Andmebaasi avalehel midagi muutmata ehk valimata OTSI!-nuppu vajutades kuvatakse kõigi andmebaasis olevate laulude loend. Täpsema soovi korral saab otsingut igas kategoorias oluliselt piirata. Otsingut võib täpsustada koha (maakond ja/või kihelkond), koguja, kogumisaja, aga ka laulutekstide ja kommentaaride või pala andmetes sisalduva info (fondiviide, esitaja elu- ja päritolukohad, koguja nimi, esitaja nimi ja vanus, kogumisaasta, laululiik ja tüübinimi) alusel.
Tulemustes saab kõiki laulutekste vaadata kahes versioonis: algses ja toimetatud versioonis – vali avalehel: Näita algset / toimetatud versiooni.
Algses versioonis on püütud edasi anda võimalikult originaalilähedane kirjapilt, säilitatud on kogumisaegse kirjaviisi ja koguja üleskirjutuse individuaalsed eripärad. Parandatud on vaid ilmselged kirjavead. Neil andmebaasi kasutajatel, kes ei taha süveneda omaaegse kirjapanemisviisi üksikasjadesse, soovitame kasutada toimetatud versiooni.
Toimetatud versioon peaks olema lugejale harjumuspärasem ja mõistetavam, sest seal on värsid kirjutatud tänapäeva õigekirjareeglite järgi ja sellisena, nagu nad võisid kõlada koguja kirjapaneku põhjal. (Kogujad on näiteks murde märkimiseks kasutanud mitut eri süsteemi, millest ilma eelteadmisteta võib valesti aru saada.) Murdepärasused ja koguja sõnastus on säilitatud.
Tulemused kuvatakse tabelisse, kus on:
Viide – lauluteksti fondiviide arhiivi käsikirjakogus;
Ühtlustatud koht - kihelkond või kihelkonnad
Koht – esitaja elukoht ja märgi < järel päritolukoht, kui see erineb elukohast;
Ühtlustatud koguja – koguja nimi standardiseeritult;
Aeg – kogumisaasta;
Esitaja – esitaja nimi;
Ühtlustatud liik – standardiseeritud liik;
Ühtlustatud tüübinimi – standardiseeritud tüübinimi;
Ühtlustamata liik – laulule algselt määratud liik;
Ühtlustamata tüübinimi – laulule algselt määratud tüübinimi;
Tüübinimi kontrollitud – jah/ei;
Žanr – on märgitud siis, kui tegu ei ole regilauluga.
Tulemusi saab kõigi veergude järgi sorteerida, kui klõpsata veeru päisele.
Tabeli kohal asuvas reas Näita veerge saab veeru pealkirjal klikkides veerge soovi korral peita või avada.
Käsikirjas leiduvat teksti saab näha, kui klõpsata numbri lahtris olevale fondiviitele.
jaguneb kolmeks:
Päises on andmed: fondiviide; esitaja elukoht ja märgi < järel päritolukoht, kui see erineb elukohast; märgi – järel koguja nimi; märgi < järel esitaja nimi; lõpus sulgudes kogumisaasta. Seejärel on eraldi real märge, kas laulu tüübinimi on kontrollitud või kontrollimata, laululiigi (violetne värv) või laulutüübi nimetus (sinine värv). Laulu žanrid (rohekassinine värv) on välja kirjutatud juhul, kui tegemist ei ole regilauluga. Vahel on laulul märgitud ka funktsioon (rohelise värviga), kui koguja või esitaja on eraldi märkinud laulu kasutamise otstarvet.
Tähelepanu! Laululiike ja laulutüüpe on nimetatud eri aegadel erinevalt ja nende ühtlustamine on praeguses andmebaasi täiendamise faasis teoksil. Kui laulu liigilis-tüpoloogiline info on uuendatud, siis esitatakse otsingutulemuses pärast fondiviidet eraldi ridadel laulutüübi (sinine värv) ja laululiigi nimetus (violetne värv). Vastavalt sellele, kas laulu tüübinimi on eraldi üle kontrollitud, tuleb ka märge laulutüübi kontrollituse kohta. Mõningail üksikjuhtumitel on tehnilistel põhjustel jäänud laululiikide ja -žanride lühendid: rl – regilaul (see on enamasti vaikimisi määratlus); rl/ul – siirdevormiline laul; ul – uuem (lõppriimiline) laul; tl – tantsulaul; mngl – mängulaul; rmngl – ringmängulaul; ns – nõidussõnad; lh – loodushäälend; uk – kombekirjeldus.
Tekst ise sisaldab enamasti lauluteksti ja selle juures olevaid kombekirjeldusi või jutte. Lauluteksti ees võib olla koguja või esitaja poolt pandud pealkiri (punane värv). On ka tekste, kus on ainult taustateave laulude või esitaja(te) kohta (kogujate lühemaid või pikemaid kaaskirju lauludele). Teksti juures on märgitud ära lehekülje vahetus originaalkäsikirjas, uus leheküljenumber pärast märget „pag.”. Näiteks: Põllu peenras maha maetud. pag. 39 Kus see põllu peenar jäänud? – värss Kus see põllu peenar jäänud on järgmisel, 39. leheküljel.
Alamärkused on tekstiaknas kõige all. Need on kas koguja poolt lauluteksti kohta kirjutatud seletused (teksti sees võidakse neile numbriga viidata) (punane värv) või arhiivitöötaja poolsed märkused ja kommentaarid (roheline värv).
Alamärkus „vt. v. ...“ tähendab „vaata viis number ...“. See on viide noodile ja viitab noodile, mida siinses süsteemis ei ole (vt ERA skaneeritud käsikirjad).
Kui andmebaasi kasutaja soovib laule kopeerida, saab ta seda teha eksportimise teel. Otsingus on iga laulu ees kastike, millel klõpsates saab laulu valida. Valitud laul kuvatakse vastavalt kasutaja valikule kas txt- või xml-formaadis (vastavalt valida ülevalt menüüribast kas TXT Eksport või XML Eksport).
Laulude avaldamisel trükis või veebis tuleb viidata Eesti Rahvaluule Arhiivile kui allikmaterjali asukohale ja lisada igale laulule fondiviide (otsingutulemuse päis). Andmebaasi laulutekste peaks avaldamisel täiendavalt kontrollima ja redigeerima. Metaandmestikust võiks avaldada üksnes kontrollitud ja tarviliku osa.
Andmebaasile viitamine: Eesti regilaulude andmebaas. Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv. 2003-2016. Tartu, http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas.
Kui kavandate regilauluandmebaasi põhjal suurema materjalikogumi avaldamist, võtke eelnevalt ühendust Eesti Rahvaluule Arhiiviga (era@folklore.ee, tel. 7377730).
By pressing the GO button without any queries, all songs in the database will be displayed. In case of a more detailed query, the search can be significantly filtered. The search may be specified on the basis of the location (county and/or parish), the collector, the time of collection, as well as the information contained in the song texts and comments or metadata (archival reference, places of residence and origin of the performer, the collector's name, the performer's name and age, the year of collection, the song type and the type’s name).
The results can be viewed with two versions of all song texts: in the original and edited version – for differentiation select the function: “Show the original / edited version”.
The original version of the song texts is an attempt to transcribe the text as close to the original manuscript as possible, while preserving the individual characteristics of the collection method. Only obvious miswritings have been corrected.
For those database users who do not want to go into the details of the historical spelling peculiarities, we recommend using the edited version. The edited version should be more customary and understandable to the reader since the texts are written according to the rules of contemporary orthography. The dialectical variation and the word formulation of the collector have been preserved.
The results are displayed in the table where:
Number – an archival reference;
Standardised place – parish or parishes;
Unstandardised place – the performer’s place of residence and after the character “<” the place of origin, if it differs from the place of residence;
Standardised collector – collector’s name;
Standardised date – the year of collection;
Performer – the performer’s name;
Standardised thematic group;
Standardised type name;
Unstandardised thematic group;
Unstandardised type name;
Type name checked – yes/no;
Genre
The results in the columns can be sorted in the ascending or descending order if you click on the title of the column.
By selecting/unselecting the titles of columns above the table, one can choose what columns are hidden and which are displayed.
The song’s text can be accessed by clicking on the archival reference.
Number - Standardised place - Unstandardised place - Standardised collector - Standardised time - Standardised performer - Thematic group - Type name - Type name checked - Genre
is divided into three sections:
The header holds the metadata: archival reference; the performer’s residence and after the character “<” the place of origin, if it differs from the place of residence; the collector's name is after the character “–”; the performer's name is after the character “<”; at the end, in the brackets, is the collection year. Then there is a separate row to indicate whether the type names of the song have been checked or not, the song groups (in violet) and song types (in blue). The genres of the song (green blue color) are written out in case it is not a runo-song. Sometimes, a function (in green) is also indicated in the metadata, if the collector or performer has mentioned the purpose for song’s usage.
NB! The songs groups and song types are mentioned differently in different instances and their standardisation is the work in progress. If the typological information of the song is updated, then the song type (in blue) and the song group information (in violet) are presented in the search result after the archival reference on separate lines. There is a yes/no note whether the type name of the song has been individually checked. In some individual cases, abbreviations of song groups and genres remain for technical reasons.
The text itself contains mostly the text of the song and, commonly, the descriptions of customs or stories connected to it. There may be a title in front of the song text (in red) specified by the collector or performer. There are also texts where there is only background information about songs or performers (shorter or longer fieldwork notes by the collectors). The tags “pag.” show the text’s placement in the original manuscript and the continuity of the text through several pages. The tag marks the change of the page in the original manuscript. For example: Põllu peenras maha maetud. pag. 39 Kus see põllu peenar jäänud? [It was buried in the field furrow. pag. 39 Where did this field furrow remain?] – the line Kus see põllu peenar jäänud? is located on the next 39th page.
The footnotes can be found at the lower part of the text window. These are either explanations written by the collector about the song text (the text may refer to them by number) (in red) or comments and remarks by archivists (in green).
Footnote “vt . v. ...” refers to the musical notations which are not in this system (see scanned manuscripts).
The user can copy the songs by way of exporting the search results. There are check boxes in the beginning of the line for each song, which can be checked confirming the choice. The selected songs are displayed according to the user’s choice in either txt or xml format (choose from either TXT Export or XML Export at the top of the menu).
When publishing songs in a publication or the web, you must refer to the Estonian Folklore Archives as the location of the source material and add an archival reference to each song (the first column in the search result table). The song texts of the database should be further verified and edited before publishing. Only a controlled and necessary part of the metadata could be published, for that please confer with the database editors.
Reference to the database: Estonian regilaulu database. Estonian Literary Museum: Estonian Folklore Archives. 2003–2021. Tartu, http://www.folklore.ee/regilaul/ Database.
If you plan to publish a larger collection of materials based on the runo-song database, please contact the Estonian Folklore Archives in advance (era [att] folklore.ee, phone +372 7377 730).
