Hariduslik elu - Praegu tegutsevad koolid - Jalgsema algkool

Jalgsema algkool, endine SelikÃŒla vallakool olevat ÃŒks vanemaid ÃŒmbruskonnas leiduvaid koole. TÀpset asutamisaega rahvas ei mÀleta. Asutajaks olnud kohalik pastor Ferdinand Theodor v. Gebhardt. Vanemaist õpetajaist mÀletab rahvas kedagi Rumbergi, kes olnud ametis viis või kÃŒmme aastat. 1859. aastal olnud õpetajaks Madis Kokk, kui kaua – seda ei teata. Õpetajal olnud kasutada võrdlemisi suur koolikoht ja olnud sellega ÃŒhtlasi põllumees. Peale koolitöö olnud Kokk kohustatud igal laupÀeval pidama SelikÃŒla mõisas palvetundi. Tasuks selle eest saand ta õhtul pÀrast palvetundi mõisa köögis sÌÌa (tanguputru) ja mõisa aidast matt rukk[e]id (Schmiedehelm).
Koolitöö kestnud oktoobri lõpust jÃŒripÀevani. Sagedasti kÀrbitud kevadel ja sÃŒgisel kooliaega, kuna vanemail ei ole võimalik olnud lapsi kooli saata koduste tööde tõttu. Õpetus kestnud vÀhemate või suuremate vaheaegadega hommikust õhtuni. Õpilasi olnud 30 kuni 40 ÃŒmber. Kaugemal elavad lapsed jÀÀnud ööseks koolimajja. PÀeval viidud magamiskotid lakka, õhtul toodud nad klassi. NÀdal otsa pidand lapsed sööma jÀrjest kÃŒlma toitu, vahest harva saand koolmeistri köögis midagi soendada. Õhtuti õpitud klassitoas peeru ehk rasvakÌÌnla valgusel, mida õpetaja valmistand ise (Schmiedehelm).
Õppeaineiks olnud tol ajal usuõpetus – katekismus, piibilugu, kirikulaul – , lugemine kirjutamine ja rehkendamine. Madis Kokk õpetand mõnele ÃŒksikule ka saksa keelt. Koolis kÀidud kolm talvet 5 pÀeva nÀdalas; neljandal talvel kÀidud 2 pÀeva, ja jÀrgmiseil aastail kuni leerini 1 pÀeva nÀdalas (Nurklik).
1875–1872 olnud koolmeistriks Preedik Brehm. 1877. a. ehitatud koolile uus maja, seni asund kool suitsutares. Preedik Brehm (lauljanna Paula Brehmi isa) asutand laulukoori, mis olnud kõige parem kogu ÃŒmbruskonnas. Peale Brehmi lahkumist Jalgsemalt lagunend laulukoor jÀllegi (Kaasik).
JÀrgmiseks õpetajaks olnud Josep Tamberg, kui kaua, seda rahvas ei mÀleta. Kooliõpetaja palgaks olnud kooli põldude kasutamine, 75 rubla raha, 4 rubla pearaha eest, 10 rubla kÌÌnalde ja õli raha, 1 tsetvert kaeru ja kÌtteks hagu nii palju kui tarvis.
1884. a. tulnud Jalgsemale õpetajaks Hans Rink, kes varem olnud õpetajaks Venemaal. Ringi tegevusel muudetud kool 1887. a. 1-klassiliseks ministeeriumikooliks, ametliku nimetusega: Селликюлъское образцовое училище Министерcтвa Народнаго Просвещенuя. Rink jÀÀnd kooli juhatajaks, õpetajaks kutsutud Aleksander Tamm.
Ministeeriumikoolidel olnud mitmed paremused võrreldes tolleaegsete vallakoolidega: lõpetajad saand kroonuteenistuses mõningaid soodustusi, õppeabinõusi muretsetud riigi kulul, kooli juurde asutatud Jalgsemal 300-köiteline raamatukogu, õpetajate palgad olnud peaaegu poole suuremad vallakooli õpetajate omadest. KÀesoleva sajandi algul on Jalgsemal asutatud kooli juurde riigi kulul isegi viljapuuaed ja õpilasile õpetatud ka aiatööd.
1894 – uueks koolijuhatajaks tuleb V. Johanson.
1896 – I. Reeberg.
1897 – Taidema.
1898 – Rillo
1905 – Jaak Leepmann. 1906. a. antud luba õpetada esimesel õppeaastal aineid eesti keeles.
1907 – Emil Gutmann. 1909. a. muudetud kool 2-klassiliseks – 5 õppeaastaga. Viimases klassis alganud õpetus septembri keskel, alamais klassides oktoobris. Esimese- ja teiseaasta lastele korraldatud suvel kordamispÀevad. Õpilasi olnud 60ne ÃŒmber.
Praegu on kõnesolev kool 4-klassiline. Õpilasi on 20–23, õpetajaid ÃŒks. (Viimased teated võetud vastava kooli kroonikast).
EKLA, f 199, m 45, 109/12 (III-8a) < JÀrva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)