Suuline traditsioon - Ajaloolised isikud - Mõisnikud

Krahv Fromholdt olnud Mallas, kui jutustaja Malla mõisa võetud. Jutustaja elanud Malla mõisas 4 a. vanuselt kuni 16 a. vanuseni. Teinud sääl kõike tööd. Ta oma vanemail on halb majanduslik olukord olnud, nad pidanud talu, kuid kolm tulekahju teinud nad vaeseks. Siis võetud jutustaja armust mõisa. Sel ajal kui keiser maha lastud, saanud jutustaja mõisast ära. Ta olnud siis 20 aastat vana. Krahv pidanud olema keisri vastane, ta sõitnud Rakvere kohtu sellepärast, südametäiega lasknud ta oma hobused maha ja jätnud raisad sinna, nii range on olnud. Hommikul võetud ta siiski kinni nelja kroonumehe poolt. Krahvi naine olnud Hiiu Ungru tütar - mees käinud teda 2 a ühtepuhku kosimas. Naine oli kirjutanud, et krahv olla Peterburis Neeva kaldale ühe torni sisse müüritud. Jutustajale sama proua on veel Narva koha muretsenud. Mallu mõis jäänud sel ajal 2-3 aastaks tühjaks. Pitseeritud maja kinni. Muidu on seda valitseja pidanud. Siis oli Hiiu Ungru poeg ära ostnud. Enne veel pitseeritud oleku aeg, on osalt lahti murtud ja põlema pandud. Siis on leitud alt keldrist inimesi, kes sinna surnuks piinatud. Samas on ka krahvi oma 73-a. ema olnud. Võib olla, et ema keelanud teda kaarte mängimast. Mõis on nendega mitu kord sama krahvi poolt maha mängitud, ema ollagi tagasi ostnud. Krahv olnud väga vali, ammu olnud peks keelatud, kui tema lasknud pere (loku) kella mäel pea iga päev peksa. Ise ta olnud haakreht. Peksmas käinud Rakverest vennad Lutsud. Vähemalt iga laupäeva õhtulgi. Lutsud on imelik perekond olnud, isa läinud neil hulluks. (Juuli Krupp)
Ulvi praeguse mõisniku isa (praegune Alev v. Winkler sai mõisa 1911), kes mõisat pidas umbes 1840-1911 pole verekoer olnud. Ta halvemad sõnad olnud “pikem vennike” ja “lurjus”. Siis kui ta kellelegi need öelnud, siis ta löönud ka kepiga. Muidu olnud ta rahvaga päris rahulolev. (Jüri Küngas)
Pada mõisnik, krahv Gottleb, oli jutustaja isa aeg ja ka jutustaja näinud teda vaevalt. Tal olnud kaksteist mõisat, ise ta teeninud sõjaväes. Keiser kinkinud talle Kaukasuses terve oblasti. Gottlebi tütar olnud abielus Mäetaguse parun Roseniga. Hilisemal Pada mõisnikul olnud abikaasaks Roseni tütar so Gottlebi tütretütar. Pada mõisniku nimi oli siis Schilling. Kui kaks keisri venda Eestis käisid - jutustaja olnud siis umbes 40 a. ümber -, Pada mägede vahel peatatud. Suur sõjavägi olnud ka. Sääl siis käinud Pada Schillingi-proua ülemate juures - tema auks on lastud muusikal mängida. Nii tähtis on ta olnud. Schilling ise on olnud riigiduumas jm. (Jaagup Krimm)
Jutustaja teades olla praeguse Ulvi Alexander Winkleri isa väga kitsi olnud. Ta mäletab teda töö juures, kartulaid võttes. Jooksva on tal käed konksu kiskunud - üks sõrm olnud ees sirge - sellega siis torkinud vao pääl kartulaid, oli neid korjanud oma kuue hõlma, säält puistanud teiste hulka. Ta olnud nii kitsi, kui hobuste sitahunnik tee pääl maas olnud, siis korjanud ta selle põllule. See olla nii õige, vastuvaidlematult. Muidu olnud ta uhke ja kiusakas. Rahvas on öelnud Winkleri jooksvast rikutud sõrmede kohta, mis peopessa kokku tõmbunud, et näe mõisahärra käedki ihnsusest kokku tõmbunud ja omapoole kiskumisest selle järgi kooldunud. (Anna Abroi)
Jutustaja on umbes 40-a. olnud, kui käinud Mäetaguse härra juures, kes Pada kindrali väi. Ta tahtnud säält ühte kohta renti - küll see olnud veel uhke härra. Ta pole üldse sissetulija poole pööranud, istunud selg jutuletulija vastu ka rääkides. (Karl Rotemann)
Samma mõisas viimasest tagasi kolmas saks - Bravel (Brevern) olnud siis kui jutustaja vanemad noored olnud (tüdrukud-poisid alles). Ta on tige olnud, iga väikese asja pärast lasknud ta peksta. Breverni järgi tulnud Klot, see olnud ka käre ja pire, kuid ta pole enam peksa tohtinud. Pada mõisa viimane proua on umbes 40-a. olnud, või pääle selle. 1917. a. revolutsiooni ajal on läinud Tallinna. Ta on kole uhke olnud, pole oma küla inimestega ja teenijatega kuidagi korda saanud. Pidanud kole palju koeri - terve tabunas, 5-6 olnud neid ikka ligi. Väiksed kellad on kaasas olnud. 1917 on põletatud Pada mõis ja sama mõisa karjalaudad - Voorse karjamõisas. On otsitud viina. Põletanud vene sõdurid 1917. a. sügisel. (Liisa Laks)
Samma mõisa Brevel (Brevern) olnud nii tige, et kui ta töö juure läinud, on vähe neid, kes ilma jäänud (peksust - selle mõisniku lähemat aega ei tea määrata). (Jaan Samma)
Jutustaja isa on olnud Samma mõisas toapoiss (praegu oleks 90-aastane). Juhus olnud vist siis, kui ta umbes paarikümne aastane olnud. Ta pole kord härra Brevernile saanud kitlit kirjutuslaua juures ta meelejärgi ümber. See vihastanud saksa nii, et ta sihilikult tagasikätt olnud löönud poisile pöidlaga silma. Poiss on eluks ajaks selle silmaga pimedaks jäänud. Kaebanud siis härra kohtusse. Kohus on mõistnud poisi mõisa pajuki pääle, kuid poiss ise on öelnud sellest ära. Tal olnud noore mehena häbi olla sant, keda toidetakse. Mõisast tulnud ta ära, alul asunud Põtri külla ja säält tulnud Ustja väikemaile. Muidu pole mõisnikule mingisugust muud trahvi määratud. Mis kohtus on käinud, ei tea. (Rudolf Oll)
Umbes 10 a. jutustajast vanem naisterahvas, 15 a. tagasi on talle rääkinud, et Vaeküla härra Schubart on kanges naisteküti kuulsuses olnud. Korra on ta mainitud naistele vastu tulnud ja küsinud jutustaja kaaslaselt, kust ta olevat. Viimane vastanud, et ikka siitsamast Vaeküla jaost. Härra on imestanud, et kus tema silmad siis varem on olnud, et naine saanud eluaja Vaeküla jaos ära elada ja härra ta vahele on jätnud (naine olnud veel vana naisenagi kena). Selle Schubarti ajal on käinud veel naised mõisas, kes härrale meeldinud. (Vaeküla on Jaakopi või Rakvere kihelkonnas). (Eeva Teibak)
Vastas olnud 40 a. (ümber) tagasi mõisnikuks Samson. Ta olnud hää mõisnik. Rääkinud talupoegega kui omasugusega. Enne Samsoni olnud Knorring, see olnud nii uhke, et pole üldse jutule võtnud. Ajanud kohe kantsikuga välja. Kui näinud, et keegi tuleb, siis saatnud toapoisi vastu ütlema, et härrat ei ole kodus. Ise ta istunud ühtepuhku toas, päeval maganud ja öösel olnud ülal. Siis ta joonud üksipäini. Isegi võõrad saksad saadetud ära ettekäändel, et härra ei ole kodus. Loomalaudas ja Unukse viinavabrikus ta ikka käinud. (Toomas Kreen)
Malla mõisnik krahv Tiesenhausen käinud Saksamaal studeerimas. Ta olnud kangesti uhke. Kui ta sõitnud, olnud 2 paari hobuseid kuld- ja hõberiistus ees. Ta ise olnud doktor jurist. Valitud mõisnike peameheks. Ta hüüdnud juba eemalt “müts maha”, muidu olnud ta õiglane. Ehitanud omal kulul kohtumaja, pidanud koolid üleval jm.
Venestuse ajal on vastuolusid tulnud tal. Ta pole nõudekohaselt vabrikutele jm. vene silte pannud. Saanud selle eest trahvi - mõisnik maksnud selle ära, aga sildid jätnud. Kui kohtus tulnud vene keele nõue, olnud ta väga vastu, et tema vene sekretärile maad ei anna. Tulnud sellegipärast ametisse. Neile segadustele tulnud veel vastuolu, et mõisnik võtnud vürst Šahovskit mingis tänavariietuses vastu, siis kui ta ametisse tulnud. Tallinnas või kus see vastuvõtt korraldatud - krahv on teinud seda venestuse trotsimiseks. See ja kõik muu mõjunud nii, et krahv kadunud kui tina tuhka, ühel ööl, sandarmid viinud ta vist kinni. See lõpnud väljasaatmisega riigist - Saksamaale. (Simu Talu)
Kunda mõisnikud Girardid (de Soucanton) olid prantsuse päritoluga - nad ei ole halvad olnud. (Juhan Rotmann)
Malla krahv Tiesenhausen, oli vähe jutustajast vanem (jutustaja on 70). Ta olnud 18 a. umbes Rakveres haakreht. Tal olnud kole suur nina - vene soldatid olnud vahel rahuvalves või mujal, kui need mõisa läinud, karjunud krahv kaugelt - “võta müts maha, ma ei salli kroonu mehi.” Ta olnud suur vene vastane. Ka volna inimestega olnud ta uhke - neile karjunud, ligemalt aga: “võta müts maha, sa lontrus, kas sa ei tea, kes ma olen.” Ta mõisteti riigivastasuse pärast maalt välja, Šveitsi. (Maarja Schulger)
Unukse viimane mõisnik Tiesenhausen oli maaväe kapten. Ta müüs oma mõisa Vasta Knorringile 1874. a. Mõis müüdud suurte võlgade tõttu (krediitkassast jm), sest parunil oli 6 või 7 poega, kelle koolitamine suuri kulusid võttis. Parun Tiesenhausen pole halb mõisnik olnud, ega toores. Ta kubjas Jüri Leetsmann on küll hull olnud, löönud keda tahtnud, isegi härrale ei ole sellest teatanud. Tiesenhausenil endal on rahvaga hää vahekord olnud, ta pole uhke olnud. Vasta mõisnikuga pole sugugi nii rahul oldud. Tiesenhausen öelnud, et mis tal sest paruni nimest kasu, kui raha ei ole. Kunda mõisnikul Girardil (de Soucanton) pole paruni nime olnud, kuid tal olnud raha ja ostnud selle raha eest. Enne Kunda omamist olnud Girardid rikkad Tallinna kaupmehed, prantsuse päritoluga. (Juhan PakkerI)
Praegune Kalvi mõisa pidaja parun Stackelberg, endine omanik, ei leppivat kuidagi selle Eesti korraga. Stackelbergi lähematele sugulastele on antud kolm asundustalu, samast mõisast, ja mõisa hooned (Kalvi loss on üks uhkemaid kogu kihelkonnas, ehitatud just ilmasõja alul. Vana mõisa oli vist mõisnik meelega põlema lasknud, sest see oli küllalt kallilt kinnitatud). Viimased kuuluvad ühes osa maaga Stackelbergi naise õele, kes Itaalia alam. Kõikide maade pidamisel juhatab Stackelberg. Tihti olla ta oma töölistega tige. Korra olnud ta jälle halvas tujus tööliste juures. Sinna tulnud üks Kalvi asunik, kes Stackelbergile oli kartulaid müünud, oma kartulate raha küsima, ta lausunud midagi sellest härra selja taga, kes pole võõra tulekust veel teadnud, ja arvanud selle ühe oma töölistest olevat, ta kähvatanud siis järsku: “Mis sina jälle tahad?” Asunik vastanud: “Tahan, et sa maksad mu kartuli raha ära.” Nähes et tal võõraga tegu, jätkanud härra viisakalt. (Jüri Kallip)
Koogu Eeva (Vaadata E. Eiki teateid lk 444-445 (Pada ja Koogu olid siis vist ühe omaniku käes- igatahes on jutt ühest ja samast Eevast)) on väga paha inimene olnud, ta pole sallinud, et talupojal korralik riiegi seljas olnud, tahtnud, et ikka oleks närakas olnud.
Samuti olnud väga halb Malla krahv Tiesenhausen - ta olnud rüütelkonna peamees. (Jaan Voosel)
EKLA, f 199, m 49, 247/256 (16) < Viru-Nigula khk. - H. Kõrge < (1931)