Suuline traditsioon - Sõjad - Jaapani sõda

Jutustaja võetud nekrutiks 1904. Viidud Poolamaale Polotzki linna. Ümberkäimine olnud metsik, löödud vastu silmi jm. Olnud üks Hatšadurov alampolkovnik - toda on kutsutud „inimsööja“. Jutustaja olnud keiserlikus ratsapolgus. Mainitud alampolkovnik on lasknud karistatavat omale nii ligi tulla, et lööma ulatunud. Peksnud vere välja - see olnud see kohus ja kõik. Ratsapolgu vedu on kallim tulnud kui jala - sellepärast pole kõiki ratsapolke Jaapani viidud - selle asemel on kasutatud neid rahutuste sumbutamiseks. Lotzi linnas on käinud see polk, kus jutustaja, kui sääl mäss. Polgus on olnud 142 eestlast. Lotzis on päris äge vastuhakkamine olnud väele. Traadid on pandud kaitseks ja sõjaväe liikumise takistamiseks. Rahvas rüüstanud riigiasutusi. Mäss puhkenud kaks korda 1905/1906. Siis on sumbutatud. Mäss on mõjutanud rohkem arvestamist ka sõduritega. Enne on tal oma ülemuse ees vähem õigust olnud kui koeral. Sama Lotzi mässu aeg on vastuhakkajaid korra nii palju tapetud 1905. a. ühel ööl, et järgmisel päeval veetud surnukehi vankriga ära. Sõjaväest saanud sel korral üks haavata. (Johannes Villo)
Jutustaja 1898. a. tulnud nekrutist välja, 1904 läinud uuesti teenistusse. Sepaks olnud. Raudteega viidud Rakverest Peterburisse, sääl olnud kuu aega. Siit edasi sõitnud 39 päeva raudteel. Liujani lahingu järgi (Jaapani sõjas) nende polk näinud esimesi haavatuid. Jutustaja 37. diviisis - sellel 2 polku - ta olnud töökompaniis. Sahe jõe juures nende polk saanud suure kaotuse - moona osakonnas kaotatud moona, kuid mitte inimesi. Mukdeva all olnud hirmus põgenemine - kõik kes maha kukkunud, sõtkutud alla. Kuuldus olnud, et Jaapani ratsavägi tuleb. Osa kraami on maha jäänud, osa põletatud oma meeste poolt. (Gustav Õunas)
Jutustaja ja üks teine Nõmmise külast olnud Jaapani sõjas. Tema (jut.) läinud 1904. a. - ise vabalt läinudki. Olnud Jaapanis tagavaraks. Kaaslane olnud liinil. Midagi lähemat enam sellest tagasi ei mäleta. (August Reinmann)
Kabala vabatkülast käinud üks mees Jaapani sõjas. Teine käinud sääl Uljastist. Viimane olla jõukas - arvatakse, et ta sõjast raha kaasa saanud tuua. (Kaarel Jalastu)
Jutustaja võtnud osa Jaapani sõjast. Väes teeninud, ilma suuremate operatsioonideta. (Jaan Sauna)
Jutustaja teab ühte, kes jäänud Varudi külast Jaapani sõtta - ta olnud üksik mees, ühe kohaliku peremehe vend. (Juhan Salu)
Jutustaja lahtine käsitööline, Padast pärit, praegu ilmasõja invaliidina Metsavälja külas. Ta on võtnud osa Jaapani sõjast. Läinud 145. Aleksander III polgus Novotšerkoski. Keisri ema on saatnud polku ja õnnistanud, et see sama tervelt tagasi tuleks kui läheb. Mihkli ööl on esimene lahing sel polgul tulnud Sahje jõe juures. Polk on saanud raske kaotuse. 250 meest olnud selles enne - neist on järgi jäänud ainult mõnikümmend meest. 9 päeva kestnud lahing - vahetpidamata. Lõpuks on löödud Vene väed taganema. Pole korda olnud kogu aja. Ohvitserid on jätnud sõdurid liinil omapead - selle asemel, et neid eesliinile appi viia. Olnud kole, pime, veri, tuli ja langemine igal pool. Jutustaja olnud 1904. a. jaanikuust kuni 1905. a. märtsini sõjas. Siis on tulnud koju - Rakveres on neid madrused vastu võtnud, arvatud, et nad tulevad sõjariistus (neli on juba Manšurias ära võetud) ja võib olla lähevad mässuga. Tulnud on nad haigevagunis - üle kuu aja. Rakverest lastud siis iga oma koju.(August Kullasepp)
Võrkla külast käinud paar meest Jaapani sõjas. Sõduritele olnud see sõda väga vastumeelt - arvatud, et Vene piirid on laiad küllaltki, mida säält veel otsida. Et kogu ettevõte olla Nikolai segase meele tõttu. Kogu aja on väes sarnane meeleolu olnud - igaüks arvanud kui(das) aga põgeneda saaks. (Mihkel Tiimus)
Jaapani sõjas läinud Nugeri külast 2 meest kaduma - üks olnud peremehe poeg, teine käsitööline. (Toomas Kreen)
Jaapani sõjas surnud üks mees Kutsala külast. (Edvard Naaskel)
Jaapani sõjas surnu oli Kutsala talu külast, üks perepoeg. (Tõnis Heino)
Rida külast on üks mees Jaapani sõjast osa võtnud; Härjapää külast surnud üks samas sõjas. (Jaan Voosel)
EKLA, f 199, m 49, 187/191 (12) < Viru-Nigula khk. - H. J. Kõrge < (1931)