Kägu

Kägu (mdM kuku, mdE kuko).

Kägu on rahvusvaheliselt tuntud endelind. Käona kujutatakse ka *metsaema Vir'avat. Kalendrilauludes, eeskätt jõulu- ja kevadlauludes räägitakse käo tekkimisest. Suur lind (mdE Ine Narmun'i või Poksh Ved' Narmun'i 'suur veelind') teeb laiale põllule tüdruku juustest pesa, muneb kolm muna ja haub välja kolm linnupoega: ööbiku, käo ja lõokese. Kägu koorub tavaliselt esimesest või teisest munast. Teise versiooni kohaselt toob käo ilmale teder/tundmatu lind, kes teeb pesa esimese metsatuka esimese puu esimesele oksale, haub kolm muna, millest kooruvad kolm linnupoega: kägu, ööbik ja värvuke (viren' narmonn'at'). Kägu kukub esimesel puul, esimesel oksal, esimesel pungal, esimesel lehel. Käo välimus on mütologiseeritud: kevadlauludes on ta täpiline, punaste saabaste, kuldse noka ja siidist tutiga.

Käost pidi saama kodulind, kuid kuna ta jättis täitmata oma lubaduse muneda *Ange pat'ai soovi kohaselt iga päev kolm muna, siis aeti ta inimeste juurest ära metsa. Täitmata lubaduse märgiks muutis Ange pat'ai käo munad täpiliseks ja käskis muneda võõrastesse pesadesse. Sellest ajast peale kukub kägu nukralt metsas, igatsedes inimese elamu järele.

Teise uskumuse järgi on käod surnult sündinud lapsed. Seetõttu ei lubatud kägu tappa, sest muidu tapaksid lapse. Ka nimeta surnud lapsed muutusid kägudeks.

Käo kukkumise järgi ennustatakse eluea pikkust, pöördudes linnu poole küsimusega: “Kägu, kägu, mitu aastat ma elan?” Mõnikord küsisid tüdrukud käolt, mitu suve on jäänud pruudiks saamiseni (Kuku, mz'ara kizot il'ads' r'vaks lisemazon?).

Erinevad ended ja uskumused on seotud käo esimese kukkumisega: kui kuuled kukkumist paremalt poolt, siis oled järgmise kevadise käokukkumiseni jõukas; kui vasakult, siis ootab nälg. Käo kukkumise kuulmine ida poolt oli hea enne (hea viljasaak), lääne poolt halb enne (tüdrukute surm), lõuna poolt kukkumise kuulmine ennustas poiste sündimist. Sage kukkumine ei ennustanud head, kuigi ilmaendena lubas selget päeva. Käo kukkumine kuivanud puul tähendas külma. Kui kukkumist kuuldi lõikuse ajal, pidi kuulja pöörduma näoga hääle poole, siis ei valutanud tal kurk järgmise lõikuseni. Sügisene käo kukkumine ennustas pikka ja sooja kevadet. Peetripäevast lõpetas kägu kukkumise, seetõttu peeti käo kukkumist pärast peetripäeva halvaks endeks.

Kirjandus:

UPTMN. T. 7, tsh 3. Kalendarno-obrjadovyje pesni i zagovory. Saransk 1981.