Suuline traditsioon - Sõjad - Eesti vabadussõda

Sondas jutustaja aeg läinud korduvalt põgenejad väed läbi - eesti väed jt. Võetud mõned loomad. Hirm olnud ka - kuid midagi muud pole olnudki. (Johannes Villo)
Jutustaja vend teeninud 6 a. Ilmasõja paigu. Tsaari kukutamisel saanud koju. Ühe aasta veebruarist veebruarini olnud kodus, siis läinud eesti sõtta. Langenud Pihkva järve pääl. Sel ajal kui vend kodus olnud, olnud siin külas (Nõmmise vabatkülas) vene väed sees. Eesti väed on põgenenud Tallinna poole, Kabala jaama ümbruses lõhkenud (suurtüki)kuulid. Külas olid üle majakatuste lennanud. Läheduses, Valiküla metsa vahel lastud kuulipildujatega terve päev. Inimesi pole surma saanud. Põgenetud Kõiva metsa (Nigula lõunaosas) jm. Mõned viinud ka loomad mõnede kaugemate sugulaste juurde, teised jätnud mõne vana inimese loomadega koduhoidjaks, ise läinud ära - küla olnud päris tühi. Sarnane seisukord kestnud mitu nädalat. See olnud sügisel, kui viljad koristatud ja rehed pekstud. Röövimisi jm. sarnast polevat olnud. Heinu ja puid ikka võetud. Üldse olnud vene siin uuesti järsku sees. Kõiki neid aegu jutustaja täpselt ei tea. Siis aga pole lahinguid olnud ja rahvas olnud ka kodus. Siit külast saanud E. vabadussõjas surma vaid jutustaja vend - möödunud veebruarikuust 12 a. tagasi.
Samast külast kaks venda, Ollid, põgenenud sõja eest Venemaale, kui kuulda olnud, et E. vabadussõda algab.
2 meest viidud siit punavägedega kaasa, siis kui need välja taganenud. Täpsemalt viimaste üle midagi teada ei ole. (Marie Kiil)
Eesti vabadussõja aeg 1918. a. sügisel olnud jutustaja ümbruses (Nõmmise külas) lahing. Suurtükikuulid lendanud üle küla, Ulvi mõisa poole. Need olnud vene punaväelaste poolt. Rahvas põgenenud küla otsa, ühte kivilauta. Öösel tulnud punased sisse ja pannud teedele karauulid välja - siis on raske olnud koju saada - kõik ümbrus piiratud sisse. Liikujad tahetud maha lasta, et spioonid olevat. Jutustaja maja olevat ka kuulidega auklikuks lastud. Järgmisel päeval lastud veel üle jõe vastamisi - see olnud nii novembri-, detsembrikuus. Eesti soomusrongi püütud - rong oli nii sisse sõitnud, et pole teadnudki, et punased sees on. Jutustaja vend võetud ka piiramisel teejuhiks - ta viinud poole tee pääle, siis öelnud, et ta enam ei oska. Sellejärgi võetud üks uus juht. See viinudki väeosa just sinna, kus eestlased - siis tulnud verine kokkupõrge - Vaeküla metsa vahel. Mitmed saanud surma ja paljud haavata. Sel juhul on ka Nõmmise küla juures tapetud. Üks kui teine käinud süüa tahtmas. Palju kraami võetud ära. Jutustaja peitnud oma hobuse 2 ööd-päeva haopinusse. Üldse olnud palju peidetud, kõigil. Rahvas olnud sõjariistuta. (August Reinmann)
1919. a., kui vene punaväed põgenenud, kevadel, siis katsunud kohalikud punased võimu enda kätte haarata. Nad teinud koosolekuid, enamasti popsikülades, nii olnud see ka Nõmmise vabatkülas. Kavatsus olnud võtta peremeestelt kohad ja nad tappa. Ametasutusi pole siiski võtta suudetud, sest kohalik rahvas on organiseerinud kaitseliidu, kes hoidnud hariliku korra. Siiski on üldset segadust mitmed kasutanud röövimise otstarbeks. Nii on selle tõttu Põlula jao sees üks mees tapetud. Tapmine on sündinud öösel, 5 meest tunginud ta korteri - tapnud mehe ja röövinud. Üks olnud tapetu oma sugulane. Hiljem on roimarid eesti sõdurite poolt tapetud. (Karl Jurjev)
Kuni Eesti vabadussõjani seisnud Ulvi mõis korras. Olnud mingi kaitsesalk, peamiselt endise mõisavalitseja teeneil. Venelasi on küll enne okupatsiooni sees olnud - suurtükiväelasi - mõisas ja ümbruses. Need läinud rahulikult ära. Siis kui punased peale saksa okupatsiooni võimu enda kätte on saanud, siis ütelnud endine valitseja ameti üles. Omanik sõitnud ise Tallinna ja palunud valitsejal siiski saata keegi, kes mõisat hooldaks. See on saatnudki kellegi Rakverest. Saadetu pole mõisa hoiule mõelnudki. Ta kutsunud inimesed kokku ja öelnud, et nüüd on kõik püsivalt meie oma. Teenijad, kes seal veel olnud, aetud mõisast välja ja asjad kantud laiali. Mitte tooligi pole terveks jäänud - lõhkunud on peamiselt välispunased - asju ära kannud ka omad. Protokoll 1918. a. detsembrist on mõisas alal, milles kirjeldatakse mõisa ülevõtmist. Mõned väiksemad tükid saanud hiljem ära viidud varast tagasi. Venemaale ei olevat midagi kaasa viidud. Aidad tehtud tühjaks, loomadest vast 1/10 jäetud järele. Mõisa “ülevõtjad” olnud sama mõisa töölised. (Alexander v Winkler)
Jutustaja mees olnud Ulvi mõisas kutsar ja kärner. Mõis on E. vabadussõja ajal puupüsti punaväge täis olnud. Kui nad taganenud, see oli 12 a. tagasi, viinud nad ta mehe kaasa - praegu on teadmata kadunu. Segaduste ajal ta (mees) oli rongil ehmatanud ja saanud sellest peaaju rikked. Punased viinud ta oma ütlemise järgi Narva hospidali. Jutustaja arvab, et nad ta tapnud. (Anna Kiili)
1919. a. Nõmmise külast vähe Rakvere poole minna, teel lastud raudtee sild õhku, siis ka enamlased põgenenud, siis nad lastudki. E. Vabadussõjas pole kõvasti inimohvreid olnud. (Aleksander Abroi)
Eesti vabadussõja ajal on jutustaja 1918. a. tahtnud põgeneda või minna Tapale - sääl on naise sugulasi. Ta tabatud teel ja viidud ühes, vene punavägede poolt. Kahtlustatud teda spionaazis. Vene väed põgenenud sel ajal. Rakvere jaama juures on ta tahetud maha lasta - ilma ülekuulamiseta. Ei tea isegi, mistõttu ta siiski ellu jäetud. Mõned samuti kinni võetud on küll sel korral maha lastud. See olnud just jõululaupäev. (Johannes Kaav)
Jutustaja perest on 1919. a. Eesti vabadussõja aeg palju vene väge läbi käinud, toad on puupüsti täis olnud. Midagi erilist korralist pole olnud ega kuidagi hirmutatud. Ära on võetud siis üks regi. Sama aeg, see oli kui vene väed Eestist tagasi tõmbusid, olnud veel sõdurid sees samas külas (Aarla), Saare talus. Oma rahvas on kas kartes või ruumi puududes olnud lakas. Peremees oli ühelt, perenaine teiselt servalt lakka läinud. Pimedas kobades olid keskel kokku saanud. Kumbki pole teadnud teise olemasolust üleval. Naise käsi riivanud meest. See ehmatanud ja hüpanud lakast maha - aluspükste vääl olnud (talv oli) ja pistnud jooksma. Alul jooksnud Aanisalu karjamõisa - siia pole aga sisse tulnud, kartes, et tagaajajad (sest kaks meest teda jooksmas nähes hakanud talle kodust järgi tulema) tulevad ka sisse. Nii on jooksnud edasi metsa ja Põtri külla. Põtri külast saanud ta suurele teele, sellega ühes on kadunud jäljed ja jälgijad. Siit on edasi jooksnud kuni Sonda jaama ja pidanud sääl ööd. Hommikul läinud koju. Kokku olnud see jooksuring umbes 9 kilomeetrit. Külas teeb see jooksmine veel praegugi nalja, sest see oli õieti ilma mingi põhjuseta. Üldiselt on need ajad olnud raskete sõjavägede liikumise tõttu siin ärevad. (Nicolas Tauk)
Pääle saksa okupatsiooni on Moltika (jutustaja läheduses) metsavaht kinni viidud, siis kui vene punaväed põgenenud. Viijad olnud küll eestlased. Jutustaja ei tea miks. Sama aeg viidud (umbes jõulu ümbruses) Mulast üks kaupmees, Põlulast mölder, Kuudast üks arst ja Rakvere õpetaja. Nad on tapetud. Muidu ümbrus võrdlemisi rahulik olnud. Ühel röövsalgal on küll kavatsus olnud võtta loomi ja olnud ka nimekirjad valmis keda tappa- viimaste seas olnud paljud ümbruskonna jõukamad- nii Prööningu mõisa, Aansalu karjamõisa jm pidajad. Eestvõtjad neil olnud Urtja küla popsid. Nad käinud ka Samma mõisas koosolekul, kuhu tulnud väljastpoolt, s.o. kaugemalt, jutlustajad (ässitajad). (Alide Veski)
Eesti vabadussõjast on Urkjast 2 osavõtjat olnud. Teine neist on põrutada saanud. Jäänud vähe segaseks. Ta teeninud soomusrongil. 1919, kui vene väed on sisse tunginud, on Urtjas enne üks olnud, kelle poeg ja poja lell on punaväes teeninud. See käinud (poeg) siin ema vaatamas- tema korraldusel olevatki mitmed ümbrusest tappa viidud - Moltika metsavaht jt. Muidu on väed võtnud tasuta söögikraami. Läbi on läinud ainult - ilma pikema peatuseta. (Kai Rootsilt)
Sämu külast käinud E. vabadussõjas 6 meest - 3 saanud surma ja üks jalast haavata. Muidu on väed siit küll korduvalt läbi läinud, kuid ilma operatsioonideta. Jutustaja ise on võtnud sõjast osa. Irboska ja Riia liinil. Enamuse aega olnud ta Ostrovi all - ühes külas, see koht on korduvalt käinud eesti ja vene käes. Viimati taganetud Irboska alla - lahingud olnud sääl väga verised. (Eduard Tompson)
1919. a. on Varudi mõisast on mitmesuguste läbiminevate vägede poolt ära viidud 33 hobust, kraam peksetud puruks jm. Jutustaja on ise olnud E. Vabadussõjas baltisakslaste ülemana. Lähemal ta üksikasjust ei tea, mis siin sel ajal juhtus. (Kondrad Vess)
Eesti vabadussõja ajal on jutustaja õde ja õemees Moltika metsavaht (Samma mõisa järgi), 1919. a., siis kui punaväed välja taganesid, nende poolt kaasa viidud, kes eestlasist Urtja külast punaväes teenisid. Jõhvis on nad maha lastud, küll vene punaväe ülemuse poolt, kuid kohalike eestlaste päälekaebel. Konfliktid on tulnud varem, vägede sees olles, kui metsavaht oli eriti vastu seisnud punaväed soovitud “ülevõttudele”. Pääle laskmist on pistetud metsavahil tikuga suust sisse ja lõua alt välja, naisel pistetud ühest küljest sisse ja teisest välja. Tütart ei ole tapetud, vaid lastud lahti. (Anton Nõvakas)
1918/1919. a. talvel on Vasta mõisa juures vene vägede poolt maha lastud väikekoha pidajad Toomiku külast. Süüdistus olnud midagi üle Eesti-Vene piiri käimise pärast. Täpsemat sellest ei tea. Sel ajal on neid enne omale hauda kaevama pandud - teine kaevanud, teine mitte. Samal ajal on maha lastud, ühel õhtul, üks metsavaht Kalvist. Sellele on kohe muld peale aetud, kuid ta pole surnud olnudki, ei tea kas kuul puutus või mitte, ta roninud välja ja elab praegugi. Muidu pole E. vab. sõja ajal Metsavälja külas sõjalisi operatsioone olnud - läbi on käinud mitmesugu väed ja põgenikud, vene pappe jm. Aseri vabriku juures kasarmuis on neid palju elanud. Nende seas eriti olnud nakkushaigusi, millesse paljud surnud. Sellest ajast on veelsamas Aseri ligiduses neile üks era surnuaed. (August Kullasepp)
1919. a. olnud Kabala jaama juures lahingu taoline kokkupõrge - punaväed on tahtnud Kabala jaama ja Sämi silda enda kätte. Jutustaja on eraisikuna sattunud sellesse piirkonda ja saanud haavata. Sellest kokkupõrkest on 19 eesti soomusrongi meest osa võtnud - 2 ohvitseri saanud haavata. Muud jutustaja sündmusest ei tea, ka mitte täpsemat aega. (Jüri Malva)
Eesti vabadussõda on Iila küla mitmeti puutunud, samuti ka lähemat ümbrust. 1918. a. enne jõulu, kui eesti väed taganesid, olnud Pada orus kokkupõrkeid - suurtükkidega ja kuulipildujatega. 1919. a. on lühikest aega vallavalitsus üle võetud, punaste poolt siin olnud sel aastal kohalikud eesti ja ka vene väed sees. Kui punaste võim, siis on vene punaste juhtimisel välispunased tapnud mitu inimest. Teeääres tapetud Kunda kooliõpetaja ja üks taluperemees, perekonnaisa; sellepärast, et need kaitseliitlased olnud. Laibad jäeti samasse teeäärde maha. Kutsala külast viidud samal ajal 4 meest Rakverre ja lastud maha - salaviina müügi pärast.
Samast külast ei tea sõjas surnuid või vigastatuid, Iilas olnud 2 invaliidi sellest sõjast. (Eduard Naaskel)
Eesti vabadussõja ajal elanud Malla mõisas valitseja ja 10-ne meheline kaitseliit. Läbi läinud veel mitmed väed - ka soomlasi olnud. ½ kilomeetrit mõisast, on 1918. a. lahing olnud - vene ja eesti vahel. Lahingu koht on lage põld -Kunda poole minna. Mõisa kõrvalhooned saanud suurtüki kuulidest rikkeid. See olnud kaitselahing, et suuremal väel oleks aega taganeda - eesti väed taganenud. Üldine ohvrite arv, surnud ja haavatud kokku, mõlematel pooltel ühes arvatud, olnud mõniteist. Neist mõned surnud, teised haavatud. 1919 Pitka pommitanud - sõjalaevad olnud Kunda sadamas. Sel korral ei ole jõutud veel äraantud alu tagasi võtta. (August Kasemets)
Punaste sissetungil, E. vabadussõja puhkemisel, on Kunda küla vahel lastud. Eesti (valged) olnud Kunda kooli juures ja punased tulnud Siber- Liiva küla poolt. Ühe Kunda küla maja korsten ja ahi on puruks lastud, üks vana inimene oli olnud sees - see jäänud terveks. Merelt purustatud ka - arvamises, et punased on Kunda külas - ei tea kelle kuul selle maja purustanud. Jutustaja maja juures on aia ja roovi latid, majal, auke täis. 2 punast langenud sel korral, teine neist soomlane, üks saanud haavata. Nad maetud jutustaja aia ääre. Punased taganenud siis Lõpe taluni, kuid varsti tulid ja vallutasid siiski vastava ümbruse. Mainitud surnud on kaevatud välja - mässitud vateertekkidesse ja viidud maetud Kunda mõisa rohuaeda. Kui hiljem (4 nädalat hiljem) valged punased uuesti välja tõrjusid, maetud surnud uuesti ümber Kunda väljale.
Siis kui umbes 4 nädalase vahe järgi punaste väljatõrjumine algas, olnud siin Hiiemäel Kunda mõisa ja vabriku vahel lahing. Eestil olnud siis soome abiväed - punased tõrjutud kuni Narvani. Langenud eestlasi sel korral siin ei ole. Mitmed on põgenenud siit-säält. Sama aeg on eesti soomusrongilt pommitatud, samuti ka merelt. Elanikud on korduvalt keldreis jm. varjul olnud. (Anna Katko)
Kunda-Malla vallast on hukkunud Eesti vabadussõjas 21 meest. Osa sai neist sõjas surma, osa lasti vene punavägede poolt Rakveres maha. Kunda puukabel on süttinud 1919. a. talvel admiral Pitka pommitamisel. Siis kui vene punaväed siit välja taganenud, on kavatsetud palju peremehi Rakverre tappa viia, kuid kui Eesti merelt pommitama hakanud, pole seda enam teostada jõutud, mindud niisama ära. Peremeeste küütimiseks, keda Rakverre viia kavatseti, olnud hobused valmis palgatud (käsutatud õieti) need jäänud siis vabaks. Rakveres on enne, punaste seesoleku ajal, tapetud 3 venda, Martonid, Kutsala külast ja üks Siim Mägi, salaviina olla teinud, sellepärast tapetudki. Samuti on sel ajal Rakveres tapetud Kunda vabriku arst Luig - ei tea mispärast. Samal perioodil tapetud veel Kunda tee ääres Kunda kooliõpetaja Jalak ja üks Kunda talupoeg Mikker. See olnud, kui punased sisse tulnud, kohalikud süüdistanud kaht viimast valgete poole hoius. See pääle võetud nad kinni ja kavatsetud viia Malla mõisa punaväe liini staapi ja säält Varudi mõisa stäapi ülekuulamisele. Viijad sõdurid on nad aga teel maha lasknud ja võtnud neilt röövimise otstarbeks riided ja saapad - laibad jäetud tee ääre maha. Siis on vene vägede tulles vallavalitsused kohalikkude punaste poolt üle võetud 1918. a. lõpul - püsinud nii kuni nende väljatõrjumiseni 1919. a. alul. (August Küssa)
Sarapiku ümbrusse on Eesti vabadussõja ajal 1918. a. lõpul ja 1919. a. alul puutunud merelt pommid ja kuulid. Purustatud siin midagi ei ole. (Anton Rõigas)
Pääle saksa okupatsiooni (tuli Letipäle 25. märtsil ja väed olid siin 6 kuud) tulnud Letipäle eesti trupid - need on kõige hullemad olnud kogu nende segaduste ajal. Tahtnud kõike ise võtta jm. See olnud juhuslikult rutuga kokku korjatud distsiplineerimata rühm, mitmed selles kaabaka laadi, isegi punaste kalduvustega. Nad olnud siin umbes üks nädal, lõhkunud keisri pilte jm. Siis tulid venelased. Siin olnud rand vene sees olles päris vaikne. Kavatsusi olnud küll kohe, 1918. a. lõpul, Letipä jõukamad inimesed maha lasta, kuid selle on rikkunud pommitamine merelt (Admiral Pitka ja Inglise ristleja - viimaste kuulidest süttinudki jõulu reedel Kunda puukabel). Selle järgi jäänud laskmine suiku ja alganud uuesti uueaasta ja kolmekuninga vahel. Kuulid on lendanud üle rannaküla majade, muud suuremat pole siin olnud. Ühe öö on punased Letipä külas olnud, taganedes on võetud küüthobuseid. Taganetud jaanuarikuus 1919. a. Otseselt röövitud ei ole, kuid võetud kraami on maksmata jäetud. Jutustaja on ka enne vene väe taganemist kavatsetud tappa viia, keegi tulnud Kundast talle seda teatama, hoiatuseks. Siis on vahid välja pandud, et tarbe korral põgenema saaks. Kaks sõdurit on tulnudki ära viima, kuid merel laevu nähes on ümber pööranud ja kõik jäänud niisama. Hiljem on suure rutuga põgenetud, nii et igal jäänud oma pääle mõtlemiseks aega. Kes kohalikest seda kõike juhtis, ei tea otseselt. Suuremaid sündmusi ei ole neis külades olnud. (Johannes Uhlmann)
1919. a. alul, Vene punavägede taganedes, olnud ühel õhtul mitu roodu Unukse ja Adriku külas. Pärna ja Orgkülla ei ole nad läinud. Lahinguid siin ümbruses ei olnud. Sel korral on üldiselt siin kõik korras olnud. Enne kui vene väed sisse tulid, on üks väikekohapidaja vastas maha lastud, ei tea mis süüd tal oli, kohalikud vastased torkinud venelastele ette, et ta olnud sakslastega hää vahekord.
Otseselt sõja ohvrina teab jutustaja ühe mehe Unukselt. (Evald Vahter)
Vasta mõisas oli jõuluõhtul 1918. a. punaste tribunal. Kolm talumeest lastud siis maha. Ei tea mispärast. Üks on olnud üks metsavaht, see pole surma saanud vaid roninud mätaste alt välja ja jooksnud ära. Üldiselt on elanikkond küll olnud teravate parteivahedeta. Punane ja valge olnud vaid sõnakõlksud. Niisama on kiusatud oma vastaseid segatuste ajal, üksteise peale kaebamisega jm. (Johannes Greenberg)
1918/19. a. talvel lendanud kuulid üle majade. Härja pääkülas. Siin midagi rikutud ei ole. Väed läinud küll läbi. Rannus olnud (praegu must kivi, valgete kirjadega, mälestusmärk) lahing Eesti ja Vene vahel. Kuulipildujatega ja suurtükkidega lastud. Alevi meestest langenud kaks eestlast. Venelaste ohvrite arvu ei tea. Lahing kestnud vahet pidamata ühe ööpäeva. Soomusrong on alevi raudteele kuulipildujatega lasknud. Üks Rannu küla maja on auke täis lastud. Üks lehm on samal ajal laudas haavata saanud ja surnud hiljem. Lahing lõppenud vene võiduga. Venelaste välja tõrjumisel hiljem läinud siit suure rutuga läbi. Eestlased tulnud kohe järele. Sel ajal pole enam midagi erilist olnud. Ilmasõja ajal olnud enne sakslaste tulekut Vene väed ümbruses. Muidu rahulik. (Samel Sepik)
EKLA, f 199, m 49, 205/221 (25) < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge < (1931)