Jõulud (mdM Roshtuva, mdE Roshtova).
Jõulud (25. detsember (7. jaanuar)) on säilitanud palju arhailisi jooni. Jõuludeks valmistasid noored naised meemõdu puret (valmistamise juurde ei lubatud vanu mehi). Nizhni Novgorodi kubermangu ersad ei pannud puresse humalat, kuna *Ange pat'ai ei armastavat kuradi poolt inimesele toodud taime.
Pärast kaks-kolm nädalat kestnud nuumamist lasti siga kolmeks päevaks tuppa ahju alla. Seale seoti kaela käterätik, mille vahele pisteti mõned pehmeks leotatud vihaoksad. Seejärel joodeti teda vihaleotamise veega. Tapmise ajaks rätti ega vihaoksi ära ei võetud, veri lasti laudakaitsja Kardo s'arko kivi alla. Samas kohas kõrvetati seakere sugukonna *küünlast (shtatol) süüdatud kasepeergudega. Käterätik põletati ära, verised vihaoksad võttis perenaine aga endale, et hommikul nendega lüües lapsi äratada ja neile Ange pat'ai käest tervist paluda.
Taluõuel korraldati palvus, kus paluti *Nishkepazil (mdE) ning sugukonna ja kodu kaitsjal *taluemal Jurhtaval peost osa võtta, kaitsta talu kurjade jõudude ja kurjade inimeste eest ning tänati neid kõige hea eest.
Enne jõule tõid Nizhni Novgorodi kubermangu ersalased õled tuppa. Toa pühasenurka asetati tagurpidi kaseviht ja selle ette süütamata küünal. Jõuludeks keedetud seapea alla vaagnale pandi mdM zolotan' sakal ('kuldne habe' - habemekujuline kimp punaseks värvitud niite), sea suhu leotatud kaseviha oksake ja värvitud muna.
Jõulude ajal oli eriline tähendus maskeerimisel. Jõululaupäeval käidi jõulusandiks. Tüdrukud käisid ringi leotatud kasevihtadega, mille külge seoti rätikud ja käterätid; poisid pulkade, kellukeste, kuljuste ja ahjusiibritega, millega kolistati jõululaulude (mdE kal'ada) laulmise ajal. Tahmaga määritud nägudega mehed ja noormehed, seljas pahupidi lambanahad ning ees karumaskid, käisid majades inimesi hirmutamas. Mõnikord valmistati jõuluhobune, mille sisse mahtus seitse poissi. Hobuse austamine oli ersa-moksha usundi tunnusjoon, mille reliktid on säilinud pulmatavandis.
Noored mängisid *tantsukodus (Kshtiman' kud) jõulumänge. Mõnel pool tehti jõuludeks õlgedest nukk, mis hiljem ära põletati. Noormehed ja neiud võisid üksteist lüüa põlevate õlenuutidega.
Jõuluajal oli tähtsal kohal ennete jälgimine ja saatuse ennustamine. Kui aknalauale pandud karask oli öösel katki torgatud, siis karaski omanik suri aasta jooksul. Kui sauna suitsuaugust välja pistetud käsi puutus millegi karvase vastu, sai tüdruk rikkale mehele. Käidi ka naabrite akna all salaja kuulamas - pealt kuuldud jutu järgi ennustati, ka tulevik toob head või halba. Ööseks teivaste otsa pistetud rukki- ja nisuvihkudelt leitud härmatise hulga järgi ennustati järgmise aasta viljasaaki.
UPTMN.T. 7, tsh. 3. Kalendarno-obrjadovaja poesija i zagovory. Saransk 1981;
Imaikina, V. L. Obrjadovyi kalendar zimnego sezona mordvy. Utshen. Zap. Mord. gos. un-ta. Jazyk i literatura. Vyp. 64. Saransk 1968.