - olnud sulane. Elu on tundnud parem kui siin - ümber käimine ja samuti ka palk on paremad olnud. Kui ta Venemaale on läinud, on ta saanud aastas 60 rubla raha, korteri kütte ja söögi peremehe poolt - samuti ka tööriided. Ainult pühapäevariided olnud oma muretseda. Kodumaal selles ümbruses on siis muud tingimused samad olnud, kuid rahapalk on 40-50 rubla olnud. (Anton Nõvakas)
Metsa välja külast püsivaid väljarände ei tea - ajuti on hilisajal mõned Venemaal elanud - tulnud jälle sõja ja segaduste tõttu tagasi. (Jüri Krusbart)
Jutustaja on läinud just Nikolai kroonimise ajal Venemaale. Moskva on ka sel puhul väga tore olnud - auväravad sätendanud tuledega nii, et pole päälegi vaadata võinud.Väljarändajad läinud säält läbi. Enne väljarändu olnud jutustaja mees Padu mõisa moonamees. Alul asunud Venes oma sugulaste juure, siis ostnud oma maad. Jutustaja nende suurust ei tea. Volga ääres olnud. Eestisse, kus praegu, tulnud 1921 - röövimiste tõttu. Salkade kaupa on röövlid käinud. 1918. a. on Venes antud neile 1 ½ tiinu hingepääle - muu on võetud. Eriti on halvemini eestlasi koheldud, sest need olid jõukamad. Enne on elu kaunis kena olnud. (Amalie Blumer)
Enne ilmasõda, kohtade müügi ajal läinud Võrklast Bohme Venemaale - Jamburi juure. Sääl ta ostnud koha ja juurinud metsast põllu. (Jüri Astok)
Jutustaja koht on Haagerstali talu (Nugeri küla). See saanud oma nime omanikust, kes olnud samanimeline rootslane. Ta läinud siit üle 60 a. tagasi Rakverre, ei tea mis põhjusel. Olnud kange jahimees, korra lasknud ühel piibu suust ära. Ta maksnud raharenti - tegu ei ole teinud. Olnud kuidagi eesõigustatud seisukorras. Ei tea mis ajast ta samasse tallu tulnud. Surnud hiljem Rakvere vaestemajas. (Toomas Kreen)
Jutustaja ei ole kuulnud Kanguristi külast väljarände Nigula kihelkonnast (samuti ka mitte sisserände). (Anton Metsis)
1866 on suur nälg olnud jutustaja ümbruses. Magasid on kõik tühjad olnud. Sel ajal rännanud siit paljud Saratovi ja Samaarasse. Riik lubanud toetada, kuid see jäänud paljaks lubaduseks. Suurem osa tulnud puupaljalt tagasi. Sääl olnud maa liigselt kuiv ja tihti põud ja rohutirtsud. Umbes 20-30 a. sellest hiljem läinud mõned perekonnad Suhuumi (Iilast). Suurem osa minejaist olnud vabad inimesed - need ei ole tagasi tulnud. (Simu Talu)
Jutustaja on umbes 40 a. tagasi Noogust - Kõrkkülast läinud Venemaale. Siis olnud sääl kohtade müümine. Isal olnud sääl renditalu. Mõisnik annud selle ühele teisele rendile. Sest isa oli tõrkunud tegu tegemast - õigus oli sel ajal raharenti nõuda. Alul mindud Narva taha - säält edasi Simbirskisse. 10 a. eest tuldud Eestisse tagasi, koht, loomad jm. röövitud punaste poolt. Praegu elab Mallas. (Jaagup Tülen)
Jutustaja teab umbes 30 a. eest Kuura külast 9 väljarändu. Enamus neist läinud Suhuumi. Varsti pääle selle läinud üks Krimmi. Minejad olnud vabadikud ja mõisa teenijad. Umbes 50 a. (üle) tagasi läinud paljud Kaukaasi - Kutjalast ja Letipält. Lähemal kõigest ei tea. (Jaan Siimann)
Siit Kutsala vabatkülast läinud keegi Heino Suhuumi, umbes 30 a. tagasi. Siin pidanud väikemaid - sääl hakanud ka põllupidajaks. Riigilt pole toetust saanud. Ta lähemat seisukorda ei tea. Siit läinud veel mõned üksikud inimesed. Tagasi ei ole tuldud. (Tõnis Heino)
Jutustaja tädi läinud üle 40 aasta tagasi Suhuumi. Nigulas ta elanud Letipä külas, kus ta mees kalur ja väikemaa pidaja. Raudteega läinud. Otsekohe sinna saades pööranud tagasi. Tulnud siia kust läks - täitsa paljalt. Pole sääl hakkamist midagi olnud.
Paaskülast on sama aeg üks Kunda mõisa moonamees Kaukaasiasse läinud. See tulnud ka ruttu tagasi, ei tea just kaua järgi [kui pika aja pärast]. Ilmasõja eel läinud Tullid Kalikülast (Nigula ja Haljala piiril - viimasesse kuuluv) Siberisse. Tulnud Eesti vabadussõja järgi tagasi. Samal ajal läinud ka Ojakülast üks Siberisse - kuue nädala järgi tulnud jälle tagasi - asunud Rakverre. Pääle eelmainitud Kaliküla Tullide läinud siis veel mõned pered säält külast, samal ajal, Siberisse ja tulnud samuti tagasi kui teised. (Juhan Hager)
35. a. eest läinud Lahekülast üks mees Ameerikasse - nimega Asper. Ta olnud väikemaapidaja, tisler ja tõldsepp. Kuidas ta pääle väljarändu elanud, ei tea. (Jaan Tompson)
Üks perekond läinud Unukse talukülast 1874. a. Jaagupisse sellepärast, et siin sel ajal renti tõsteti. (Juhan Pakker)
Üks aasta enne ilmasõda läinud Uhmannid Pada külast Simuna kihelkonda. Ostnud sääl koha. Siin Padas olnud neil ka ostmata koht, kuid neile pole see meeldinud. Simunas saanud nad halvemad maad kui siin. Jutustaja ei tea, miks nad läinud, kas ostutingimused olid paremad või muud. Venemaale olla siit ka ikka esiajal läinud, kuid jutustaja ei saa neid meelde tuletada. (Anni Tümus)
Kui Koila küla krunditi ja lahutati, sel ajal asutati Narvas üks vabrik, ei tea missugune. Siis läinud Koila külast üks endine kohapidaja Narva vabrikusse tööle. Sest suur osa elanikest pidanud asuma uutesse kohtadesse ja see olnud raske. Sellepärast mindudki. (Mai Andest)
Umbes 52 a. tagasi, kui Kalvi mõis oli Koila küla kruntinud. Külas olnud mõisa maal saunu. Mõis lahutanud need ja põletanud. Üksainus jäänud neist, sest sees elav saunik on vastu hakanud. Härra on tulnud ratsa hobusega ja käskinud välja tulla, et tahab sauna viia lubja-ahju, põletamiseks. Mees võtnud püssi ja öelnud, et kes tema maja lõhub, selle ta laseb maha. Tema olla Tallinnas „mandesihti“ kohtus käinud. Kuulnud, et mõisal pole õigust lõhkuda. Nii jäänudki. Mõis on lahutanud saunu seetõttu, et siis lõpnud varsti selge teo aeg - ta tahtis saunikuid saada omale moonameesteks ehk teokohustuslikuks vabatmaa pidajaks. Adriku vabatküla asutatigi siis. Siiski pole mitmed kohalikkude oludega leppinud - rännatud välja, mitmed läinud Venesse, mitmed Narva, mõned samasse Nigula kihelkonda teise kohta. (Juhan Karun)
Jutustaja poisikesepõlves on mõisa viinameister Kalvist Venemaale läinud. Ta elanud sääl kuulujärele hästi - lähemat ta elust ei tea. (Kaarel Ombler)
Jõhvi kihelkonnast on tulnud üks talupidaja siia Ridakülla - Jõhvis ta olnud koolmeister, Ridakülas ostis krundi. Sisseränd oli siis kui Ridakülas kohti müüma hakati - aega täpsemalt ei tea. Sama sissetulnu läinud siit 10 aasta pärast Peterburisse. Sääl ei tea, mis ta just teinud, kuid ta jäänud pankrotti. Siis elanud ta linna agulis ja pidanud lehmi. (Mihkel Kruus)
EKLA, f 199, m 49, 166/178 (30) < Viru-Nigula khk. - H. J. Kõrge < (1931)