Suuline traditsioon - Sõjad - Jaapani sõda

Jutustaja võetud nekrutiks 1904. Viidud Poolamaale Polotzki linna. ÜmberkÀimine olnud metsik, löödud vastu silmi jm. Olnud ÃŒks HatÅ¡adurov alampolkovnik - toda on kutsutud „inimsööja“. Jutustaja olnud keiserlikus ratsapolgus. Mainitud alampolkovnik on lasknud karistatavat omale nii ligi tulla, et lööma ulatunud. Peksnud vere vÀlja - see olnud see kohus ja kõik. Ratsapolgu vedu on kallim tulnud kui jala - sellepÀrast pole kõiki ratsapolke Jaapani viidud - selle asemel on kasutatud neid rahutuste sumbutamiseks. Lotzi linnas on kÀinud see polk, kus jutustaja, kui sÀÀl mÀss. Polgus on olnud 142 eestlast. Lotzis on pÀris Àge vastuhakkamine olnud vÀele. Traadid on pandud kaitseks ja sõjavÀe liikumise takistamiseks. Rahvas rÌÌstanud riigiasutusi. MÀss puhkenud kaks korda 1905/1906. Siis on sumbutatud. MÀss on mõjutanud rohkem arvestamist ka sõduritega. Enne on tal oma ÃŒlemuse ees vÀhem õigust olnud kui koeral. Sama Lotzi mÀssu aeg on vastuhakkajaid korra nii palju tapetud 1905. a. ÃŒhel ööl, et jÀrgmisel pÀeval veetud surnukehi vankriga Àra. SõjavÀest saanud sel korral ÃŒks haavata. (Johannes Villo)
Jutustaja 1898. a. tulnud nekrutist vÀlja, 1904 lÀinud uuesti teenistusse. Sepaks olnud. Raudteega viidud Rakverest Peterburisse, sÀÀl olnud kuu aega. Siit edasi sõitnud 39 pÀeva raudteel. Liujani lahingu jÀrgi (Jaapani sõjas) nende polk nÀinud esimesi haavatuid. Jutustaja 37. diviisis - sellel 2 polku - ta olnud töökompaniis. Sahe jõe juures nende polk saanud suure kaotuse - moona osakonnas kaotatud moona, kuid mitte inimesi. Mukdeva all olnud hirmus põgenemine - kõik kes maha kukkunud, sõtkutud alla. Kuuldus olnud, et Jaapani ratsavÀgi tuleb. Osa kraami on maha jÀÀnud, osa põletatud oma meeste poolt. (Gustav Õunas)
Jutustaja ja Ìks teine Nõmmise kÌlast olnud Jaapani sõjas. Tema (jut.) lÀinud 1904. a. - ise vabalt lÀinudki. Olnud Jaapanis tagavaraks. Kaaslane olnud liinil. Midagi lÀhemat enam sellest tagasi ei mÀleta. (August Reinmann)
Kabala vabatkÌlast kÀinud Ìks mees Jaapani sõjas. Teine kÀinud sÀÀl Uljastist. Viimane olla jõukas - arvatakse, et ta sõjast raha kaasa saanud tuua. (Kaarel Jalastu)
Jutustaja võtnud osa Jaapani sõjast. VÀes teeninud, ilma suuremate operatsioonideta. (Jaan Sauna)
Jutustaja teab Ìhte, kes jÀÀnud Varudi kÌlast Jaapani sõtta - ta olnud Ìksik mees, Ìhe kohaliku peremehe vend. (Juhan Salu)
Jutustaja lahtine kÀsitööline, Padast pÀrit, praegu ilmasõja invaliidina MetsavÀlja kÌlas. Ta on võtnud osa Jaapani sõjast. LÀinud 145. Aleksander III polgus Novotšerkoski. Keisri ema on saatnud polku ja õnnistanud, et see sama tervelt tagasi tuleks kui lÀheb. Mihkli ööl on esimene lahing sel polgul tulnud Sahje jõe juures. Polk on saanud raske kaotuse. 250 meest olnud selles enne - neist on jÀrgi jÀÀnud ainult mõnikÌmmend meest. 9 pÀeva kestnud lahing - vahetpidamata. Lõpuks on löödud Vene vÀed taganema. Pole korda olnud kogu aja. Ohvitserid on jÀtnud sõdurid liinil omapead - selle asemel, et neid eesliinile appi viia. Olnud kole, pime, veri, tuli ja langemine igal pool. Jutustaja olnud 1904. a. jaanikuust kuni 1905. a. mÀrtsini sõjas. Siis on tulnud koju - Rakveres on neid madrused vastu võtnud, arvatud, et nad tulevad sõjariistus (neli on juba Manšurias Àra võetud) ja võib olla lÀhevad mÀssuga. Tulnud on nad haigevagunis - Ìle kuu aja. Rakverest lastud siis iga oma koju.(August Kullasepp)
Võrkla kÌlast kÀinud paar meest Jaapani sõjas. Sõduritele olnud see sõda vÀga vastumeelt - arvatud, et Vene piirid on laiad kÌllaltki, mida sÀÀlt veel otsida. Et kogu ettevõte olla Nikolai segase meele tõttu. Kogu aja on vÀes sarnane meeleolu olnud - igaÌks arvanud kui(das) aga põgeneda saaks. (Mihkel Tiimus)
Jaapani sõjas lÀinud Nugeri kÌlast 2 meest kaduma - Ìks olnud peremehe poeg, teine kÀsitööline. (Toomas Kreen)
Jaapani sõjas surnud Ìks mees Kutsala kÌlast. (Edvard Naaskel)
Jaapani sõjas surnu oli Kutsala talu kÌlast, Ìks perepoeg. (Tõnis Heino)
Rida kÌlast on Ìks mees Jaapani sõjast osa võtnud; HÀrjapÀÀ kÌlast surnud Ìks samas sõjas. (Jaan Voosel)
EKLA, f 199, m 49, 187/191 (12) < Viru-Nigula khk. - H. J. Kõrge < (1931)