Suuline traditsioon - Nekrutid

1866. a. käinud jutustaja Varudi mõisas liisku võtmas (aastaarvus võib eksitus olla) ta saanud nr 1 (esimese liisu - toim.). Rakveres pandud paigale. Sealt viidud Peterburisse küüthobustega. Kui kolm hobust ees on olnud, siis pandud pääle üheksa meest - pääle selle igal sõidukil oli vene kutsar. Peterburis viidud mehed kohe sauna, saunas on palju varastatud. Pääle selle lahutatud mehed eri väeosisse. 8 aastat kestnud teenistusaeg. Süüa saanud kapsaid, lehmaliha, tanguputru jm., sealiha ei olevat antud. Keelega olnud tegu. Ümberkäimine olnud korralik. Pääle Peterburi olnud veel mujal -Viitebskis ja mitmel pool - vedanud moona. Korter olnud ka päris korralik. (Toomas Sepper)
Jutustaja nekruti mineku aeg olnud nii, et kõik mehed 21. - 43. a. olnud kirjas. Kõik jaotatud nelja klassi. Esimene klass olnud tal liini mehed. 43. aastast pääle olnud maakaitseväes - keda enam ette ei saadeta. Nekruti võtmise aeg olnud esimeses jaos üksikud pojad. Väljaspool seda jaotust olid kooliõpetajad - kes kuus aastat oli teeninud, ei läinud üldse mitte. Kui aga kohalt varem kuut lahti sai, siis pidi minema. Teenistusaeg olnud maaväes juba 4 a., ratsa ei tea. Mereväes pidanud teenima 7 a., felskerid (velskrid) olnud 5 a., peale selle jäid tagavaraväeliseks (venekeeles öeldud zapaskõi) kuni 40-ne aastani. Siis kuni 43-ni punasepassi meesteks (ratniki). Jutustaja olnud 5-nda klassi mees - tema kõike seda klassijaotust ja mis järgi ei tea. 21-a ta võetud teenistusse - Rakveres. Lublini kubermangus Krasniku linnas oli nende staap. Jutustaja teeninud jalaväes. Üks talv ta õppinud püssiga ümber käima, kevadel läinud sepapatta. Teisel sügisel läinud 9. kasakapolku - seppade kursusele, Jaanovi linna. 9 kuu järele jälle krasnikusse tagasi. Siin saanud vanemaks sepaks, juhatanud tööd nii kaua kui koju tulnud. Sääl olnud ka teisi eestlasi, kuid need jaotatud suure polgu pääle ära, pole kokku puutunudki. Polgu suurus rahu aeg olnud 2000 meest. Sõja ajal 4000 meest. Keelega olnud kibe, kuid umbkeelsete seas õppinud rutu aru saama. Töö pole raske olnud. Õppides siiski olnud raskem. Kõva kord olnud - igal ajal pole kätki liigutada tohtinud - läinud kohtu ja Siberi. (Gustav Õunas)
Jutustaja kuulnud, et enne tema mälestist on Rannu ümbrusest Soome põgenetud, ka siis kui liikumise luba ei olnud. Eriti tehtud seda hirmu pärast. (Jüri Kallip)
EKLA, f 199, m 49, 222/224 (3) < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge < (1931)