Adrapalvus

Adrapalvus (mdE Keret' ozks; keret' 'ader', ozks 'palvus, pidu').

Adrapalvus oli enne künni algust küla servas vanade künnapuude all korraldatud ühispalvus. Ohvriks toodud kukest või isapardist keedeti tavandisupp.

Valgele laudlinale pandi leib (igast perest toodi leivapäts) ja sool ning keedetud lind. Selleks valitud taat lausus näoga ida poole pöördudes palve, milles ta palus kõigi osavõtjate nimel *peajumal Shkaid anda hea viljasaak, sigitada karja, saata vihma, kaitsta külaelanikke pimedal ööl ja halval tunnil tuule eest.

Pärast palvust lõigati iga isapardi, kuke ja leivapätsi küljest mdM ozondoma paksh ('palvetatud tükk'). Ohverdatud toit riputati haldjate jaoks korviga künnapuu otsa. Sööma istuti kümneste rühmadena. Pärast söömist määrati põllulemineku päev ja esimesena põllule mineja, kelleks valiti õnnelik “kerge jala” ja hea viljaõnnega inimene.

Kirjandus:

Jevsevjev, M. E. Izbrannyje trudy. T. 5. Mordovskaja svadba. Saransk 1966.