Subjekt kui ruumiuuringute algne seadistus määrab ka vormi, milles tulemusi saab esitada: uurime subjekti, tema soove, püüdlusi, eelistusi, et individuaalsete näitajate ühendamisel saada üldistatud pilt ruumist, milles subjektid elavad, paljastada ideoloogiline konstruktsioon, mis kogub olulised ruumipunktid üheks esituste kompleksiks. Selles vaates saab ruumi tõlgendamise probleem fenomenoloogilise mõõtme, mis näitab, kuidas subjekt on ruumis juurdunud. Fenomenoloogiline geograafia osutub peamiseks metoodiliste hoiakute allikaks ruumi vaatlemisel läbi "koha" prisma. Nüüd on "koht” pigem inimese objektiivsed ja subjektiivsed seosed ruumi osaga, mis "muudab" tema koha geograafilisteks koordinaatideks" (Skopina 2013: 67). See koha idee võimaldab teil töötada vaimsete kaartidega, mis ei kajasta kõiki toposeid, kuid fikseerivad subjekti jaoks olulised ruumikoha punktid. Need moodustuvad kultuurilise maine mõjul n-ö koha üldistatud tõlgenduste kompleksi, mille teadlane spetsiaalse analüüsiga jaotab eraldi omadusteks, mis on omistatud kohale ja mis on tekkinud kohaga seotud sündmuste folkloorse mõistmise tulemusena. Mõnikord määratletakse koha kultuurilist mainet suulise ajaloo kompleksina. Subjekt aktsepteerib kultuurilist mainet tingimusteta vernakulaarse hoiakuna, mis ei allu peegeldusele, kuid millel on suur tähtsus subjekti igapäevastele ideedele ja tavadele, tema nägemusele ruumist, mis moodustab subjekti mentaalse kaardi. Ajaloolised sündmused ja riigipiiride muutused määravad kultuurilise maine ja jätavad mentaalsele kaardile sügava jälje fantoompiiridena. Kavandatav konverents on esimene Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud teadusürituste sarjast, mille eesmärk on uurida ja arutada koha kultuurilist mainet vaimse kaardistamise kontekstis. Konverentsi raames tutvustavad teadlased nii sünkroonset kui ka diakroonilist fookust vaimsete kaartide ja kultuurilise maine puhul.

Uurime ruumi nagu seda näeb inimene-subjekt: tema soovide, püüdluste ja eelistuste, st individuaalsete näitajate ühendamisel saadakse üldistatud pilt kultuurilisest ja füüsilisest ruumist, milles inimesed elavad, teavet missugune on Narva kui ruumi konstruktsioon, mis on olulised ruumipunktid. Ruumi tõlgendamisel tuleb esile fenomenoloogiline mõõde, mis osutab hoiakutele ja on ühtlasi edasiste uuringute allikas ruumi vaatlemisel. Koha idee võimaldab töötada vaimsete kaartidega, mis ei kajasta kõiki toposeid, kuid fikseerivad subjekti jaoks olulised ruumi ja koha punktid. Need moodustuvad kultuurilise maine mõjul n-ö koha üldistatud tõlgenduste kompleksi, mida saab teadusliku analüüsiga jaotada kohale omistatud väärtusteks, nende tekkes on seos kohaga seotud ka sündmuste folkloorsel mõistmisel. Mõnikord määratletakse koha kultuurilist mainet suulise ajaloo kompleksina. Subjekt aktsepteerib kultuurilist mainet tingimusteta. Selline vernakulaarse hoiak ei allu peegeldusele, kuid millel on suur tähtsus igapäevaste ideede ja tavade mõjutajana, see on osa tema ruuminägemusest ja moodustab individuaalse mentaalse kaardi. Ajaloolised sündmused ja riigipiiride muutused määravad samuti kultuurilise maine ja jätavad mentaalsele kaardile sügava jälje nähtamatute piiridena.

Konverents toimub vene keeles näost näkku formaadis aadressil:
Estonian Literary Museum, Estonia, Tartu, Vanemuise 42 (4. korrus, seminarisaal)
>

Ülekanne toimub läbi MS TEAMS
Konverentsi TEAMS link

Töökeeled on eesti, inglise ja vene keel

Kontaktid:
Eesti Kirjandusmuuseum
Sergey Troitskiy - sergei.troitskii[at]folklore.ee
Mare Kõiva - mare[at]folklore.ee