Inimene (mdME loman').
Pärimuse kohaselt lõi *peajumal Shkai inimese 30-aastase puu kännust. Shkai sundis kändu üles tõusma (ilmusid jalad), ennast liigutama (ilmusid käed), silmi hõõruma (hakkas nägema). Teise variandi järgi voolis Shkai inimese savist. Inimesele hinge tooma minnes jättis ta koera valvama, et kurat (mdM Shäitan) ei saaks inimest rikkuda. Shäitan lubas koera karvaga katta (oli külm) ja sai nii vabalt mitu korda inimese peale sülitada. Hingetoomiselt naasnud Shkai pööras süljega rikutud kohad sissepoole. Hiljem muutusid need kohad haigusteks.
Nizhni Novgorodi kubermangus arvati, et inimese lõi Shäitan, kes täitis inimese keha 77 erinevast kohast kogutud potisavi ja -liivaga. Alguses sarnanes inimene seale või koerale, ta ei osanud rääkinud, vaid haukus. Lõpuks sai saatan aga aru, et ei saa inimesele vajalikku kuju anda Tshipazi (*Peajumal) abita. Kuradi palvel tegi nahkhiir taevas pesa Tshipazi käterätiku nurka. Pesa raskuse tõttu kukkus käterätik maa peale. Shäitan hõõrus käterätikuga omatehtud inimese nägu, kes sai nii Tshipazi välimuse, kuid oli ikka veel elutu. Kuradi tehtud inimest nähes sai Tshipaz kurjaks, kuid hiljem puhus siiski inimesele hinge sisse ja otsustas ta alles jätta.
Sest saadik on Shäitanil võim elavate inimeste üle, pärast surma läheb hing tagasi oma looja juurde käterätiku peale. Tshipaz laseb käterätiku taevast alla, et sellesse mähkida inimese hing. Keha, kuradi kätetöö, aga muutub pärast surma põrmuks.
Varianditi lõi Shkai alguses hiigelsuured inimesed, kelle pikkus oli 99 arssinat ja kes elasid 700-800 aasta vanuseks. 300. eluaastani olid inimesed vallalised. Suurtel inimestel oli hiigeljõud - nad tõmbasid maast välja tammepuid. Sama suured ja tugevad olid ka nende hobused - ühe sammu pikkuseks oli 40 versta. Hiiglased hukkusid veeuputuse ajal, ellujäänud inimesed aga muutusid iga aastaga väiksemaks ja nende eluiga lühenes.
Harva, U. Die religiosen Vorstellungen der Mordwinen. Helsinki 1952;
UPTMN. T. 10. Legendy, predanija, bylitshki. Saransk 1983.