Suuline traditsioon - 1905. aasta

1905. a Kabala ümbruses olnud täiesti rahulik. (Jakob Pentus)
1905. a olnud Kabalas täitsa vaikne. Ulvi mõisas Kõrma külas keegi Vastalu, väikemaapidaja, ja teine Varudi mõisas Trestip õhutanud rahutusi. Esimene organiseerinud koosolekuid. Mindud kuuendikke tagasi võtma. Tikud löödud mõisa maasse - Ulvis. See rahutus olnud sügisel - vast kümme kandimeest, väikemaa ja maata mehed võtnud osa. Kaugemale pole jõutud. Umbes nädala pärast tulnud karistussalgad, vist Besobraasovi juhatusel. Enne seda kavatsetud Pada valla kassast minnna raha võtma, püsside ostmiseks. Viimase asja otsustamiseks aetud valla täiskogu kokku, osalt olnud poolt, osalt vastu. Läbi polevatki läinud. Maha lastud sääl pole, kuid vallamaja juures vist mõned saanud peksa. Üldiselt võtnud liikumine vähe pinda. (Johannes Kasesalk)
Nõmmise külas 1905. a. olnud täiesti rahulik. Pada vallamajas, Pikaristil käinud karistussalgad. Ulvi mõisa jaost ei ole kedagi karistatud. Jutustaja mees olnud vallatalitaja, käinud ka siis sääl. Mehed aetud sinna kokku, kuid kedagi pole sel korral sääl karistatud. Rahvas olnud väga alandlik. (Mari Jurjev)
Jutustaja isa olnud 1905. a. Ulvist ära, Tallinnas. Jutustaja ise Venemaal, Peterburis ohvitserikoolis. Ulvi mõisas olnud kõik rahulik. Koogu mõisast on Aseri vabrikutöölised võtnud viina-aami, mõned neist joonud surnuks. See olnud arvata detsembrikuus. Pääle joomist olnud kavatsus siis laiali minna, tappa ja rüüstata, see jäänud rutulise sumbutamise tõttu tegemata. Kuidas madrused siin just teotsesid, seda jutustaja ei tea. (Alexander v. Winkler)
1905. a. on karistussalk tulnud, lumepilves, naaberkihelkonnast Põlula mõisast ka Ulvi. Härra olevat kohe selle ära ajanud, et tal pole tarvis. Ulvi olnud ka täiesti rahulik. Põlulas olnud küll nuudiandmist. Karistussalka on juhtinud Küti parun Stackelberg (V.-Jaagupi kihelkonnast). Jutustaja midagi lähemalt salga tegevuse kohta ei tea. (Jüri Küngas)
1905. a. on Põlulas põletatud reie, Padas ka reie. Kabalas on käidud koolimajas koosolekul, jutustaja on käskinud sääl kõvemini kella helistada, selle eest lubatud talle peksa anda, kuid jäänud siiski ilma. Koolimajas on arutatud, et püsse osta ja mõisad üle võtta. Suuremat sellest pole välja tulnudki. Karistussalk on läbi läinud, aga midagi pole tehtud, ainult üks noormees samast külast saanud 25-50 hoopi. Pääle selle läinud Rakverre. Kirjeldatud sündmuste täpsemalt aga ei tea. (Joosep Liima)
1905. a. on Aansalu ümbruses olnud täiesti rahulik. (Nicolas Tauk)
1905. a. oli Härjapää koolis käidud koosolekuid pidamas - salaja. Sääl olnud mõnedel kaasas teatud nõudelehed (lendlehed), need on ette loetud. Jutustaja on ka lugenud. Väljastpoolt pole ässitajad siin käinud. Nõuti koosoleku, sõna, trüki jne vabadusi, kuid mitte ei tea, et mõisad oleks kavatsetud üle võtta. Koosolekuid peetud siin enne jõule. Jõulu ümber ja pääle selle on soldatid ümbruses olnud. Siis aetud rahvas Kalvi vallamajja (Koilu külas sel ajal) kokku. Sääl lastud keisert elada jne. Peksa ei ole kogu jaos antud. Üks rätsep, kes olnud tulisem revolutsiooni pooldaja ümbruses, hoidnud siis vähe kõrvale. Segadust olnud vaid Aseri tööliste hulgas, kes Koogust viina-aami viinud. (Jüri Kandelik)
1905. a. on Sämi ümbrus päris vaikne olnud. Mehed on aetud korra (aega täpselt ei tea) Sõmeru vallamajja. Sääl olnud 4 madrust ja üks ohvitser. Säält poolt jõe mehed on mõned rahatrahvi saanud. Peksmist ei ole olnud. Uhtna mõisa jaos pole kedagi ega midagi puudutatud. Rahatrahvi maksjad olid vist kuidagi ässitanud - täpselt selle kohta ei tea. (Madis Kupp)
1905. aasta rahutuste puhul on Pada Schilling tahtnud terve Toomiku küla (üks Pada vabat küla) ära lasta põletada - karistuseks elanikele. Kuidas sääl rahutused olnud, seda jutustaja ei tea. See olnud Pada vallamajas, siis kui karistussalk sääl olnud, aega täpsemalt ei tea. Varudi mõisnik Veiss on sellele väga vastu olnud, seetõttu jäänudki see plaan teostamata. (Juhan Salu)
1905. a. on Padast 3 meest kinni viidud. Asi tulnud nii, et jutustaja väi pool on üks lehemüüja öömajal olnud. See müünud mingisuguseid lendlehti kiriku juures jm. Seepääle viidud järgmisel ööl jutustaja väi kinni (see toimunud 1906. aasta uuel aastal). Lehemüüja on ära põgenenud. Ta oli kusagilt linnas. Väimees on otse kinni võetud töö juurest, ei ole riideid vahetada ega silmi pesta lastud. Sellest lehemüüjast pole väi palju teadnudki, kuid ta on varemalt mõisnikuga vastuollu läinud, tõrkudes tegu teha. Sarnaseid olnud veel teisigi. Need võetud ka kinni. Üks tõrkuja palunud õpetajat, see saanud lahti, kuid kolm on ikka ära viidud. Ära olnud nad 3-4 aastat. Teinud riigitööd ühes suurte kommunistidega - kolm rubla saanud kuus palka. Pääle selle on Eestisse tagasi tuldud. Jutustaja väi läinud aga 18 aasta eest uuesti Venemaale, ta harjunud sääl ära, elavat praegugi Siberis. Ta elust muud lähemat ei tea. Sama rahutuse ajal on üldse 10 meest Pada külast Pikaristile käsutatud, kus karistussalk. 2 neist meestest pole läinud, need saanud pärast 10 hoopi vist. Teised jäänud ilma. Püssid on ära korjatud, kellel neid olnud. Rahutusist pole avalikult midagi Pada ümbruses olnudki. 1905. a. talvel on põlenud reie ja ladu, uus, härjapäid täis. Need on salaja põlema pandud, ei tea kelle poolt. Uurimised ses suhtes jäänud tagajärjetuiks. Rohkem pole ümbruskonnas midagi olnud.
Varudi mõisas olevat sel ajal peksetud sepapajas üht sepapoissi. Ei tea mis süü eest. (Anton Tõnisson)
1905. a. on Pada-Aru ja Toomiku vabatküla elanikud omavoliliselt mõisa mail sihte sisse ajanud. Mõis on asja ise veel halvendanud, nimelt pannud oma algatusel mõisa rehe ja viljalao põlema, et siis saaks rahvast rohkem süüdistada. Samal ajal on põlenud ka Varudi mõisa tühi turbaladu. (Mihkel Tiimus)
1905. a. on Iida külas täiesti rahulik olnud. (Eduard Naaskel)
1905. a. on Kutisalu külast mõned mehed käinud mõisas heinamaad juure küsimas. Ka muud maad tahetud enam - ühte mõisa renditalu soovitud selleks jagada. Maydell oli siis rendihärra. Tal olnud hirm, et uuesti sõda tuleb, küsinud, kas külas varju saab. Ta lubanud anda maid. Kui aga hädaoht möödas olnud, pole täitnud. Päris härra andnud juurde väikesed heinamaa tükid soos. Neile ei olevat lindki igal ajal ligi saanud, nii vesised olnud. Suuremaid segadusi siin ei ole olnud. Karistussalgad pidanud tulema, kuid jäänud siiski ära. Maydell on öelnud, et paljudel on isikumaks maksmata (pearaha 3 rubla inimese päält), maksku see ära, siis on parem. Jutustajale laenanud ise selleks kolm rubla. (Heino Tõus)
1905. a. on põlenud vähe enne jõulu Kuuda mõisa laut ja Audja (Addinal) mõisa laut. Rahvas arvab, et mõisnikud ise on süüdanud. Muidu jäänud ärev meeleolu siis niisama soiku. Mõned on kinni viidud. Vallamajja on ka kokku aetud, kuid karistussalka siis käinud ei ole. Nii olnud siin kõik ainult vähe enam elevil, ilma, et tõsisemat oleks järgnenud. (Juhan Hager)
1905. a. Letipää ümbruses pole mingisugust märgatavat liikumist olnud. Koosolekuid ei ole peetud. 1906. a. on toodud ümbruskonda karistussalgad, seetõttu jäänudki rahulikuks. Siis aetud mehed vallamajja kokku, kuid Letipää külast pole kedagi kinni viidud. (Joonas Uhlmann)
1905. a. olnud Männikkülas täiesti rahulik, samuti ka lähemas ümbruses. (Kaarel Schulger)
1905. a. on teatav ärevus olnud Vasta mõisa ümbruses. On valitud kuhugi saadikuid, üks vabatmees käinud Kaugaristi külast, peremeest pole siit ümbrusest käinud (Tartus). Selle järele tulnud Koila külasse karistussalgad - sääl siis uuriti kõiki neid asju, kuid trahvida pole keegi saanud. Vana-aasta õhtul vist olnud kavatsus Nigula kiriku juure viina tuua ja sääl ässitada. Ässitamine lähtus peamiselt Aseri vabriku töölistest. Siiski kõik see soikunud niisama, koosolekuid ega midagi pole peetud. Rahvas on siin väga vastuvõtmatu olnud karjaliikumise suhtes. Pole pea kuidagi kaasa läinud. (Johannes Greenberg)
Kivila ümbruses on 1905. aasta “märgukirjade” nime all levitatud lendlehti. Levitajad olnud linnast. Popsid on käinud vallamajas, küsinud uuendusi. Aseri vabrikus olnud käärimine. Suuremaid rahutusi ei tekkinud. Kalevi mõisas olnud 1905. a. rahulik. (Jaan Maer)
1905. aastal mõni päev enne jõule viinud Aseri vabriku töölised Koogu mõisast ühe viina täis aami Aserisse. Pada mõisast olnud kavatsus võid tuua. Päeval kella kolme paiku olnud see viina vaadi viimine, õhtuks olnud vintis. Samal ajal on jõudnud kohale karistussalk, madrused. Aseri töölised olnud sõjariistadeta ja jooksnud laiali. Üks tööline on surnud viina joomise tõttu. Teised jäänud terveks. Üks eraisik, kes rahutustesse sugugi pole puutunud, Rannu vabatkülast, käinud Aseris poes. Ta läinud karistussalga hüüetest hoolimata edasi, kes teda seista käskisivad. Siis lastud talle järgi, kuul tabanud nii et poiss surnud. (Anton Ohmann)
1905. a. käinud keegi Tamm Jõhvist Nigula kiriku juures lendlehti müümas. Politsei on mööda käinud, selleks ajaks on riidenurk üle lehtede tõmmatud. Jutustaja ei tea lähemale, kes Tamm oli. See oli enne jõulu. Aseri töölised viinud Kooga mõisast viina-aami. Neli olnud viinajoomisest surnud. Viina võetud julgustamiseks. Sel ajal on tulnud karistussalk. Aseris joostud laiali ja kõik jäänud soiku. Tamm on Nigula ja Pada ümbruses siiski jätkanud. Tema nõu pääle on Pada küla popsid läinud mõisa põllule sihte sisse ajama ja tikke püsti panema. Selle eest viidud kolm neist Siberisse. Tamm on põgenenud, ta järele läinud politsei - urjädnik on ise meelega minema lasknud. Jutustaja kuulnud, et mõisnikud ise on rahutust utsitanud, et siis valjema korra saaks suruda. Koogust viina-aami viijad on üheks aastaks kinni viidud. Pekstud kedagi ei ole. Vabriku direktor on küll tahtnud rahaga maksa, kuid seda pole võetud. Ta tahtnud seda sellepärast, et siis töölised tööle jääks. (Mihkel Takjas)
EKLA, f 199, m 49, 225/234 (21) < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge < (1931)