Suuline traditsioon - Sõjad - Türgi sõda

Jutustaja olnud Rakveres, siis tulnud sinna Türgi sõjavangid, kaunis hulk olnud. Punased mütsid olnud peas, tutid otsas. Rakveres nad viidud linna sauna, alul on kartnud vangid, et neid nüüd hakatakse tapma või põletama. Hiljem saanud aru, et hea on, siis pole enam välja tahtnud tulla. Neil olnud elukaid küljes. Ülemad olnud toredad - neil siukseid risti paelu jm. ümber. Aasta aega olnud Rakveres. See on ühel õhtul olnud kui nad Rakverre toodud, rahvas kuulnud seda ja läinud vastu vaatama, jutustaja käinud ka. Tulles laulnud vangid nii kenasti haledasti. Rakveres on sõdurid tööle pandud - kapsaid puhastama. Mis ülemad teinud, ei tea. Eri korterites olnud sõdurid ja ülemad. Eesti sõnu on vangid selgelt hääldanud, mõned õppinud mõned sõnad ära. Rakvere tüdrukutega saanud nad väga sõbraks. Eriti ülemad, käinud koju saatmas jm. (Jaagup Sepp)
Jutustaja mees käinud ühe aasta ja kolm kuud Türgi sõjas. Jutustaja hakanud selle eest enne ilmasõda abiraha saama. Jutustaja ei tea, kas osavõtu või vigastuste tõttu antud toetust (ütleb - sellepärast saanud, et sõjas käinud, mees). (Maarja Lillepea)
Aansalu vallast käinud üks Liivajala-nimeline Türgi sõjas. Olnud üks lahtine tööline. Ta müünud juba enne, noorelt enda kroonusse kolme rubla eest - ühe Aansalu küla talupoja eest. Hiljem käinud ta Türgi sõjas. Jutustaja on ka Türgi sõjavange näinud, ajanud Aansalu küla kohal raudteel vagunitest reltse maha. Tööle pandud nad eestlastega segi. Peas olnud neil punased ümmargused mütsid - päält teravad. (Kaarel Jalastu)
Jutustaja tädimees, jutustaja lähedusest, kadunud Türgi sõtta. (Jaan Sauna)
Türgi sõtta surnud siit külast üks mees. Väikemaa pidaja. Teine on ka käinud, kuid tuli tervelt välja. Elanud Ustjas õe juures, väikekohal. (Gustav Aal)
Türgi sõtta on Varudi külast surnud kolm meest - üksikud inimesed, kohalikkude peremeeste pojad. (Juhan Salu)
Jutustaja teab Padas ühe mehe, vabadiku, kes Türgi sõjas käinud. Rohkem ta ei tea. Osavõtja pole midagi erilist rääkinud. (Hendrik Puug)
Kunda külast on üks mees Türgi sõjas käinud, Balkani mägede pääl võtnud tal külm jalad ära. Ümbruskonnast olla veel mitmed Donau jõkke uppunud. Türk lasknud sillad õhku, kui Vene neist üle tahtnud minna. Karsi linna all on Vene vägi eksikombel oma eelminevat väeosa pommitanud - arvanud, et on vaenlane. Sellega saadud päris halbu kaotusi. (Jaan Ruberg)
Türgi sõtta jäänud üks mees Kunda külast. Oja külast on ka üks osavõtja olnud. See jäi alles. (Juhan Hager)
Jutustaja on Türgi sõja ajal väeteenustuses olnud. Ta teeninud mereväes. Olnud Liibavis, püüdnud salaviina jne. Ei ole liinil käinud. Teenimisaeg olnud 21 a. alates 7 aastat. Korralik elu olnud, parem kui kodus. Söök, riided ja korter olid korras. Enamasti on merel olnud - sel seitsmel aastal pole meri sääl jääs olnud. Kui maale tulnud, siis olnud korter kroonu poolt. Söögiks olnud liha, kartul, kapsas jne. Samuti on igapäev viina saanud. Soovi korral võinud iga nädalas korra saunas käia - sunduslik oli käia kord kuus. Midagi erilist pole olnud. Keelega on alul väga vilets olnud, hiljem saadud hakkama. (Jaan Tompson)
Türgi sõjast on Koila külast mitmed osa võtnud. Surmasaanuid siit ei ole. (Mai Audest)
Jutustaja on näinud Rakveres türgi sõjavange - need on näidanud tema pääle käega, et ta on ristikoer. Sauna pole nad tahtnud minna, sest nad kartnud tapmist. Pärast tunnud, et hää on olla, siis pole enam välja tahtnud tulla. (Kaarel Ombles)
Rannu ümbrusest on paljud Türgi sõjast osa võtnud - neid arvuliselt ja lähemalt ei mäleta. (Jüri Kallip)
Jutustaja on Türgi sõjas käinud, Karsi all. 3 saanud siit ümbrusest surma, samas sõjas. Üks surmasaanu olnud Härjapää külast, 2 Raudnast.(Mihkel Kruus)
EKLA, f 199, m 49, 182/186 (14) < Viru-Nigula khk. - H. J. Kõrge < (1931)